Veiniõpetuse referaat (Hispaania) (0)

Hispaania veinid

SISSEJUHATUS

Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist - viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest.
Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast , mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid.
Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja’le positiivse asjaolu kokkulangemine.
Ühe õnnetus on teise õnn – see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse veini valmistama ning seda sealt ka Prantsusmaale müügiks kokku ostma.
Teine tähtis detail oli moodsa mõtteviisiga hispaanlastest veinimeistrid, kes Bordeaux’s viinapuu kasvatamist ja veinivalmistamist õppinud ning nüüd oma teadmiseid kodumaal rakendada püüdsid.
Neist kokkusattumistest sündisid esimesed veinimõisad Haro, Logrono ja Elciego linnakeste ümbrusesse, kus nn. „uut stiili” Rioja veini valmistama hakati.

Hispaania

Hispaania on riik, mis paikneb Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaaniale kuuluvad ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaarid, Vahemeres paiknevad Baleaarid ning Põhja-Aafrikas asuvad linnad Ceuta ja Melilla . Kesk-Hispaanias domineerib laavamaa ning riiki läbib mitu mäeahelikku. Riigi põhjapiiril kõrguvad Püreneed, mis moodustavad Hispaania ja Prantsusmaa vahelise loodusliku piiri. Hispaania peamised jõed on Duero, Guadiana, Guadalquivie ja Ebro , viimane suubub Vahemerre .
Kliima on piirkonniti erinev, põhjas on talv külm ja suv mahe , sisemaal valitsevad soe suvi ja külm talv ning Vahemere ääres on suvi palav ning talv pehme.
Hispaania majandus on väga mitmekesine. Riigis paiknevad märkimisväärselt suured kivi­­söe-, raua-, tsingi- ja vasevarud. Peamised põllumajandussaadused on oliivid, tsitrusviljad , riis, suhkrupeet , nisu ja viinamarjad . Tähtsal kohal on auto-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism.
Hispaanias on elanud mitme tsivilisatsiooni esindajaid, näiteks keldid , foiniiklased ja kreeklased . 2. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr oli Hispaania Rooma riigi osa. Seejärel tungisid riigi territooriumile läänegoodid. 8. sajandil vallutasid Hispaania araablased, kes valitsesid seal mõnes paigas kuni 15. sajandini. Ameerika hõivamisega 15.-16. sajandil muutus Hispaania suureks impeeriumiks. Impeeriumi nõrgenedes kaotas Hispaania oma Ameerika kalooniad. Verise kodusõja järel, mis toimus aastatel 1936-1939, kehtestas Francisco Franco diktatuuri, mis kestis kuni 1975. aastani, siis rajati kuningas Juan Carlos I juhtimisel demokraatlik riik. 1986. aastal sai Hispaania Eurooma Liidu liikmesriigiks.
Hispaaniast pärineb mitu olulist kirjandusteost, millest tuntuim on Miguel de Cervantese „Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast”. Tänapäeva tuntuimate Hispaania autorite hulka kuuluvad Juan Ramón Jiménez, Federico Garcia Lorca ja Camilo José Cela.
(Tea laste ja noorte entsüklopeedia, lk 266)

Hispaania veinid

Alustagem seda uut lugu tagasivaatega traditsioonile. Rioja on Hispaania punane vein, mida teab igaüks. Erinevalt teistest veinidest on sel oma kindel retsept: Ebro jõe ülemjooksul Baaskimaast lõuna pool kasvatatakse savimullal ja lubjakivipinnasel Tempranillot, mis seejärel segatakse ja mahendatakse Ameerika valge tammevaadi magusas embuses. Tulemuseks on vanillilõhnaline kergesti joodav vein, mis on õigusega populaarne ja milles siiani peitub selle piirkonna võlu. Kuid Rioja on midagi veel. Viinamarjakasvatajad (mitte suurfirmad), kes töötavad oma viinapuuaias ja kasutavad Prantsuse tamme ning lühemat laagerdamisega, toodavad tänapäeval palju sügavamaid, tumedamaid ja intensiivsema maitsega veine . Tulemuseks on see, et Rioja on nagu Bordeaux`gi stiililt palju mitmekesisem paik, kui see oli varem (Jefford, 2009: 111)
Ent Riojal on ka konkurente. Kõige enesekindlam neist on Ribera del Duero. See asub jõe ääres, mis, olles ületanud Portugali piiri, rajab teed läbi portveinipiirkonna kaljukoobaste. Et Ribera del Duero paikneb kõrgemal kui Rioja, on ööd seal jahedamad.
Tempranillo (siinse nimega Tinto Fino) annab dramaatilisi, sügavaid ja väljakutsuvaid veine, mis mõjuvad uuenduslikult ja samas rõhutatult nagu Gehry metallpööris Bilbao Guggenheimi muuseumis .

