kogu maailmas kuulus oma pikaealisuse poolest. Kuulsuse tõi joogile meremehed, Madeirat kui kangestatud veini hakati tootma alles 18 sajandi keskpaiku. Serri Nimetatakse ka heeres, mille inglisekeelne tuletis Jerez de la Frotrea linna nimest Andakusias Hispaanias, mille ümber piirkond paikneb. Veini kääritatakse lahtistes vaatides ja see puutub kokku õhuga (millest tuleneb ka oksüdeerumisnüanss). VISKI Viski on erinevatest teraviljadest ja puunõudes laagerdatud jook. Enamasti on viskide toorained järgmised: · soti viski- põletatud odrast · Kanada viski- rukkist · Ameerika viski- maisist Blended tähendab kokku valatud Malt Whisky (linnaseviski) ja Grain Whisky (viljaviski).
toorainest destilleeritud analoogtoodete puhul kasutatakse nimetusi apple brandy ja applejack Kalvadose ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised tagasi VIII sajandisse. Tänu araablaste invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, dzinn, tequila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid. Erinevalt viinamarjaviljeluseks sobivatest soojadest piirkondadest edenes tuultest räsitud Normandias paremini hoopis õunakasvatus, esimestena on sealseid uhkeid viljapuid kirjeldanud vanad roomlased. Hästi edenes ka karjakasvatus, just Normandiast on pärit legendaarne Camembert ja mitmed teised kuulsad juustusordid. Teadagi nõudis rammus talutoit seapraad, rohke koorekastmega kala või teised mereannid,
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Kõik kommentaarid