Veinide referaat (0)

Q: Kuidas otsustada kas vein on riknenud?

Vastus leiad õppematerjalist: Veinide referaat

Q: Kui kaua püsib vein värske?

Vastus leiad õppematerjalist: Veinide referaat

Kutsekool - Toit - Joogiõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas otsustada kas vein on riknenud?
Kui kaua püsib vein värske?

Rakvere Ametikool
Aveli Int
MT11
Veinid
Referaat
Juhendaja : Terje Tiimus
Rakvere 2013

Sisukord

2.Sissejuhatus 3
3.Valmistamine 4
4. Veinide liigitus 5
5.Valge vein 6
6.Punane vein 7
7.Rosé-vein 9
8. Vahuvein 10
9.Veinietikett 11
10.Vein toidu saatjana 12
11.Serveerimine 14
12.Kokkuvõtte 17

Sissejuhatus

Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook , mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7–15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid.
Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania.

Valmistamine

Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks:

viinamarjade korjamine ja sorteerimine

pressimine-purustamine

fermenteerimine e kääritamine

filtreerimine e selitamine

laagerdamine e järelküpsetamine

villimine
Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest , kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte , jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid.
Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse suurteks.

Veinide liigitus

Veinid võib maitse järgi väga lihtsalt liigitada kolme rühma: kuiv, poolkuiv ja magus. Liigitatakse veel marjasordi või värvi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel jne. Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad , ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid , šerrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju.
Veinid liigitatakse:

Kuivad veinid
Vahuveinid
Dessertveinid ja liköörveinid

Kuivade veinide alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele, vahuveinide oma 7-12 vahele, naturaalsete dessertveinide oma 12-15 vahele ja kangestatud desertveinide ja liköörveinide oma 15,5-22 vahele.

Valge vein

Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest.
Veini valmistamine:

Marjade korje
Sorteerimine ja varretustamine
Marjade pressimine virde (viinamarjamahl) saamiseks
Chaptaliseerimine (virdele magususe lisamine kontsentreeritud viinamarjamahla abil, et saavutada kõrgemat alkoholisisaldust veinis) NB! Ei kasutata üldiselt kvaliteetveinide valmistamisel.
Fermentatsioon (virde kääritamine, kus lisatud pärmirakud muundavad virdes olevad suhkrud alkoholiks) kontrollitud temperatuuril (max. 18 ˚C, 5-16 päeva jooksul) suletud anumas
Fermentatsiooni peatamine väävli lisamisega
Stabiliseerimine (veini selitamine e. pärmirakkude ja muu sette eraldamine)

Veini arendamine

Meetod 1 – laagerdamine e. arendamine suletud roostevabast terasest anumas või tammevaadis. Vein suletakse pärast stabiliseerimist hermeetiliselt anumasse ja hoitakse seal keldrijaheduses tavaliselt 6-12 kuud, tagamaks veini küpsemist. Seejärel peenfiltreeritakse ja pudeldatakse.
Meetod 2 – sur lie e. arendamine tammevaadis pärmisettel. Vein valatakse tammevaatidesse ja lisatakse pisut surnud pärmisetet. Kord või kaks päevas teostatakse batonnaaž – pärmisete aetakse põhjast üles ja segatakse koos veiniga. Sur lie kestus 1-6 kuud. Pärmisettel arendamine annab veinile pehmust, täidlust, kreemisust. Seejärel peenfiltreeritakse ja pudeldatakse.

Kerged ja värsked, roostevabast terasest anumates laagerdatud valged veinid tuleks ära juua võimalikult kiiresti – 1-3 aasta jooksul peale korjet .
Täidlasemad, tammevaadis ja eriti sur-lie meetodil valmistatud veinid omavad pikemat säilituspotentsiaali, kuid tavaliselt mitte üle 3-5 aasta.