Rioja piirkond

Rioja piirkond on ajalooliselt kuulsaim ja rahvusvaheliselt tuntuim Hispaania veinipiirkond , mis asub kolme Hispaaniat mõjutava kliimatüübivahemerelise, atlantilise ja kontinentaalse kokkupuutepunktis.
Rioja esimene kuulsus jääb XIX sajandisse. Pärast seda kui Phylloxera oli Bordeaux` s laastamistöö toime pannud, kolisid paljud veinimeistrid Riojasse. Taas läks Rioja moodi alles 1970ndate tesiel poolel. Investeerijad ja spekulandid olid bordooveini hinnad lootusetult üles kruvinud ja diktaator Franco surm avas huvilistele praktiliselt põhjatu Hispaania veinituru, mille tippveinid olid kättesaadavad mõistliku hinnaga. Sellest ajast tänaseni on Rioja toodang mitmekordistunud. Väga paljud Rioja bodegad on ümber ehitatud viimase kümne aasta jooksul. Pole siis ka imestada, et võrreldes Bordeaux`ga on kogu veinitoomine Riojas väga modernne ja kõrgtehnoloogiline (Kesküla, 2007: 187)
Rioja maine põhineb eeskätt punaveinil ja selle maitse loovad seal kasutatavad viinamarjasordid . Kõigepealt Temapranillo, mis on kogu Hispaania tähtsaim viinamarjasort. Just Tempranillo annab Rioja veinile suurepärase maasikase karakteri , vahel leidub maitses ka ploomi ja kirssi. Tempranillo sobib suurepäraselt kokku vaadist tuleneva tammevanilliga. Traditsiooniliselt laagerdatakse Rioja veini ameerika valgest tammest vaatides, mis on eriti vanillised, tänapäeval kasutatakse üha rõhkem ka prantsuse ja kõiksugu muid tammesid. Garnacha (sama mis Grenache Lõuna- Prantsusmaal) on vürtsikas mari, mis annab veinile tulisust ja alkohoolsust. Graciano ja Mazuelo ( neid on veinis õige vähe) toodavad nüansse.
Rioja jaotatakse kolmeks osaks- Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Baja. Väidetavasti on Riojas üsna mitmesuguse kliimaga , nii jaheda kui kuuma asukohaga veinipõlde . Ebro jõest põhja poole, Baskimaale jääv Rioja Alavesa toodab väga nõtket ja aromaatset veini.
Veinid valmistatakse 70-80 % ulatuses Temapranillost, mõni bodega, nagu näiteks Campillo, muud marja ei kasutagi. Rioja Alta vein on ehk tugevam ja täidlasem. Rioja Baja on kuumema ja kontinentaalse kliimaga piirkond, aga moodne tehnoloogia ja üldine trend tugevamate ja kangemate veinide poole on andnud sellelgi piirkonnale võimaluse, sealt tuleb näiteks Marques de Vargas . Marques de la Concordia mõisa Hacienda de Susari on istutatud Cabernet`, Merlot` ja Syrah` viinapuid . Mõlemad mainitud teevad Rioja Bajast põnevat ja kanget veini.
Rioja punaveinide puhulvõib eristada nn vana ja uut stiili. Vana stiil on tulisem, õhem ja tammisem, selle loojad on õigipoolest vanad klassikud markii de Murieta ja markii de Riscal, kes lähtusid Bordeaux`eeskujudest. Et Tempranillo annab õhemat veini kui Bordeaux` marjad , kukkuski Riojas tammisem vein välja. Uut stiili, mis on täidlasem, pehmem ja mahlasem, asus 1970ndail juurutama Marques de Caceresi samuti prantsuse koolitusega juht Enrique Forner. Ühel omanikul võib olla mitu bodegat, millest üks harrastab traditsioonilist ( nt Faustino) ja teine modernset (Marques de Vitoria) veini.
Praegu räägitakse juba postmodernistlikust Rioja veinist . See tähendab ennenägematult töömahukat aiahooldust, ( lehtede pügamine, nn roheline korje – osa kobaraid eemaldatakse enne korjet, kobarate sorteerimine, üleküpsenud marjade kogumine) ja moodsaid tehnoloogilisi võtteid.
Viimaste alla mahub üliküpsete marjade ülipikk kääritamine ja leotamine (kuni 30 päeva) või fermentatsioon tammevaadis. Mõistagi on postmodernismi tulemuseks eriti võimsa struktuuriga ja kanged veinid, mis on võitjad maailma degustatsioonisaalides ja mida on hea ameeriklastele maha müüa, aga mis ei esinda enam Rioja ajaloolist ideaali . Kokkuvõtvalt võib öelda, et postmodernne Rioja on ühendanud endas vana stiili tammisuse ja piprasuse , uue stiili mahlakuse ning uuele maailmale tüüpilise kõrge alkohooliprotsendi. Postmodernismi näidetena võib esile tuua Bodegas Roda , Marques de Vargase ja mitmed toledolase Marques de Griñoniga seotud Rioja veinid.
Rioja veinid sobivad ka keldris säilitamiseks, eriti hästi muidugi postmodernismi tippnäited. Väidetavasti on keskmise Gran Reserva jaoks parim vanus 12 aastat. Tippveinid peavad kaks korda niipalju vastu.
Muide, Gran Reserva on hakkanud Rioja tippveini kohalt pisut ära vajuma, tema kohta on hõivamas Reserva. Moodne maailm ei naudi enam liialt tammist veini ja nii eelistatakse marjasemat ja pehmemat Reservat. Seda trendi arvestades on enamik veinimaju tootnud oma valikusse tippveiniks n-ö super - Reserva- see on parimast aiast vanadelt viinapuudelt pärinev vein, mis on hoopis täidlasem ja võimsem kui Rioja tavaliselt ning oma hinnalt mõistagi hoopis kallim kui Gran Reserva.
Valged veinid valmistatakse eeskätt Viura viinamarjast. Traditsiooniliselt laagerdatakse neid samuti pikalt tammevaadis, et taandada selle sordi võimsat hapet. Tavaliselt valmistatakse tänapäeval säherduse tammemahla kõrvale ka moodne kerge tammeta vein, mida võib ju vajadusel osaliselt malolaktiliselt kääritada või mõnd muud sorti juurde segada. Siiski on ka kümme aastat vanal ja pikalt vaadis laagerdanud valgel Gran Rerserval oma hõrk võlu. Sellist asja toodetakse küll tänapäeval õige harva, tuntuimaks stiilinäiteks on vana kooli lipulaev Tondonia, kelle veini peaks ka Tallinnas leiduma. 190

Rioja tootjad ja veinid

Altanza, hiljuti alustanud moodne Rioja veinitootja ( vanimad veinid a-st 1998) Fuenmayoris. Praegu müügil Lealtanza nime kandev Crianza ja Reserva ning Altanza Reserva Especial.
1999. aasta Crianza on uues stiilis, mahlakas, vähese tammega, happeline ja nooruslik .
Reserva on aga hoopiski vanamoodne: veidi oksüdeerunud aroomiga, pehme ja maasikane.

• Lealtanza crianza (1999): Aroomis sõstrad ja pihlakad. Maitse jõuliselt marjane ja happelinepunaste marjade karakteriga.
  
• Altanza Reserva Especiall (1998): Aroom veidi oksüdeerunud, vanillimagus ja maasikane. Maitse jõuline, täidlane ja pehme, selles piisavalt hapet, suitsu ja apteeginüansse, nii maasikat kui mõrkjaid ürte.
  

Berberana, üks esimesi Rioja tootjaid. Asutatud 1844, omab Rioja Alta piirkonnas 13 ha veiniaedu. Pakkunud alati kindlalt kvaliteeti, laveerides edukalt uue ja vana stiili vahel. Crianza ja Reserva kannavad nime Carta de Oro ja neis leiab nii vaadivürtsi kui maasikat.

• Berberana Dragon Temparnillo (2002): Aroomis vürtsi, kaneeli ja punaseid sõstraid. Maitse kerge ja natuke morsilik, aga tasakaalus ja mahlane, lõpus jääb natuke vürtsi suhu .
  

Beronia, 1973 asutatud Rioja tootja Ollauris ( Rioja Alta). Kuulub serri - tootja Gonzalez Byassi gruppi. Viljeleb uut mahlakat stiili. Juua tasuks eeskätt Reservat ja Crianzat, viimases on parajalt tamme ja pipart ning maasikas tuleb maitses hästi esile.
Campillo, Bodegas Campillo, Rioja Alavesa piirkonna veinimõis Laguardia linna servas . Selle asutas 1990 Faustino omanik Julio Faustino Martinez kui prantsuse château- tüüpi mõisa, mis valmistab veine ainult oma valdusest.

• Campillo Reserva (1996): aroomis laagrits, ploom , suits ja sõnnik. Maitse pehme, soe, sume , täidlane, selles põldmarja. Mahlakas stiil, hapet tagasihoidlikult, lõpus veidi tammevürtsi.
  

Campo Viejo, Rioja suur tootja Rioja Alta piirkonnast. Valmistab nn uut stiili, mahlakat ja kerget Rioja veini. Reserva on küpse aroomiga, mahlane, kerge pisut terava happega.

• Campo Viejo Crianza ( 2000): aroom nooruslik ja mahlane. Maitset kujundavad punased marjad ja kerge suitsusus.
  

Conde de Valdemar , Rioja Alavesa piirkonnas asuva Martinez Bujanda (vt) veinimaja peamine tooteseeria, mille jaoks on kasutusel 400 hektarit maad nii Rioja Alavesas kui ka Rioja Altas ja Rioja Bajas.

• Conde de Valdemar Reserva (1998): Aroomis tubakas, vanill ja maasikas, samuti musti marju. Maitse pehme, mahlakas, täidlane, tuline, lõpus veidi puud ja pipart.
  

El Coto, Rioja veinikelder (Rioja Alavesa), asutatud 1970. 15o ha veiniaedu, kasutab peamiselt Tempranillot. Uus mahlane stiil.

• El Coto Gran Reserva ( 1997): Aroomis ürdid, eukalüpt, münt. Pehme tekstuuriga, aga jõuline ja täidlane vein, milles tõrva suitsu konjakit, seedrit ja ürte.
  
• El Coto Crianza (2000): Aroomis maasikas, pohl, üldmulje moosine ja mahlane, leidub vana tamme ja küpsemisnüuanssi. Maitse pehme ja mahlane, veidi pipart ja puitu, lõpuks parki.
  

Faustino, Bodegas Faustino Martinez, Rioja Alavesa piirkonna nimekas ja suur veinitootja. Firma rajas 1861 Eluterio de Martinez. Tema poeg ja järglane kandiski nime Faustino, a-st 1960 juhib firmat pojapoeg Julio Faustino Martinez.

• Faustino I Gran Reserva (1994): Aroomis magus maasikas ja tublisti tamme. Maitse jõuline täidlane marjane, tuline, piisavalt puud ja tugev hape, ent heas tasakaalus. Järelmaitses tugev vürts.
  

Lagunilla, 1885 asutatud veinimaja Riojas. Toodab suhteliselt õhukesi, kergeid hinnalt alla keskmise Rioja veine.
LAN, modernsust rõhutav Rioja tootja ( Rioja Alta). Firma asutatud 1973, nimi moodustatud kolme veiniprovintsi (La Rioja, Alavesa, Navarra) esitähtedest. Toodab aastas u 15000 hl veini, reklaamib ennast 21. Sajandil bodegana ja kasutab kõiksugu eri tammevaate, sh isegi Vene tamme.

• LAN Rioja Reserva (1997): Aroomis suits ja mustade marjade mahlakas lõhn. Maitse ühtaegu tuline, marjane ja magus- tammine. Hea tasakaal.
  

Leganza, Bodegas Leganza, kuulsale Rioja tootjale Faustinole kuuluv La Mancha veinimõis (524 ha). Veinid valmistatakse orgaanilisel viisil.
Marques de Arienzo, Rioja üsna uus tootja ( firma asutatud 1972), kes ometi harrastab nn vana stiili, s.t valmistab suhteliselt õhukesi, tammiseid ja tuliseid veine.

• Marques de Arienzo Gran Reserva (1995): Aroomis sarapuupähkel, maitse tuline, piprane ja nõrke, kuivatatud marjade ja konjaki nüansiga.
  

Marques de Caceres, modernne suurtootja Riojas (peakorter Rioja Altas). Firma asutatud 1970, selle lõi Bordeaux`s töötanud Enrique Forner, juhib ettevõtet praegu koos tütre Christine`iga.

• Marques de Caceres Reserva (1995): Stiilne tammevanill aroomis, maitses tamm, mahlakus, kaneeline tulisus ja lõpus ikka veel parki.
  

Marques de Murrieta, Rioja ajalooliselt kuulsaim veinimaja Marques de Riscali kõrval, need kaks algatasid Bordeaux` eeskujul heade kangestamata veinide valmistamise Riojas 19. Sajandi keskpaigas.

• Marques de Murrieta Reserva (1997): Lõhnab nagu rummikook, soovi korral leiab ka suitsu, vaiku ja atsetooni . Maitse pehme, hästi libisev, õhuke, selles kaneeli, nelki, nahka ja maasikamoosi.
  

Marques de Vitoria, Faustinole kuuluv modernne veinimõis Rioja Alavesas, asutatud 1995. Omab 110 ha veiniaefu, hoiab saagikuse väga madala ja harrastab ökoloogilist veinikasvatust.

• Marques de Vitoria Crianza (1999): Aroomis värsked pohlad, pisut tammevanilli ning kirbeid animaalseid lõhnu. Maitse mahlakas, tugev, selles põldmarja ja vaarikat.
  

Martinez Bujanda, Rioja Alavesas Oyoni linnas asuv 1889 asutatud veinimaja, mis toodab nelja selgelt eristuvat tooteseeriat. Neist peamine on Conde de Valdemar.
Montecillo, Rioja bodega ( Rioja Alta), asutatud 1874. Toodab üle 20 000 hl. Eriti stiili veinide tähistamiseks kasutab ka nimesid Viña Monty ja Viña Cumbrero.

• Montecillo Gran Reserva (1995): Aroom pehme, veidi oksüdeerunud nüansiga. Maitse tugev ja tuline, küps, selles vaarikat, põldmarja ja marjatanniine. Küps vein piisava mahlakusega.
  

Muga , hea perefirma Haro linnas ( Rioja Alta, 70 ha). Lisab oskuslikult vanale stiilile moodsa stiili täidlust. Veinid hiilgavad elegantse happe ja hea laagerdumispotentsiaaliga.
Museum , Finca Museum, Rioja veinikeldri El Coto veinimõis Cigalese piirkonnas. Tüsedad ja kanged veinid valmivad kontinentaalse kliimaga paigas vaesel pinnasel 50-60 aastat vanadest viinapuudest (100 % Tempranillo, mida kohapeal kutsutakse tinto fino).

• Museum Real Reserva (1999): Aroom vägev: suits, must ploom, tammevanill. Maitse jõuline, kuid silutud selles hape ja must mari, järelmaitse pikk, tuline ja pargine.
  

Rioja Vega, moodne veinitootja Riojas, kuulub Principe de Viana gruppi: Firma eelkäija rajas 1882 don Felipe Ugalde. Saadaval Tinto on üsna nooruslik, õhuke ja happeline ning Crianza on mahlakas.

• Rioja Vega Crianza (2000): Aroomis kirssi, suitsu ja veidi loomalõhna. Maitse mahlakas, selles kirssi ja sõstart ning natuke magusat nüanssi.
  

Viña Real, Rioja veinitootjale C.V.N.E ( asut 1979) kuuluv ultramoodne venikelder Rioja Alavesa piirkonas Laguardias sealse veini valmistamiseks. Crianza on päris õhuke ja tammine, maitse tuline ja maasikane. Reserva on pisut täidlasem, aga tõsiselt piprane, sõstraid ja maasikat ka lisaks.
Viña Salceda, 1973 asutatud veinimaja Riojas, Alavesa piirkonnas. Teeb ainult punaseid veine vana ja uut stiili õnnelikult ühendades (95% Tempranillo)

• Viña Salceda Crianza (1999): Aroom värske ja mahlane (maasikas). Maitse täidlane, pehme, maasikane, järelmaitses tunda tulist tammeparki.
  

KASUTATUD ALLIKAD

Tea laste ja noorte entsüklopeedia 266
Kesküla, Kalev (2004) Veinijuht 136
Kesküla, Kalev (2007) Uus veinijuht 182
Jefford, Andrew (2009) Veinikursus