Veiniõpetuse referaat (Hispaania) (0)

Hispaania veinid

SISSEJUHATUS

Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist - viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest.
Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast , mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid.
Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja’le positiivse asjaolu kokkulangemine.
Ühe õnnetus on teise õnn – see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse veini valmistama ning seda sealt ka Prantsusmaale müügiks kokku ostma.
Teine tähtis detail oli moodsa mõtteviisiga hispaanlastest veinimeistrid, kes Bordeaux’s viinapuu kasvatamist ja veinivalmistamist õppinud ning nüüd oma teadmiseid kodumaal rakendada püüdsid.
Neist kokkusattumistest sündisid esimesed veinimõisad Haro, Logrono ja Elciego linnakeste ümbrusesse, kus nn. „uut stiili” Rioja veini valmistama hakati.

Hispaania

Hispaania on riik, mis paikneb Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaaniale kuuluvad ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaarid, Vahemeres paiknevad Baleaarid ning Põhja-Aafrikas asuvad linnad Ceuta ja Melilla . Kesk-Hispaanias domineerib laavamaa ning riiki läbib mitu mäeahelikku. Riigi põhjapiiril kõrguvad Püreneed, mis moodustavad Hispaania ja Prantsusmaa vahelise loodusliku piiri. Hispaania peamised jõed on Duero, Guadiana, Guadalquivie ja Ebro , viimane suubub Vahemerre .
Kliima on piirkonniti erinev, põhjas on talv külm ja suv mahe , sisemaal valitsevad soe suvi ja külm talv ning Vahemere ääres on suvi palav ning talv pehme.
Hispaania majandus on väga mitmekesine. Riigis paiknevad märkimisväärselt suured kivi­­söe-, raua-, tsingi- ja vasevarud. Peamised põllumajandussaadused on oliivid, tsitrusviljad , riis, suhkrupeet , nisu ja viinamarjad . Tähtsal kohal on auto-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism.
Hispaanias on elanud mitme tsivilisatsiooni esindajaid, näiteks keldid , foiniiklased ja kreeklased . 2. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr oli Hispaania Rooma riigi osa. Seejärel tungisid riigi territooriumile läänegoodid. 8. sajandil vallutasid Hispaania araablased, kes valitsesid seal mõnes paigas kuni 15. sajandini. Ameerika hõivamisega 15.-16. sajandil muutus Hispaania suureks impeeriumiks. Impeeriumi nõrgenedes kaotas Hispaania oma Ameerika kalooniad. Verise kodusõja järel, mis toimus aastatel 1936-1939, kehtestas Francisco Franco diktatuuri, mis kestis kuni 1975. aastani, siis rajati kuningas Juan Carlos I juhtimisel demokraatlik riik. 1986. aastal sai Hispaania Eurooma Liidu liikmesriigiks.
Hispaaniast pärineb mitu olulist kirjandusteost, millest tuntuim on Miguel de Cervantese „Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast”. Tänapäeva tuntuimate Hispaania autorite hulka kuuluvad Juan Ramón Jiménez, Federico Garcia Lorca ja Camilo José Cela.
(Tea laste ja noorte entsüklopeedia, lk 266)

Hispaania veinid

Alustagem seda uut lugu tagasivaatega traditsioonile. Rioja on Hispaania punane vein, mida teab igaüks. Erinevalt teistest veinidest on sel oma kindel retsept: Ebro jõe ülemjooksul Baaskimaast lõuna pool kasvatatakse savimullal ja lubjakivipinnasel Tempranillot, mis seejärel segatakse ja mahendatakse Ameerika valge tammevaadi magusas embuses. Tulemuseks on vanillilõhnaline kergesti joodav vein, mis on õigusega populaarne ja milles siiani