Punane vein

Punast veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest. Üksikutel juhtudel lisatakse heledate viinamarjade virret.
Veini valmistamine:

Marjade korje
Sorteerimine ja varretustamine
Marjade purustamine
Külm matseratsioon e. viinamarjakestade leotamine vabalt väljavoolavas virdes keldritemperatuuril lahtises anumas koos remontage’ga (kestade + mahla = meski segamine mitu korda päevas) 1-3 päeva jooksul. Vajalik kestades olevate värvainete leotumiseks veini.
Fermentatsioon koos matseratsiooniga e. meski leotamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (25-30˚C, 12-25 päeva jooksul). Muuhulgas eralduvad soojas keskkonnas marjakestadest veini soovitud tanniinid
Gravitatsioonilisel meetodil e. vabalt kestadest jooksnud veinivirde pumpamine malolaktiseerimisanumasse
Kestade pressimine ja soovitud hulga pressitud veinivirde lisamine malolaktiseerimisanumasse
Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse piimhappe baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimhappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook
Fermentatsiooni peatamine
Stabiliseerimine

Veini arendamine:

Laagerdamine suletud roostevabast terasest anumates (6-12 kuud) või suletud tammevaatides (6-48 kuud, harva kuni 72 kuud)
Peenfiltreerimine ja pudeldamine
Mõnede veinide arendamine keldritemperatruuril pudelites enne müüki paiskamist

Rosé-vein

Rosé veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest. Kõik muu on sama, kui punase veini valmistamise puhul, ainult külm matseratsioon toimub 1-8 tunni jooksul (et vein saaks marjakestadest oma värvi ja aroomianed, kuid mitte rosé-veini jaoks sobimatuid tanniine). Kestade pressimist ei tehta – kasutatakse vaid gravitatsiooniliselt purustatud kestadest jooksnud veini (NB! Tõstab lõpptoote hinda). Sooja matseratsiooni ei toimu, vaid toimub kohe veinivirde külm fermentatsioon kontrollitud temperatuuril, nagu valgete veinide puhul.
Rosé-vein on parim värskelt. Provence, Languedoc’i ja Val de Loire rosé-veinid tuleks ära juua 1-3 aasta jooksul peale korjet, Provence Bandol või Rhone Tavel võib pudelis säilida kuni 5 aastat peale korjet.

Vahuvein

Vahuveine võib valmistada tumedatest või heledatest viinamarjadest. Tippšampanjad on valmistatud mõlemast – Pinot Noir , Pinot Meunier ja Chardonnay otsepressimise meetodil. Blanc de Blancs šampanjad on valmistatud Chardonnay’st, rosé-šampanjad Chardonnay’st, kuhu on segatud pisut (5-10%) Pinot Noir’st valmistatud punast veini. Vahuveine tohib magustada, põhiaastakäigu veini võib lisada vanemate aastakäikude veine (saadakse cuveé e. segu). NB! Aastakäigušampanjade ja cremant’ide puhul ei ole eri aastakäigu veinide segamine lubatud.

Veinietikett

Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest alles õhuga kokku puutudes avanevad need lõplikult.
Jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta. Veiniklaase on soovitav hoida ainult jalast .
Veini aroomi paremaks tundmiseks tuleks seda klaasis õrnalt päripäeva keerutada ja seejärel enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus joomise ajal, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta sobivaks .

Vein toidu saatjana

Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad , tugevamaitselised juustud , greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest .
Kastmega salatid – kui salatikastmes on äädikat või sidrunit , peab veingi olema happerohke, et nein tasakaalustada. Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik.
Munaroad – kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei lämmata muna õrna maitset .
Kalaroad – kõik sõltub kastmest, milles kala on valmistatud või serveeritud: kooresed kastmed nõuavad suure happesusega ja kihisevat veini – sel juhul tuleb valida kuiv vein. Punases veinis valmistatud kala maitseb hea punase veiniga. Tammevaadis laagerdunud Chardonnay sobib hästi suitsukalaga.
Koorene ja rammus – kekstäidlased ja täidlased veinid sobivad kõige paremini rammusate kastmete koorese maitsega. Chardonnay õlijas maitse täiendab suurepäraselt rammusat kastet . Vältige väga puuviljamaitselisi veine.
Tugev toit – kui te jälgite kuldset tasakaalureeglit, siis sellist tugevat rooga peab passitama sama raskusastme veiniga: ideaalne on täidlane parkainerikas vein, nagu Cabernet Sauvignon.
Magustoidud – väga kuiva veiniga ei maitse magusad road harilikult head. Dessertveinid tunduvad olevat sobilikum valik, kuigi mõned väidavad, et neid on parem eraldi juua. Kõik sõltub teie maitsest.
Vürtsised road – tõeliselt vürtsise roa juurde sobib jääkülm hele õlu rohkem kui vein. Kui te siiski soovite veini juua, on magus vahetevahek vürtsisele heaks kontrastiks : proovige Gewürztramineri.
Värsked puuviljad – happerohked puuviljad võivad veini maitse muuta metalliseks ja õhukeseks. Jooge üldjuhul magusaid valgeid, eriti hästi sobivad väärishallitusega, hiliskorje või vahuveinid.
Juustvalik – magus vein, iseäranis portvein, täiendab hästi sinihallitusjuustu. Vältige tugevaid punaseid koos pehme juustuga . Eriti tugevamaitselised juustud võivad lämmatada iga veini. Tugevamaitselised kõvad juustud vajavad täidlast lopsakat veini.
Lihad – Hele liha ja kala – valged, kergemad roosad. Punane liha – kergemad punased. Ulukiliha – raskemad punased.

