Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. 2 2. RUMM Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega jook, mis saadakse fermenteerimise ja destilleerimise teel kas suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist. Rummi valmistamist suhkruroomelassist nimetatakse tööstuslikuks menetluseks (rhum industrielle) ja rummi valmistamist suhkruroomahlast põllumajanduslikuks meetodiks (rhum agricole). 2.1 Rummi ajalugu Sissejuhatuseks tegi suhkrurootaim, mida hellitavalt mesiseks päikesepoisiks
Kaunistage. Bolero Cuba Libre 4cl heledat rummi 2cl calvadosi 46cl heledat rummi 1cl laimivõi sidrunimahla 1cl apelsinimahla cocacola Kaunistamiseks: ananassikuubikud, apelsiniviilud, Kaunistamine sidruniviil marju Valage rumm ja mahl jääkuubikutele grokiklasi. Täidke Valage koostisosad ühte suurde joogipokaali. Segage klaas cocacolaga. Kaunitage sidruniviiluga. hoolikalt. Täidke klaas väikesteks tükkideks purustatud jääga. Kaunitage!! Cuban Manhattan Mallorca 3cl heledat rummi 3cl magusat vermutit 2cl heledat rummi
Taim ise pärit aga Indoneesiast, kust ta 2000 aasta vältel levis läbi Hiina ja India Aafrikasse, kust maurid ta omakorda Portugali tõid. Seiklejad, kes saabusid vastavastatud Ameerikasse ja ka eelmainitud Kariibimere saartele panid tähele midagi mis oli sama väärtuslik kui kuld. Kui mitte väärtuslikum kohalik kliima sobis ideaalselt suhkruroo kasvatamiseks. Ja juba mõne aja pärast purjetasid Euroopa poole esimesed suhkrulastis laevad. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema ühest kuni kahekümne, vahel isegi 30 aastani. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Harilikult kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi vaate. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis
toorainest destilleeritud analoogtoodete puhul kasutatakse nimetusi apple brandy ja applejack Kalvadose ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised tagasi VIII sajandisse. Tänu araablaste invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, dzinn, tequila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid. Erinevalt viinamarjaviljeluseks sobivatest soojadest piirkondadest edenes tuultest räsitud Normandias paremini hoopis õunakasvatus, esimestena on sealseid uhkeid viljapuid kirjeldanud vanad roomlased. Hästi edenes ka karjakasvatus, just Normandiast on pärit legendaarne Camembert ja mitmed teised kuulsad juustusordid. Teadagi nõudis rammus talutoit seapraad, rohke koorekastmega kala või teised mereannid,
mõõtühikud. Drop - tilk Dash - 4-5 tilka (eesti keeles võiks olla sorts) Splash - 2 dashi BL - baarilusikas tl - teelusikas spl - supilusikas ounze (pony) - unts Inglise puhul 1 unts = 28,4ml; Ameerika vedelike puhul 1 unts=29,6ml TEISENDAMINE 10 ml = 1cl (sentiliiter) 10 cl = 1 dl (detsiliiter) 10 dl = 1 l (liiter) Segujookide koostisosad Kõik segujoogid sisaldavad vähemalt kahte erinevat koostisosa: 1. põhi ehk baas- st põhialkohol, milleks on viin, dzinn, viski, brändi, rumm, jne. Tavaliselt on baasiks üks kange alkohol, mis samas määrab ära, missugusesse kokteilitüüpi jook kuulub. Jaotataksegi viinakokteilid, rummikokteilid, viskikokteilid jne. Baasosa peab olema vähemalt 50% kokteilist. Baas võib moodustada ka kahest joogist, siis nimetatakse segatüübiline kokteil. 2. põhja muutvad tegurid ehk muutjad annavad maitsevarjundeid, kuid ei tohi varjutada põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära.
mõõtühikud. Drop - tilk Dash - 6-8 tilka (eesti keeles võiks olla sorts) Splash - 2 dashi BL - baarilusikas tl - teelusikas spl - supilusikas ounze (pony) - unts Inglise puhul 1 unts = 28,4ml; Ameerika vedelike puhul 1 unts=29,6ml TEISENDAMINE 10 ml = 1cl (sentiliiter) 10 cl = 1 dl (detsiliiter) 10 dl = 1 l (liiter) Segujookide koostisosad Kõik segujoogid sisaldavad vähemalt kahte erinevat koostisosa: 1. põhi ehk baas- st põhialkohol, milleks on viin, dzinn, viski, brändi, rumm, jne. Tavaliselt on baasiks üks kange alkohol, mis samas määrab ära, missugusesse kokteilitüüpi jook kuulub. Jaotataksegi viinakokteilid, rummikokteilid, viskikokteilid jne. Baasosa peab olema vähemalt 50% kokteilist. Baas võib moodustada ka kahest joogist, siis nimetatakse segatüübiline kokteil. 2. põhja muutvad tegurid ehk muutjad annavad maitsevarjundeid, kuid ei tohi varjutada põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära.
prantsuse viinamägesid taimkatk ja veinikeldrid kiiresti veinist ja konjakist tühjaks said, siis pakkusid viski näol oma abi sõbralikud sotlased. Peale kohaliku veinitööstuse taastamist selgus tõsiasi, enamus prantslasi eelistab kanget alkoholi ikkagi viski kujul manustada. ... keeluseaduse ajal Ameerika Ühendriikides sai viskit ainult retsepti alusel ja ,,meditsiinilisetel" eesmärkidel. RUMM AJALUGU Rummi ajalugu on tihedas seoses purjelaevadega. Esimesed suhkruvõrsed tõi Kanaari saartelt Kuubale Kolumbus juba 1443 aastal. Kliima sobis ideaalselt ja juba 1516 läksid Hispaania poole teele esimesed suhkrulastis laevad. Suhkru tootmisel saadi kõrvalsaadusena melassi. Selle käärimisel tekkinud segu hakati destilleerima ja tulemuseks oli teraviljalõhnaline ja silmi ärritav odav puskar, mida kustuti ron pellon
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Kõik kommentaarid