Veinide referaat (0)

Kutsekool - Toit - Joogiõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas otsustada kas vein on riknenud?
Kui kaua püsib vein värske?

Lõik failist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tutifruti1 Õppematerjali autor

Milliseid veine pakkuda klientidele erinevate toitude kõrvale.Veini serveerimist alustatakse tagasihoidlikumast, kuid kui pakutakse veini toidu juurde, siis peab meeles pidama, millist rooga parajasti serveeritake.Kõige parem korgitser on käele mugav ja tal on ümar lahtine spiraal. Jäme ja teravate servadega spiraal ei haaku hästi ning puurib korgi sisse hoopis augu. Ükskõik, kas degusteeritakse veini või joodakse seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaasi ülaosa laseb veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Ükskõik, kas degusteeritakse veini või joodakse seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaasi ülaosa laseb veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad, tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest.Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Punast veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest. Üksikutel juhtudel lisatakse heledate viinamarjade virret. Rosé veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest.

veinid pudel veine kuiv anumas fermentatsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Veinist

3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima

toiduainete sensoorse hindamise alused

doc

Veinid

Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine

Klienditeenindus

docx

Veinid

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi

Joogiõpetus

ppt

VEIN

VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU  Veini valmistamine, kui  Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja  Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid,  Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku

Joogiõpetus

pptx

Veini koolitus.

ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)

Toiduainete õpetus

doc

VEINIMAA HISPAANIA

VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari....................

Geograafia

rtf

Valged ja roosad veinid

........................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5

Toidukaubandus

docx

ITAALIA VEINID

Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT).................................

Joogiõpetus

Rohkem sarnaseid