Serveerimine

Klaas
Ükskõik, kas degusteeritakse veini või joodakse seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaasi ülaosa laseb veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Klaas täidetakse poolenisti või kahe kolmandiku ulatuses, nii pääseb lõhn liikuma. Värvitu klaas laseb veini värvil mõjule pääseda ja klaasi jalg võimaldab veini klaasis keerutada, ilma et selle temperatuur tõuseks.
Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine, aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest.
Klaasi valimisel on oluline, et selle kere oleks mahukas ning laiem kui klaasi ülemine serv.
Veiniklaasi eest hoolitsemine
Klaasi peab peseme kohe peale kasutamist. Ei tohi kasutada kangeid pesemisvahendeid. Klaasid loputatakse korralikult sooja veega ja kuivatage siis puhta rätikuga. Klaasi peab hoidma õigetpidi püsti, siis ei jää õhk neisse seisma.
Serveerige õigel temperatuuril
Vahuvein: 4,5 – 7 kraadi;
Valged veinid: 7 – 10 kraadi;
Punased: roosad ja kerged punased 10 – 12,5 kraadi:
Kesktäidlased: 12,5 – 15,5 kraadi;
Täidlased: 15,5 – 18 kraadi.
Jäätükid külmas vees jahutavad veini suurepäraselt ning hoiavad selle karge.
Vältige äärmusi – Liialt jahtunud vein kaotab oma maitse ja lõhna. Liialt soe vein on tuim
Korgitõmbamine
Kõige parem korgitser on käele mugav ja tal on ümar lahtine spiraal . Jäme ja teravate servadega spiraal ei haaku hästi ning puurib korgi sisse hoopis augu . Enne kui hakkate korki välja tõmbama, eemaldage seda kattev tinapaber ja pühkige pudelikael puhtaks.
Fooliumilõikurit kasutatakse tinapaberi või kapsli eemaldamiseks. Vahuveinipudeli avamine
Vahuveinipudelit avades peab olema ettevaatlik, sest pudeli sisu on rõhu all. Pudeli kaela peab pöörama inimestest ja purunevatest asjadest eemale, sest kork võib välja paiskuda. Kaitsmaks end pudeli purunemise eest hoidke seda alati rätikus. Kui kork on eriti tihke , hoia pudelikaela sooja vee all: see suurendab rõhku.
1.Tinapaber eemaldatud , võtke ära traat . Hoidke käepärast rätik, juhuks kui kork välja paiskub.
2. Ärge keerutage korki, vaid pöörake pudelit endast eemale, et korgi ülemine ots ära ei murduks.
3. Kui kork on väljas, katke pudelisuu kiirest käega, et aeglustada rõhu alanemist ja takistada veini väljavalgumast. Kallake aeglaselt, siis jõuab vaht alaneda.
Kas vein peab hingama?
Noore parkainerohke täidlase punase veini õhutamine enne joomist võib arendada selle aroomi ja leevendada maitset, kuid enamik teisi veine ei võida õhutamisest midagi. Avage pudel umbes pool tundi enne joomist, see laseb pudelis veini ja korgi vahele surutud läppunud õhul hajuda.
Kuidas otsustada, kas vein on riknenud?
Kui ebameeldiv lõhn püsib või kui see läheb pärast pudeli avamist halvemaks, võib vein olla halvaks läinud. Kui veinil on äädika maitse või on tal pinnapealne serrit meenutav lõhn, on vein ilmselt defektne. Kork võib olla nakatunud ja rikkuda kinnikorgitud veini. See annab veinile kopitanud puise maitse (see ongi "korgimaitseline"). Selline vein ei sobi juua.
Veini ümbervalamine - DEKANTEERIMINE
Vanuse kasvades tekib mitmetes, eriti punastes veinides parkaine ja värvipigmendi rohke sade, Et seda eemaldada, tuleb vein ümber valada, nii et sade jääb pudeli põhja. Pudelit peab hoidma paar tundi püstiasendis, et sade saaks põhja vajuda. Tõmmake ettevaatlikult kork välja ja pühkige pudelisuu nii seest- kui väljapoolt puhtaks. Valage kogu pudelitäis ühe hooga ümber. Hoidke käsi kindel – Valage vein ümber ettevaatlikult ja ühtlaselt ärge laske veinil mulksudes voolata) ning tehke seda mingi valgusallika kohal nagu küünal või taskulamp. See võimaldab teil märgata sadet, kui hakkate jõudma pudeli põhjani. Filterpaber – Kurnake ümbervalatud veini sade ettevaatlikult läbi kohvifiltri. Ärge liigutage liialt – Liigutage pudelit võimalikult vähe, siis ei tõuse sade üles.
Kui kaua püsib vein värske?
Õhk mõjutab veini sellest hetkest peale, mil pudel avatakse ja kuigi vein veel paari päevaga ei rikne (oksüdeeru), on vein parim ja värskeim kohe peale avamist. Kui te teate, et ei joo veini korraga ära, pange kork tagasi peale nii ruttu kui võimalik ning asetage pudel külmikusse. Valged veinid peavad vastu umbes kaks päeva, punased kolm kuni neli, kuigi mõlema maitse muutub pärast avamist lamedamaks.
Veinide järjekord
Veini serveerimist alustatakse tagasihoidlikumast, kuid kui pakutakse veini toidu juurde, siis peab meeles pidama, millist rooga parajasti serveeritake.

Serveerige odavamaid veine enne kalleid.
Jooge enne kuiva, siis magusat veini: magusad veini muudavad kuiva veini maitse väga happeliseks.
Kerged veinid serveeritakse enne täidlasi: rasked ja piiritusveinid lämmatavad kergemad veinid.
Noored veinid serveeritakse enne vanu veine.

Kokkuvõtte

Teades ja tundes ees pool mainitud reegleid on veini joomine kindlasti naudutavam ja elamusterikkaim tegevus. Need teadmised on kasulikud elus ja kindlasti saab neid tulevikus ka käsitleda omal erialal. Nüüdsest tean, milliseid veine pakkuda klientidele erinevate toitude kõrvale ja ka endale tuleb kasuks, kui külastada mingit restoraani .

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 19 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tutifruti1 Õppematerjali autor

Milliseid veine pakkuda klientidele erinevate toitude kõrvale.Veini serveerimist alustatakse tagasihoidlikumast, kuid kui pakutakse veini toidu juurde, siis peab meeles pidama, millist rooga parajasti serveeritake.Kõige parem korgitser on käele mugav ja tal on ümar lahtine spiraal. Jäme ja teravate servadega spiraal ei haaku hästi ning puurib korgi sisse hoopis augu. Ükskõik, kas degusteeritakse veini või joodakse seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaasi ülaosa laseb veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Ükskõik, kas degusteeritakse veini või joodakse seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaasi ülaosa laseb veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama. Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad, tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest.Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Punast veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest. Üksikutel juhtudel lisatakse heledate viinamarjade virret. Rosé veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest.

veinid pudel veine kuiv anumas fermentatsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Veinist

3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima

toiduainete sensoorse hindamise alused

doc

Veinid

Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine

Klienditeenindus

docx

Veinid

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi

Joogiõpetus

ppt

VEIN

VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU  Veini valmistamine, kui  Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja  Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid,  Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku

Joogiõpetus

pptx

Veini koolitus.

ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)

Toiduainete õpetus

doc

VEINIMAA HISPAANIA

VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari....................

Geograafia

rtf

Valged ja roosad veinid

........................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5

Toidukaubandus

docx

ITAALIA VEINID

Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT).................................

Joogiõpetus

Rohkem sarnaseid