Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Viskimaad
Jaapani viski Ajalugu Tootmine algas umbes aastal 1870. Kaubanduslikult hakati tootma 1924 (peale riigi esimese piiritustehase avamist). Kaks kõige mõjukamat tegelast Jaapani viski ajaloos Shinjiro Torii ja Masataka Taketsuru. Shinjiro Torii Torii oli Kotobukiya asutaja (Suntory). AkadamaPort Wine tegi temast eduka kaupmehe. Otsustas ehitada esimese Jaapani viski piiritustehase Yamazakisse. Torii soovis viskit, mis sobiks kokku traditsiooniliste jaapani toitudega, et selle maitse harmoneeruks nii vee kui teega. Torii palkas Masataka Taketsuru juhatajaks. 1934 lahkus Taketsuru oma enda ettevõttesse Dainipponkajusse (Nikka). Tuntuimad ettevõtted Suntory ja Nikka. Sarnaneb rohkem Soti viskile kui Iiri, Ameerika või Kanada viskile. Jaapani viski tootmine algas kui Soti viski taastamine. Pinoeerid nagu Taketsuru õppisid hoolikalt Soti
Lisa igasse klaasi 0,5 dl (3 sl) viskit ja tõsta kõige peale vahukoor. Omatehtud Irish Cream I 1 pudel (750 ml) Iiri viskit 250 g piimaokolaadi 1 purk suhkruga kondenspiima 1 purk suhkruta kondenspiima 5 dl vähemalt 45% rõõska koort 0,25 tl lahustuvat kohvi Sulata tükeldatud shokolaad keedunõus koos väikese koguse viskiga; kalla suurde vahustamisanumasse. Lisa pidevalt vispeldades mõlemad kondenspiimad, seejärel aga rõõsk koor ja viski ning lusikatäies kuumas vees lahustatud kohv. Villi jook pudelitesse ja hoia enne tarvitamist vähemalt kuu külmkapis. Loksuta enne serveerimist pudel põhjalikult läbi, serveeri nagu ülapool juhatatud. Omatehtud liköör Irish cream II 1 purk suhkruga kondenspiima 2,5 dl 35% rõõska koort 4 dl Iiri viskit (soovit. Bailey's) 3 muna 1 sl shokolaadikastet või -siirupit 1 tl lahustuvat kohvi 1 tl mandliessentsi 5
Iiri Vabariik II kursus 2014 Lipp ja vapp Iirimaa on iiri keeles Éire ja inglise keeles Ireland tähis IRL või IE Riigipea Michael D. Higgins, president alates 11.11.2011 Riigi hümn Amhrán na bhFiann (hääldatakse: “Oo-roon na Viin” ja tähendab “Sõduri laul”) http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Riigikeeled: iiri ja inglise keel Iirimaa ehk Iiri Vabariik on Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes Pindala: 70 282 km2 Rahvaarv: 4,58 miljonit Riigikord: parlamentaarne demokraatia Rahaühik: euro Haldusjaotus ● Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin. 1. Leinster ● Põhja-Iirimaa kuulub 2. Munster Suurbritannia 3. Connacht koosseisu ning selle 4. Ulster pealinn on Be
keegi muu kui püha Patrick ise. Selles viimases kaldubki kaalukauss iirlaste poolele. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem aastal 1699. Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonn-destillatsiooni-meetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel 1846 1851, mil mitme järjestikuse ikalduse tulemusena suri nälja ja haiguste kätte kolmandik Iirimaa elanikest
Otra on hinnatud juba vanadest aegadest peale ja ta on tihti sattunud ka vermitud müntide peale. Võimalik, et vanad egiptlased tegid oma esimesed õlled juba ammu enne Kristuse sündi. Ju see on odra võime kasvada suhteliselt vaesel, vähese lämmastikusisaldusega pinnasel, mis teeb ta nii sobilikuks alkoholi kääritamisel. Isegi enamikule rukkiviskidest lisatakse pisut otra. Ka odrasorte on erisuguseid: kui sotlased eelistavad kaherealist, siis rukki- ja Bourboni viski valmistamisel lisatakse kuuerealist otra. Aretatud on ka odrasorte, mille saagikus on suurem, samas ei sobi need nii hästi viskitootmiseks, sest nad sisaldavad palju lämmastikku, mis mõjutab omakorda viski maitset. Rukist hakkasid viskivalmistamisel suuremal määral kasutama iirlastest väljarändurid Ameerikas, seda nii idandatud kui ka idandamata ujul. Rukkiviskit toodavad mitmed tehased näiteks Kentuckys, kus straight rye whiskey algmaterjalis peab olema 51 % rukist
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.................................................
Kõik kommentaarid