Rummid. Powerpoint (1)

Sarnased õppematerjalid

28

ppt

Rumm

melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse segu lahjendamiseks vesi ja pärm ning lastakse käärida.  Kääritamine ja destilleerimine- Lühikese, 24–28 tundi vältava käärimisajaga pärmi puhul saadakse mahe ja kerge Hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva käärimisajaga saadakse hästi aromaatne ning täidlane Inglise stiili baasalkohol.  Küpsemine- Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 1–10 aastat (vahel isegi kuni 30 aastat), kergemad aasta, tumedamad ja raskemad reeglina neli-viis. Rummi iseloom sõltub vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest.  Segamine- Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Vaadis küpsev alkohol on kangem kui valmisprodukt, seepärast lahjendatakse see destilleeritud veega sobiva kanguseni.

Joogiõpetus

12

doc

RUMM

Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Alkohol........................................................................................................................ 2 2.Rumm...........................................................................................................................3 2.1 Rummi ajalugu......................................................................................................3 2.2 Valmistamine........................................................................................................ 4 2.3 Erinevused.............................................................................................................5 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: ................................................5 2.3

Joogiõpetus

39

rtf

Jookide tehnoloogia

Filtreerimine ja hägu stabiliseerimine: · õllest eemaldatakse keemilise hägu komponendid · õllest filteeritakse välja suurem osa pärme ja baktereid · õlu blenditakse- tehakse alkoholi järgi parajaks · õlu pumbatakse mõõdutanki, millest edasi suunatakse villimistele alkohoolsed joogid jagatakse: · destileerimata joogid( õlu, vein, siider, shampanja, cava, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jne) · destileeritud ( konjak, brändi, rumm, tequila) · Alkohoolsed joogid, mis on toodetud piiritusest seda lahjendades ja lisandeid lisades( viin, liköör, long dringid, muud alkohoolsed joogid · Alkoholoolsed joogid jagunevad: · kange- etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi · Lahja- etanoolisisaldusea kuni 22(  kaasa arvatud) mahuprotsenti · Vähese etanoolisisaldusega- kuni 6( kaasa arvatud) mahuprotsenti · Lahja õlu- etanooli kuni 6 ( kaasa arvatud) mahuprotseni · Kange õlu- etanooli üle 6

Joogiõpetus

6

doc

Joogiõpetus

enamasti vaniljet ja erinevaid alkohole (rummi, brändit). Advocaat. Valmistaja: Prantsusmaa, Holland. Koorelikööride valmistamisel segatakse tavaliselt neutraalne alkohol mõne sellele liköörile iseloomuliku alkoholiga (rumm , brändi) seejärel segatakse värske koorega. Lisatakse maitseaineid , piiritust , magustajaid. Baile`ys Irish Cream , kohvi & sokolaadi maitseline liköör. Valmistaja: Iirimaa Rumm Rääkides rummist, on oluline tähele panna, et kuigi rummi valmistatakse suhkruroost, ei pärine suhkruroog sugugi Kariibi mere saartelt, nii nagu mõnikord ekslikult arvatakse. See taim jõudis sinna alles seoses Kolumbuse teistkordse retkega Ameerikasse aastal 1493. Taim ise pärit aga Indoneesiast, kust ta 2000 aasta vältel levis läbi Hiina ja India Aafrikasse, kust maurid ta omakorda Portugali tõid. Seiklejad, kes saabusid vastavastatud Ameerikasse ja ka eelmainitud Kariibimere saartele panid tähele midagi mis oli sama väärtuslik kui kuld

Joogiõpetuse

44

doc

Brandi ja konjak

toorainest destilleeritud analoogtoodete puhul kasutatakse nimetusi apple brandy ja applejack Kalvadose ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised tagasi VIII sajandisse. Tänu araablaste invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, dzinn, tequila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid. Erinevalt viinamarjaviljeluseks sobivatest soojadest piirkondadest edenes tuultest räsitud Normandias paremini hoopis õunakasvatus, esimestena on sealseid uhkeid viljapuid kirjeldanud vanad roomlased. Hästi edenes ka karjakasvatus, just Normandiast on pärit legendaarne Camembert ja mitmed teised kuulsad juustusordid. Teadagi nõudis rammus talutoit ­ seapraad, rohke koorekastmega kala või teised mereannid,

Joogiõpetus

31

odt

Joogiõpetus

prantsuse viinamägesid taimkatk ja veinikeldrid kiiresti veinist ja konjakist tühjaks said, siis pakkusid viski näol oma abi sõbralikud sotlased. Peale kohaliku veinitööstuse taastamist selgus tõsiasi, enamus prantslasi eelistab kanget alkoholi ikkagi viski kujul manustada. ... keeluseaduse ajal Ameerika Ühendriikides sai viskit ainult retsepti alusel ja ,,meditsiinilisetel" eesmärkidel.  RUMM AJALUGU Rummi ajalugu on tihedas seoses purjelaevadega. Esimesed suhkruvõrsed tõi Kanaari saartelt Kuubale Kolumbus juba 1443 aastal. Kliima sobis ideaalselt ja juba 1516 läksid Hispaania poole teele esimesed suhkrulastis laevad. Suhkru tootmisel saadi kõrvalsaadusena melassi. Selle käärimisel tekkinud segu hakati destilleerima ja tulemuseks oli teraviljalõhnaline ja silmi ärritav odav puskar, mida kustuti ron pellon

Joogiõpetus

26

docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid ­ rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j

Toit ja toitumine

62

doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus

Meedia

Kommentaarid (1)