Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia referaat: Alkoholid (1)

3 HALB
Punktid

12/21/10
Alkoholid
Koostaja : Annika Kääramees
Käinas 2010
Sisukord
Mis on alkohol ? 4
Alkoholide omadused 5
Alkoholide jagunemine 5
Alkoholi tootmine 6
Alkoholide jaotamine 6
Alkoholide tarvitamine 7
Oluline teada: 7
Kasutatud materjalid: 8
2

Mis on alkohol ?


Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH)
Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool.
Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat )

Alkoholide omadused

Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees.
Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust.
Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv.

Alkoholide jagunemine


Lihtalkoholid:
1) Metanool (CH3OH ) on tuntud ka puupiirituse nime all, sest varem saadi teda puidu utmisel. Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes , samuti ka lahustite koostisosana. Väliste omaduste poolest on metanool peaaegu eristamatult sarnane etanooliga ja see on põhjustanud hulganisti traagilisi eksitusi. Eluohtliku mürgituse võib saada 30 g joomisel. Sage tagajärg on pimedaks jäämine.
2) Etanool (C2H5OH ) ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile alla, kuid on samuti tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistatkse kahel viisil:
1)etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel:
2)sahhariidide ( taimsete materjalide) kääritamisel
3)Propanool (C3H7OH ) iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. 4) Butanool (C4H9OH ) Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaan -buteenifraktsioonist.
Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse.
3
Mitmealuselised alkoholid
1)Glütserool (C3H5(OH)3 ) vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol propaan -1,2,3- triool . Glütserool on looduslik ühend. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega. Glütserool leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides.

Alkoholi tootmine

Alkoholi esineb looduses vähesel määral. Ta on madala keemistemperatuuri kergesti lenduv. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavaid segusid kinnistes anumates.
Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest.
Mono -ja oligosahhariide (ehk suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjaliks võib olla ka töötsuslikult toodetud suhkru lahus, taimse päritoluga polüsahhariid, tärklis ja teraviljad . Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks tselluloosi mida sisaldab näiteks puit. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekivad mono-ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobsete pärmseente abil. Saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast töötlemist võidakse seda juba kasutada ja turustada alkohoolsete jookide näol. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks tuleb alkoholi segu destilleerida kuni 80° C juures. Pärast destilleerimist on alkoholi mahuosa kuni 96%, seda lahjendatakse.

Alkoholide jaotamine

1)Destilleeritud alkoholid on näiteks: viin, liköör, rumm , konjak, viski - saadud destilleerimise teel (sisaldavad piiritust).
2)Destilleerimata alkoholid on näiteks: õlu, vein, siider (sisaldavad puskariõli)- need on saadud kääritamise teel
3)Segujoogid on näiteks: portvein, kokteilid
4)Muud alkoholi sisaldavad tooted on näiteks: denaturaat (tehniline piiritus metanooli lisandiga), odekolonn (sisaldavad 60% etüülpiiritust, eeterlikke õlisid ja teisi lisandeid) ja muud kosmeetikatooted, mitmesugused lahustid, puhastusvahendid , vedelkütused jmt.
Allpoolnimetataud jooke ei rektifitseerita vaid laagerdatakse n aastat tammevaadis
Brandy ( Champagne Departemangus Cognac) - viinamarjamahlast
Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest
Rumm- Suhkruroost
Tequilla - Siniagaavi mahlast
Calvados - Õunamahlast
Slivovits - Ploomidest  etc. , etc., etc. Mongolid ajavad ka piimast puskarit 
4

Alkoholide tarvitamine

Joove : meeleolu tõus, jutukus, elavus – väsimus, kõne ja liikumishäired, loidus, unisus – tugevad tasakaaluhäired – mälukaotus (uinub, kus juhtub).
Päevane kahjutu kogus on umbes 30ml meestel ja 20ml naistel, selle ületamisel on tegu juba organismi järjekindla mürgitamisega. Nädalane tervislik kogus ei tohiks ületada 40ml/kg kohta.
Alkoholimürgitus ohustab eelkõige alkoholiga harjumatuid (eriti lapsi ja vanureid). Enamikule inimestest on surmav juba 0,7 liitrit (3 klaasitäit) 40%list viina poole tunni jooksul.
Lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22 protsenti mahu järgi (kaasaarvatud).
Kange alkohoolne jook on etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsenti.

Oluline teada:

Puskar on kodusel teel saadav alkohol. Sisaldab surmavalt mürgist puskariõli – amüülalkoholi ( pentanool ).
Mürgistuse tunnused: joove ja tugev peavalu, iiveldus , oksendamine – teadvusetus, süda seiskub ja hingamine katkeb – surm.
Esmaabi: kergendada hingamist, anda kohvi või teed, hingamishäirete korral kutsuda kiirabi, raskemal juhul elustada.
Metanooli ehk puupiiritust kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna.
Mürgiseks teeb laguprodukt metanaal.
Tulemus tarbimisel: närvikahjustused, neerukahjustused, nägemiskahjustused.
Oksüdeerub etanoolist aeglasemalt – etanooli saab kasutada vastumürgina.
Surmav on klaasitäis 40%list metanooli.
Esmaabi: teha maoloputus, anda juua etanooli, kutsuda kiirabi.
Etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH Kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises.
Tugevalt toksiline, surmav annus nagu metanoolil, kahjustab eriti maksa ja neerusid.
5

Kasutatud materjalid:

http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohoolsed_joogid
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol
http://www.folklore.ee/~renata/myrk/alkoholid.html
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:YSEeJ9uudMQJ:www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rtf+alkoholid&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Oma keemia vihiku konspekt
6
Keemia referaat-Alkoholid #1 Keemia referaat-Alkoholid #2 Keemia referaat-Alkoholid #3 Keemia referaat-Alkoholid #4 Keemia referaat-Alkoholid #5 Keemia referaat-Alkoholid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annycake Õppematerjali autor
Keemia referaat: Alkoholid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Alkoholid
10
doc

Alkoholid

ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (­OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid.

Keemia
Keemia - Alkoholid
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).

rekursiooni- ja keerukusteooria
Alkoholid
13
ppt

Alkoholid

Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on ­diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga Füüsikalised omadused osalevad vesiniksideme moodustumisel. narkootilise toimega ja mürgised. Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 ­ C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3 Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel Alkoholi esindajad Homoloogiline rida: metanool CH2OH puupiiritus etanool C2H5OH alkohol ehk piiritus

Keemia
Alkoholid
4
doc

Alkoholid

Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole

Keemia
Etanool
7
odt

Etanool

Veevabaks ehk 100%list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati.Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. 3) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist

Keemia
Etanool
7
doc

Etanool

Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati.Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. 3) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist

Keemia
Alkoholid-nende struktuur ja omadused
8
doc

Alkoholid, nende struktuur ja omadused

Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on

Keemia
Alkoholid
8
doc

Alkoholid

Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on

Keemia




Kommentaarid (1)

uklemmer profiilipilt
uklemmer: Hea materjal ja põhjalik
11:34 05-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun