Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkoholid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Alkoholid
alkohol on süsivesinik, milles üks (või
mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud
hüdroksüülrühma(de)ga.
Saamine
Alkohole saadakse kääritamise teel
Aine selgitused
Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures
asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ).
Vesiniksidemed
Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku
nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures
esialgne lõpp ­aan lüheneb.
Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma,
neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).
Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut
hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad.
Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on ­diool,
-triool jne.
Keemilised omadused
Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast
vesiniku välja
Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid).
Vesinikhalogeniidide abil saab kogu
hüdroksüülrühma asendada halogeeniga
Füüsikalised omadused
osalevad vesiniksideme moodustumisel.
narkootilise toimega ja mürgised.
Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete
keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad
Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide
keemistemperatuur
Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril
vedelikud, C12 ­ C20 meenutavad tardunud rasva, C21
alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest
kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3
Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel
Alkoholi esindajad
Homoloogiline rida:
metanool CH2OH puupiiritus
etanool C2H5OH alkohol ehk piiritus
propanool C3H7OH triool ehk glütserool
butanool C4H9OH
pentanool C5H11OH
heksanool C6H13OH
heptanool C7H15OH
oktanool C8H17OH
nonanool C9H19OH
dekanool C10H21OH
Keemilised muutused
Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2
CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O
Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O
Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter):
CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC ­ 400 oC , Al2O3)
2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC ­ 150 oC,
H2SO4)
Leelismetallidega (tekivad soolad ­ alkoholaadid; soola nimetuse
lõpp ­olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2
Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH
CH3COOCH2CH3 + H2O
Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH +
NaOH
Alkoholid ei ole alused
Kuna side O-H on pisut polaarsem, kui C-O, siis
on isegi tõenäolisem alkoholi dissotsieerumine
happelise tüübi järgi ( R-O-H RO:- + H+) ,
kui aluselise tüübi kohaselt (R-O-H R+ +
:OH- ). Seega on alkoholide happelised
omadused isegi tugevamad, kui aluselised, aga
hapeteks pole neid ka mõtet pidada,
indikaatoreid nad ei värvi ja isegi leelistega ei
reageeri.
Alkohoolsete jookide kangus
Kangust väljendatakse mahuosades. 400
tähendab seda, et 40 mahuühikule aseotroobile
lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut.
Kontraktsiooni tõttu on massiosa leidmine
raskendatud, kuid ligikaudu on ta 33%
Veini kääritamisel hakkab pärmiseentel paha
~14% juures ja varsti lõpetavad nad glükoosi
redutseerimise sootuks. Naturaalvein ei ole üle
16% kange, pikaajalisel kääritamisel on võimalik
saada ka 18% alkoholisisaldusega veine, kuid
enamasti saadakse sellised kraadid piirituse
lisamise teel
Alkohoolsete jookide valmistamine
Allpoolnimetataud jooke ei rektifitseerita vaid
laagerdatakse aastaid tammevaadis
Brandy ( Champagne Departemangus Cognac) -
viinamarjamahlast
Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest
Rumm- Suhkruroost
Tequilla - Siniagaavi mahlast
Calvados - Õunamahlast
Slivovits - Ploomidest etc. Mongolid ajavad ka piimast
puskarit
Kasutamine
Metanooli: keemiatööstuses tootmise lähteaine.
lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale.
Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes
kohtades kasutatakse metanooli automootorite
kütusena
Etaanooli Kasutatakse termomeetrites, sest
külmumistemperatuur on ­112 oC. Kõrge
kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena
reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites
Meditsiinis
Biokütusena
Alkoholi mõju organismile
Etanooli mõju organismile on keerukas.
Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks
ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks.
Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast.
Peamine osa imendub verre peensoolest.
Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli
sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist
eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse
organismis.
Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape
.... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja
etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse
rasvu ja kolesterooli.
Alkoholi mõju organismile
Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega
ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja
morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll
alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida
alkohol ei kahjusta.
Kõige enam kannatab aju.
Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore
osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga). Olulisel määral kannatab ka maks,
kus lagundatakse suurem osa veres leiduvast alkoholist. Samuti põhjustab alkohol
südame- ja veresoonkonna haigusi, mao limaskesta kahjustusi jne. Rängalt mõjub
alkohol pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed.
Alkoholi joobeastet määratakse
vere etanoolisisaldusega, mida hinnatakse promillides (1 = 0,1%). Vere 0,5
etanooli sisalduse puhul esinevad kerged närvitegevuse häired, mida inimene ei
pruugi tajuda, reaktsiooniaeg pikeneb; 0,5 - 1,5 tegemist kerge joobega; 1,5
- 2,5 tegemist keskmise joobega; 2,5 ­ 3 tegemist raske joobega; üle 3
eluohtlik joove.

Vasakule Paremale
Alkoholid #1 Alkoholid #2 Alkoholid #3 Alkoholid #4 Alkoholid #5 Alkoholid #6 Alkoholid #7 Alkoholid #8 Alkoholid #9 Alkoholid #10 Alkoholid #11 Alkoholid #12 Alkoholid #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 207 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tigerplix89 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
4
doc

Alkoholid

Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole

Keemia
thumbnail
29
ppt

Alkoholid

Alkoholid Alkoholid · Alkoholideks R-OH nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Füüsikalised omadused · Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest ­ lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Homoloogiline rida: 11.- 12. eteen C2H4 13. propeen C3H6 14. buteen C4H8 15. penteen C5H10 16. hekseen C6H12 17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 V = n * Vm n = m/M = m/V M ­ molaarmass Vm ­ molaarruumala (22,4) m ­ mass n ­ moolide arv ­ tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut

Keemia
thumbnail
20
doc

Etanool

.7 Kokkuvõte................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Nii nagu enese väärtuste teadmine muudab osa inimesi julgemaks ja enesekindlamaks, nii teeb seda teiste puhul alkoholi tarbimine. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks ning kartmatuks. Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook, mis on inimkonnale tuttav juba aastatuhandeid, ent sellega seotud probleemid aga hiline nähtus. 3 1. Alkohol Alkoholid on hüdroksüühendid, kus hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikaatomiga

Keemia
thumbnail
6
docx

Keemia referaat: Alkoholid

12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv.

Keemia
thumbnail
8
doc

Alkoholid

Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on

Keemia
thumbnail
8
doc

Alkoholid, nende struktuur ja omadused

Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on

Keemia




Meedia

Kommentaarid (2)

kaksik00 profiilipilt
kaksik00: väga hea, aitas küll.
19:12 16-03-2011
majorca profiilipilt
majorca: Hea töö.
17:59 23-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun