Viinamarjasordid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Veiniõpetus

Edela-Prantsusmaa ­ Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc) Rhone`i org ­ üks jõulisem, raskem ja kallima veini piirkond, selle paiga (veini) nimeks on Cote-Rotie (küpsenud kallas); Hermitage ­ kõige suurem ja massiivsem Syrah vein, mis tahab pikka küpsemist. Cornas on tumedam ja robustsem. Saint- Peray - aromaatsed valged veinid.

Toiduainete õpetus

22

docx

Veinid

Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavd punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. 4. VIINAMARJASORDID Kõige esmane ja lihtsam kriteerium veinides orienteerumiseks on põhiliste viinamarjasortide tundmine. Viinamarjasort on valmistamistehnoloogia ja terroir´i ( see sisaldab endas nii pinnast, millal viinamari kasvab kui ka kliimat antud asukohas ja hüdrogeoloogilisi ning maastikulisi iseärasusi) kõrval üks kolmest tähtsaimast tegijaist, millest sõltub lõpptulemus, mis on vein. Viinamarjasortide teadmine on kasulik just

Kaubandus ökonoomika

17

rtf

Valged ja roosad veinid

.................................................................... 3.1 Välimus............................................................................................................................. 3.2 Viinamari kui tervistav saadus.......................................................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad ­ valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad ­ punased/roosad veinid..................................................................

Toidukaubandus

17

docx

Veinist

1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr ­ esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr ­ veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr ­ veini toodeti Egiptuses. 560 ekr ­ esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas ­ VanasKreekas. 400 ekr ­ Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr ­ veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi ­ Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinap

toiduainete sensoorse hindamise alused

12

doc

VEINIMAA HISPAANIA

.........................................................................................3 Viinamari............................................................................................................................3 Vanus (noor vein, Crianza, Reserva, Gran Reserva).....................................................3 Regioon...............................................................................................................................3 3.1. VIINAMARJASORDID.....................................................................................................3 Punased sordid.......................................................................................................................3 Valged sordid..........................................................................................................................4 3.2. HISPAANIA VEINIDE KVALITEEDIKLASSIFIKATSIOON...................................5

Geograafia

38

docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

........6 2.8. Lisandite kasutamine..............................................................................................6 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid..................................................................6 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid.............................................................7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed....................................................................................................13-14 4.2

Kokandus

18

doc

Ungari veinid

Tartu Kutsehariduskeskus Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et un

Joogiõpetus

46

pptx

Veini koolitus.

kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl.  Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.  Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti

Toiduainete õpetus

Kommentaarid (0)