50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaili Retsnik
Õppematerjali autor
Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvi
Asupaik ja topograafia Istandiku asupaik on ühenduslüliks valdava mullastiku ja piirkonna üldise kliima vahel. Asendi tõttu võib kliima olla lõunapoolsem kui ümbruskonnas, pinnast võib mõjutada erosioon. Looklevas Moseli orus on palju istandikukohti. Parimad neist asuvad lõunapoolsetel nõlvadel. Piirkonna lauskjamatest osadest saadud veinil pole nii hõrk ja intensiivne maitse. Otsustav tähtsus võib olla ka muil tegureil. Isoleeritud mäed soodustavad õhu liikumist ja vähendavad kevadiste külmade ohtu. Seda vähendavad ka jõed, sest need tõstavad veidi õhutemperatuuri õhuvoolude tõttu. Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6 ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda ning mäkke tagasi vedada. VIINAPUUD JA SORDI D Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peal
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismiosakond Katriin Mats Annaliisa Orro Grete Jakobson VEINITURISM Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Veiniturism on maailmas üks kiiremini arenevaid turismiliike. Turismireise, mis on seotud veinide degusteerimise ja veinimõisate ning veiniistanduste külastamisega, tehakse eelkõige riikidesse, kus veinitoodang on suurim. Ajalooliselt on tuntud veiniriigid Prantsusmaa ja Hispaania, kuid ka väikeriigid nagu Eesti suurendavad järk- järgult oma tootmist. Antud töö eesmärk on analüüsida veiniturismi ja selle tähtsust maailmas. Töö eesmärgi saavutamiseks on seotud järgnevad ülesanded: - selgitada veiniturismi mõistet ja veinituristide olemust - kirjeldada veini ajalugu - tuua välja erinevad veinitrendid - kajastada hetkeolukorda Eestis - kirjeldada olulisemaid veinipiirkondi Prantsusmaa ja Hispaania näol Autorid tuginesid töö kirjutamisel turismimajanduse alused aine õppematerjalidele, vein
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinap
Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad.
VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT)..............................................................10 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC)..............................................10 4.ITAALIA VIIN
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.........................................................................5 2.2.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid