Lauaetikett (1)

Lauaetikett
Veinid
Helena Hiiesalu
SRs1 õpilane
Valisin piirkonnaks Tšiili, sest mulle meeldivad selle maa veinid, sest nende aroom ja maitse on eriline nauding ning kuna olen läbinud ka Rein Kasela veinikoolituse Tallinna Vinoteek-Veinitoas, siis selle maa veinid pakkusid mulle kõige enam maitsenaudingut. Külastasin Tallinna Prisma toidukaupluse veini osakonda.
Ajaloost:
Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tšiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tšiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel  kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma  viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad jatehnoloogia tõstsid veini kvaliteedi uuele tasemele . Nelja tuhande kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse sirutuvast Tshiilist leiab küllaga viinamarjale sobivaid kasvupiirkondi.
Tšiili veinid on tuntud ka  väga hea hinna ja kvalieedisuhte poolest ning samuti hinnatakse kõrgelt Tšiili kvaliteetveine.Tšiilit peetakse unikaalseks viinamarjakasvatuse piirkonnaks. Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist.
Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tšiilis kuni 130aastaseks.
Veinipiirkonnad:
Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel , Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tšiilis tuntuimad Euroopa sordid . Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay ’d, Merlot’d, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort.
Kolm kvaliteediklassi
Kõige madalam on noor vein – etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks , veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul.
Teine kvaliteediklass on Reserva . See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 3–6 kuud.
Tšiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta.

Viinamarjasordid :
šiili punaste viinamarjasortide lipulaevaks peetakse Carmenere’i, mis on oma nime saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux’st. Algul kasvatati seda viinamarjasorti Tšiilis Merlot’ pähe, alles 1991. aastal avastati, et tegemist on kadunud Carmenere’iga, mille juuretäi Bordeaux’ piirkonnast hävitas. Palju kasvatatakse ka Cabernet Sauvignon’i, millest paljude asjatundjate arvates valmivadki Tšiili parimad veinid. Samuti Chardonnay´d, Sauvignon Blanc’i ja Merlot’d.

Poes riiulite vahel kõndides ja veinide silte uurides leidsin visuaalselt silmatorkavaid pudeleid, mille kvaliteet võib olla nõrgem kui tagasihoidlikumas pudelites olev Tšiili vein. Üldmulje on kena ja ahvatlev, kuigi kogu infot igalt pudelilt siiski ei leia aga Tšiili veinidel on tõepoolest hea hinna-ja kvaliteedisuhe ehk veini hinnad algavad 4 eurost kuni 25 euroni. Usun,et kõige kallim vein ei pruugi olla üldse kõige maitsvam. Kogemus on näidanud,et keskmises hinnaklassis olevad veinid on kõige maitsvamad. Mulle jäi pilk peale komplektile, kus pakuti kolme Tšiili veini korraga 15 euroga. Nende pudel oli lihtne aga tabav - pilt ja maa justkui harmoniseeruvad (Tšiili ja tšilli).
Leidsin komplektist sellised veinid:
Punane vein PKNT Merlot 2011, 13,5%. Kergelt nauditav tasakaalukas vein, milles tulevad esile küpse ploomi ja marjade aroom. Joogi maitse on mahe ja meeldiv, aromaatne, pehmed tanniinid, poolkuiv. Proovi veini koos kõvade juustude ja grillitud kanalihaga, sobib hästi ka talle ja uluki lihaga või lihtsalt nautimiseks
Punane vein PKNT Pinot Noir 2010, 13,5%. Sensuaalne, elegantne ja mahlakas purpurpunane vein rikkaliku kirsi, ploomi ja maasika aroomidega. Kergete tanniinide ja keskmise happesusega, kaasakutsuv, kuiv vein. Ideaalne nautida hea seltskonnaga või sobitada kaaslaseks salatitele, sushile, valge lihale või kõvadele juustudele
Valge vein PKNT Sauvignon Blanc 2011, 13,5%. Noor ja elav vein värskete tsitruseliste puuviljade ja guaava aroomiga. Tasakaalukas, värske happesus, rikkalik ja siidjas. Vein on keskmise täidluse ja pika järelmaitsega. Ideaalne partner aasia köögi ja värskete mereandidega või lihtsalt nautimiseks.
Veinid ja söök:
Allpool on reastatud  toidu- ja veinitüübid, mis üldiselt kokku sobivad:
Liha: kergelt marjase maitsega punased veinid
Austrid: kerge või keskmise täidlusega valged veinid
Kala: keskmise täidlusega või täidlased valged veinid
Hele liha: täidlane valge vein või parkaineta punane vein
Punane liha: keskmise täidlusega või täidlane punane vein
Ulukiliha : täidlased punaveinid
Juustud: valged veinid sobivad üldiselt paremini rasvaste juustudega kui punased veinid, mis sobivad paremini kõvade juustudega
Magustoidud : magusad valged veinid ja kangestatud magusad veinid
Tšiili veinid sobivad samuti imehästi toitude juurde, mis eelpool olev loetelu soovitab .
Mulle väga meeldis kodune ülesanne. See tekitas huvi ka teiste maade ja piirkondade veinide kohta ehk avastasin, et on eelnevalt end harida enne kui poodi minna ja oma valikuid teha. Valikuid on palju ja seepärast on oluline, et teadmisi rakendaksin ostmisel , et õige vein satuks õige inimese koju.