VEINI ASEND JA VALMISTAMINE (0)

1 Hindamata

ASEND

Veine tuleb säilitada horisontaalasendis (väljaarvatud aperitiivid). Oluline, et jook oleks vahetus kokkupuutes korgiga , vastasel korral kuivab kork üle, selle tulemusena aga satub pudelisse õhk muutes veini hapumaks, mille tõttu saab vein juurdeebameeldiva niiskuse lõhna.
Mitmeaastase laagerdusega veinid tuleks vahetult enne tarbimist panna vertikaalasendisse, et sete jõuaks ladestuda pudeli põhja ja vein muutuks selgeks ja läbipaistvaks.
Kõik veinid ei saa vananeda. Üldjuhul ei tasu lasta vananeda kuival valgel veinil. See ei tohiks jääda pudelisse üle kahe aasta. Veinid, mis võivad pikema perioodi vältel areneda on näiteks, magusad valged veinid, mille alkoholisisaldus on üle 16 kraadi. Sama kehtib magusate punaste veinide kohta.
Kuivad punased veinid säilivad pikka aega. Kuid ainult mõned erisordid, mis on valmistatud teatud aastakäigu saagist, võivad jääda pudelisse kümneks, kahekümneks või enamaks aastaks.

Millised on siis need veinid, mis muutuvad ajaga paremaks ja millised mitte?
Esimene näitaja on nagu ühes veinimüüdiski sai räägitud on kork. Nimelt kõik keeratava korgiga veinid on valmis kohe joomiseks ja säilitada neid üle 3-5 aasta ei ole mõtet. Seevastu punased veinid, mis on traditsioonilisest korgist, kõrge parkainete ehk tanniinide sisaldusega, sobivad väga hästi keldrisse laagerduma ja nende säilitamise tulemusena muutuvad need täidlased punaveinid tõesti paremaks. Valgetest veinidest sobivad säilitamiseks täidlasemad (ja tavaliselt ka tammevaadis hoitud) veinid. Üldistatult võib öelda, et soodsamad ja stiililt kerged veinid on kohe joomiseks ja hinnalisemad ning täidlasemad veinid muutuvad säilitades paremaks.
Meie poodides on saadaval rohkem veini, mis on valmis kohe joomiseks. Säilitamiseks ja erilise sündmuse jaoks hoidmise veini leiab veinisõber pigem vinoteekidest. Paljud tootjad valmistavadki veini, mida poest ostes on võimalik juba sama päeva õhtul nautida. Veinisõbrale, kes ei malda aastaid oodata, on see väga hea lahendus.
Kõnekäänd „nagu hea vein, mis muutub ajaga paremaks“ viitab ka väga õigesti faktile, et mitte iga vein ei muutu ajaga paremaks, vaid ikka hea (loe: väga kvaliteetne) vein.
VALMISTAMINE
Pressimine
Pressimise eesmärk on saada marjast kätte mahl ja viljaliha. See protsess aitab kaasa pärmiseene paljunemisele, värvainete eraldumisele ja virde õhustumisele.
Kivide eraldamine
Kivide eraldamine toimub samaaegselt pressimisega, see seisneb eemaldatud marjade eraldamisest kividest ja kobaratest, mis aitab vältida kirbe maitse teket ja piirituse kadu.
Töötlemine väävliga
Toimub suuremas või vähemas mahus, olenevalt saagi sanitaarsest seisundist.
Mahla valamine
Selitamine
See on marjaosade valikuline eraldamine, mida kasutatakse veinile aroomi ja maitse andmiseks . (viinamarja koores ja kivides on aineid, mis võivad anda veinile ravimile sarnaneva kibeda maitse).

Selitada tuleb ettevaatlikult, et mitte esile kutsuda nende komponentide lagundamist.
Selitamine annab veinile neli talle iseloomulikku omadust: värvi, aroomi, viskoossuse, parkainete sisalduse. Just selles protsessis seisneb valgete ja punaste veinide valmistamise põhiline erinevus.

Viinamarjavirdes sisalduvad tahked osad, mis eraldavad süsihappegaasi, kogunevad käärimisel tekkiva sette pealmisesse kihti. See on see, mida tavaliselt nimetatakse ´sombreeroks` ( kaabu ), kuna see substants hõljub virde pealispinna kohal. Selleks, et “sombreeros” sisalduvad ained vajalikul määral laiali paigutada tuleb iga päev vähemalt üks kord eemaldada virde pealmine kiht.
Fermentatsioon
Areneb tingimustes, mis on sarnased nendega, mis on jälgitavad ka kõigi muude veinisortide valmistamisel. Erinevus seisneb vaid selles, et antud juhul toimub käärimine kõrgema temperatuuri juures.
Ümbervalamine pärast esimest käärimist ja pressimine
Kääritamise lõppedes toimub veini lahtivalamine eemaldades seejuures veinist tahked osad.
Viimane käärimine
Peale esimest ümbervalamist kääritakse veini viimast korda. Selle jooksul leiavad aset olulised bioloogilised muudatused, mille tulemusena saavutab vein suuremas või vähemas ulatuses soovitud rafineerituse. Olulisim neist protsessidest on malolaktiline fermentatsioon.
Malolaktiline fermentatsioon on protsess, mille käigus teatud veinis sisalduvad (piimhappe) bakterid, teostavad teatud happe käärimist, mis muutub piimhappeks ja süsihappegaasiks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 1 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maiki112 Õppematerjali autor

vein asend valmistamine veinid fermentatsioon VEINI ASEND JA VALMISTAMINE

Sarnased õppematerjalid

docx

Veinide referaat

liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: 1. viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. pressimine-purustamine 3. fermenteerimine e kääritamine 4. filtreerimine e selitamine 5. laagerdamine e järelküpsetamine 6. villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda

Joogiõpetus

docx

Veinist

1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed

toiduainete sensoorse hindamise alused

docx

Veinid

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise,

Joogiõpetus

ppt

VEIN

VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU  Veini valmistamine, kui  Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja  Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid,  Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku veine klassifitseerima ja vürtse (vaiguga vein on

Joogiõpetus

pptx

Veini koolitus.

Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased.

Toiduainete õpetus

doc

VEINIMAA HISPAANIA

VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE.........................

Geograafia

docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1

Kokandus

pdf

Kalev Kesküla: Uus veinijuht

SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 Hispaania 182

Ühiskond

Rohkem sarnaseid