ANNOTATSIOON LITOOTES Oma uues menuromaanis jutustab kirjanik Hommikul sadas vihma. Ma kiirustasin bussile, loo koolipäevast, mis algab kiirustamisega sest olin sisse maganud. Koolis teretasid mind ning vihmaga. Salapärase bussiga paar klassikaaslast ning ma läksin tundi. suundutakse kooli. Jutus põimuvad koolielu ning õpilastevahelised suhted. TAKTIILNE ANIMISM Hommikul pehmes voodis ärgates sadas Punakas buss liikus melanhoolselt teravat, külma vihma. Ma magasin jälle sisse peatusest peatusesse. Ta katusel tibutas ning sellepärast kiirustasin kahe ümara vihm. Buss täitis end kiirustavate võileivaga bussi peale. Bussis olid õpilatsega. Viimasena ruttas kahe sametistmed istmed ning jääkülmad metalsed
ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sündides on nad pimedad ja kilega kaetud kõrvaavadega Sündides on nad mustjaspruuni karva ja nende pea on kerest tunduvalt tumedam Kaaluvad umbes 300-500 grammi Kutsika areng · 6-8 kutsikat · Imetamine kestab kuni 1,5 kuud · 3-4 nädalane sööb ka pool- seeditud toitu · 3 kuuselt vahetuvad piimahambad jäävhammastega. · 8 kuuselt on ta täisealise hundi suurune Toitumine · Lihasööja
Vestibulaaraparatuur nõrgeneb. Max 4050 a. 60 a. peapööritusi Maitsetundlikkus Muutub vanusega vähe. Hapu ja kibeda suhtes erinevusi on veidi. 50 a. jooksul maitseaistingu lävi ei muutu, seejärel tõuseb. Maitsmisnäsakeste vähenemine pärast 40 ea. Muutused peale 70 ea. Haistmistundlikkus muutub vähe Närvilõpmete degeneratsioon välised faktorid, suitsetamine, Avitamiini puudus, teatud elukutsed Valutundlikkus Andmed vasturääkivad. ?tundlikkus võib langeda kuni 20% Taktiilne tundlikkus Tundlikkus suurem murdeeas, siis väheneb. Kõhu tundlikkus muutub suuremaks. Raskusi ärrituselokaliseerimisega vigade arv tõuseb Vibratsioonitundlikkus Sõrmedel jääb püsivaks, varvastel väheneb. 90 a. vibratsioonitundlikkus peaaegu lakkab Mälu muutused. 7090 a. mälu halvenemine, eriti mehhaaniline, mitte motoorne mälu 7080 a. halveneb jooksva käitumise fikseerimine
*positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate
Mina teen kõike, mis on seotud visuaalse õpistiiliga: kasutan visuaalseid näitvahendeid – pildid, kaardid, graafikud, skeemid; kasutan värve ja teisi kirja efekte; kujundan pealkirjad, märgistan terminid ja muu oluline info; konspekteerin; joonistan ja kirjutan seletamise käigus. Ka mina õpin tegevuse käigus ja õpin näidisvahendite ja õppevahenditega manipuleerides. See kuulub kinesteetilise õpistiilile. Õppimisel mind väga aitab minu visuaalne ja taktiilne mälu. Mulle väga meeldib poeesia, ja seepärast mina tihti õppin luuletusi. Minu arvates, see väga aitab mind oma mälu treenida. Mina saan aru, et oma õppimises mul on vaja palju muuta ja teha nii, et minust saj edukas õppija. Mul on vaja rohkem süveneda oma õpingutesse, keelebarjääri üle astuda, rohkem jalutada ja tegeleda aktiivse tegevusega. Prof.arengu kursus aitas mind rohkem aru saada, ennast analüüsida ja praegu ma saan aru,
ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus
ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus
Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti. Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · seksuaalhuvi kadumine · unehäired · tugevad peavalud · keskendumisraskused · närvilisus ja kerge ärrituvus · ängistus · umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald · enesetapumõtted ja enesetapukatsed. Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja
Tagasiside Signalisatsiooni, mis lähtub tegutsevatest organitest,nimetatakse tihti kübernetikast võetud ternimiga tagasiside. Tagasisede kaudu saab kesknärvisüsteem vahetpidamate informatsiooni liigutus- ja vegetatiivsetest funktsioonidest, mida kasutatakse nii toimuva kui ka järgneva tegevuse korrigeerimiseks. Analüsaatorite klassifikatsioon. Analüsaatoreid võib ärritaja iseloomust lähtudes jaotada gruppideks. 1. Mehaanilised- taktiilne, valutundlik, liikumis-, vestibulaarne, baroretseptiivse keha õõntes ja veresoontes. 2. Keemilised- maitsmis, haistmmis- ja vistseraalse analüsaatori kemoretseptiivsed osad veresoontes , seedetraktis ja organites. 3. Valgusärritusi tajuv nägemisanalüsaator. 4. Heliärritusi tajuv analüsaator. 5. Temperatuuriärritusi tajuv temperatuurianalüsaator. Sõltuvalt keskkonnast, kus ärritusi vastu võetakse, jagatakse analüsaatorid kahte suurte gruppi- 1
Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti. Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · seksuaalhuvi kadumine · unehäired · tugevad peavalud · keskendumisraskused · närvilisus ja kerge ärrituvus · ängistus · umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald · enesetapumõtted ja enesetapukatsed. 6 Sõltuvus Nii mõnigi inimene ei pea kokaiini tõeliseks narkootikumiks, sest see ei tekita tugevat füüsilist sõltuvust. Kuid sama ollakse kindlas, et kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti
57] ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 8 Ruum Cassirer toob välja järgmised terminid ruumi kohta: · geomeetriline ruum, · abstraktne ruum, · konkreetne ruum, · teaduslik ruum, · sümboolne ruum, · pertseptuaalne ruum, · visuaalne ruum, · taktiilne ruum, · akustiline ruum, · olfaktoorne ruum, · universaalne ruum, · homogeenne ruum, · müütiline ruum, · maagiline ruum, · matemaatiline ruum, · tegevusruum (orgaaniline ruum). Pertseptuaalne ruum peaks eesti keelde tõlgituna olema tajuruum või tajumisruum või vastuvõturuum või kujutlusruum (ld. k. pertceptio = vastuvõtt, kujutlus). [Vääri, E.,
keskkonnas kohaneda. Välikeskkonna aistingud - kui retseptorid puutuvad kokku välikeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Sisekeskkonna aistingud - retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis, lihastes, kõõlustes (nälja, kehatemp, tasakalu jmt aistingud ) Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel: 1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine) 2) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: a)ekstereptsoptiivne aisting - retseptorid keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis c)propriotseptiivne aisting - retseptorid lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kineetilisi ja statilisi aistinguid Aistingute piirid modaalsuse järgi: · nägemine minimaalselt 3 valgukvanti
ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon, taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevatest kehapiirkondadest saabuv info dermatoomide kaupa: Sissejuhatus psühholoogiasse 35
Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub, kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid · aju poolt loodud · ca 50% amputeeritutel · tekib pärast operatsiooni · võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia · tundlikkus pole kadunud · pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust · pole kõnehäiret · Aga on: 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade (B 5,7) kahjustus · Info integratsiooni häire, st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt
olukorra sügavust ning selle kriitilisust ja aitaks luua abinõusid ning strateegiad tehnoloogia liigse kasutamise vastu. Liikumine, puudutus, lähedased inimsuhted ning kokkupuude loodusega need on põhilised faktorid, mida vajab laps tervislikuks ja terviklikuks arenguks. Antud faktorid tagavad, et lapsel oleksid olemas oskused, mida koolis ja elus hakkama saamiseks on vaja. Väikesed lapsed peavad saama mängida iga päev 2-3 tundi, see tagab aju süsteemide naturaalse arengu. Taktiilne tundlikkus, mis on omandatav läbi puudutuste, kallistuste ja mängu, on oluline osa plaaniliste liikumismustrite omandamises. Puudutus mängib suurt rolli ka parasümpaatilise närvisüsteemi arengus. See närvisüsteemi osa aitab alandada adrenaliini ja ärevust. Loodus on suure rahustava mõjuga, aitab taastada tähelepanuvõimet ning soodustab õppimist (Rowan, 2013). Uuring, mis käsitles tehnoloogiaga pidevalt kokkupuutuvate laste arengut, näitas, et
5. Aksonid suunduvad vastaspoolele. 6. Lisanduvad lemniscus medialis´ele moodustavad leminscus trigeminalis´e. 7. Kolmanda neuroni keha thalamus´es ‒ nucleus ventralis posteromedialis. 8. Läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Aksonid jõuavad kiirusagara gyrus postcentralis´esse. Tagaväädi teed. Epikriitiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (propriotseptiivne – lihase-, liigesetundlikkus; eksteroseptiivne ‒ taktiilne, täpne lokalisatsiooni-, vibratsioonitundlikkus, stereognoosia). Tractus bulbothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed kiud nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju, ülenevad tagaväädis. 4. Teise neuroni keha ‒ nucleus gracilis, (alumisest 19 spinaalsegmendist), nucleus cuneatus (12 ülemisest segmendist). 5
(c) eelteadvuslik, intuitiivne (d) tahteline, tahtlik 57. Geenide mõju väljendub käitumises (a) alati täiesti automaatselt (b) mõjutatuna olukordadest ja sotsiaalsetest ootustest (c) üksnes autonoomse närvisüsteemi erutumisel (d) juhul, kui valgusüntees on pärsitud 58. Alusemotsioonideks on (a) armastus, vihkamine, patriotism, ärevus (b) hedooniline toon, haistmistunne, taktiilne tunne, soojustunne (c) hirm, raev, paanika. uudishimu (d) kahtlus, kadedus, sõprus, rõõmutunne 59. Tahe aitab tõhusalt kaasa just (a) madalama taseme vajaduste rahuldamisele (b) kõrgema taseme vajaduste rahuldamisele (c) kõrgema taseme vajaduste pidurdamisele (d) madalama taseme vajaduste pidurdamisele 60. Psühholoogia kui iseseisva teadusharu väljakujunemisel 19. sajandil oli keskmeks (a) Venemaa
3. Esitatud erinevate tehnikate võrdlus. Võrdlus sõltub sellest, millistel eesmärkidel ja kellega valitud tehnikaid kasutada. Mina saan lähtuda isiklikust kogemusest rühmatöös ajutraumaga klientidega. Savi materjalina on kõige isiklikum ja tundlikum vahend oma tunnete ja ka oskuste väljendamiseks. Antud kliendigrupi puhul on hea funktsionaalsete oskuste arendaja. Toetab mitmete meelte koostööd (taktiilne, visuaalne, motoorne). Kõik, mida sa saviga teed, on kohe näha ja ka tunnetatav, samas on võimalus muuta, ümber vormida. Ja lemmiklooma teema avab kiiresti kliendi sisemaailma: see, kes ta on või olla tahaks. Kindlasti on oluline ka oma valiku ehk siis lemmiklooma kirjeldamine, selle looma väliste ja sisemiste tunnuste esiletoomine. Eriti kliendigrupiga, kellel on probleeme kõnega (kõnetegevuse psühholoogia, teksti
Lisaks kaasuvad veel desorientatsioon nii ajas, kohas ja ka enda isikus, ärevus, hirmutunde, psühhomotoorse rahutus. Mida mõistetakse hallutsinatsioonide all? Hallutsinatsioonid võivad olla visuaalsed e nägemishallutsinatsioonid kus võidakse näha kõikvõimalikke tavalisi ja ebatavalisi loomi ning esemed. taktiilsed hallutsinatsioonid "sisalikud/ussid roomavad kehal", "tunne nagu suu oleks karvu või traate täis". (Taktiilne (lad tactilis, puudutatud saama) on kompimisega tajutav tegevus, mis on seotud füüsilise kontakti ja kompimismeelega. Mis on Alzheimeri tõbi? Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mis on on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Sümtomatoloogia: orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma
oleksid nähtavad takistused, mis suurendavad kukkumisriski. (Ackley 2008: 855). 12 11. MUUTUSED PERIFEERIAS Miks patsiendil on sõrmed tundetuks muutunud? Kas sõrmede tundetuks muutumist oleks saanud ennetada? Kas sõrmede tundetuks muutumist saab tagasi pöörata (välja ravida)? Pöördudes õe poole patsient täheldab, et kättes on puudub taktiilne tundlikkus, vaid on säilinud nende funktsioneerimine. Samuti sõrmedes ilmneb kihelemine. Tundetuse ülejasemete sõrmedes vihjab kõrvalekaldele närvisüsteemi talitluses. Tõuseb küsimus kobalamiini defitsiidi ja neuroloogiliste nähtude vahelisest seosest. Enne seda tuleks käsitlema B12 vitamiini omadusi, mis on seotud antud probleemiga. Eelkõige pööratakse tähelepanu kobalamiini ko-ensümaatilise rolli organismi biokeemilistes protsessides
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 iga aastal kuni 1904. aastani regulaarselt psühholoogia kursust. Sarnaselt Kraepeline juhendas mitmeid eksperimentaalpsühholoogia dissertatsioone: nahapuudutuste ruumimälu (E.Loewenton, 1893); memory of active movements (F.Schneider, 1894); asukoha taju ja selle mälu (B.Barth, 1894); visuaalne mälu (K.Zaborovsky, 1894); erineva sotsiaalse päritoluga naiste taktiilne ja maitsetundlikkus (W.V.Dehm, 1894); pulsi ja hingamise muutus erinevates psüühilistes seisundites (G.Hirsch, 1899); naha tundlikkuse eksperimentaalne uurimine (G.Hildebrand, 1899). Tegi ka enda peal katseid, näiteks uurides seda kui täpselt suudab ta ärgata ettemääratud ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13 minutilise täpsusega. Rudolf Kallas (1951-1913) Teichmülleri õpilane. Kirjutas "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre, Dorpat, 1897)
Maailma keeltes SOV 45% ja SVO 42% Universaalsed tendentsid: VO; PREP (eessõnad); NG (noun, genitive atr); NA (noun adjective) OV; PSP (järelsõnad); GN (genitive atr noun); AN (adjective noun) Eesti keeles SVO, PSP, GN, AN SINISES KIRJAS KIRJUTATUST EI SAA MA ISE MIDAGI ARU. ANDKE TEADA, KUI TEIE SAATE. 14. Kirjasüsteemid. Kirjasüsteem - korrastatud meetod, mille abil keele baasil säilitatakse ja antakse edasi teateid. Kõige sagedamini on kiri visuaalne (harvem taktiilne) märkide või sümbolite kogum, mis on enamasti tuntud tähtedena. Üldjoontes eksisteerib kolm peamist kirjasüsteemitüüpi: * tähestik - kasutavad kindlaksmääratud hulgal tähti, mis esindavad räägitava keele kaas- ja täishäälikuid. Vastavus ei ole kunagi üksühene. Tavaliselt esindab mitu erinevat tähte üht foneemi ja /või üks ja sama täht mitut foneemi. Veel üks võimalus on see, kui kaks või kolm tähte esindavad ühtainust foneemi.
tuumatsoonidega, mille vahel nad paiknevad.“ – st meeleinfo integreerimisel seotakse III väljas info, mis lähim vastavatele I väljadele. Mis see tähendab? Meil on II bloki primaarsed väljad, P1, T1, O1 Nende piirkondade vahele jäävad sekundaarsed ja tertsiaarsed väljad, mille tulevase funktsiooni määrab see, milliste primaarsete väljade vajel nad paiknevad. Näiteks P1 – P2 – PO3 – O2 – O1 teljel jaotuvad funktsioonid: taktiilne sensoorne – taktiilsed asjad – taktiilne-nähtav süntees – nägemisasjad – nägemissensoorne. Telgi on 3: P1-O1; P1-T1; T1-O1 + TPO Eraldi teljesüsteem on F1-F2-F3, siin 2 telge. Teooriat tuleb täiendada. Praeguses vormis ei vasta see olulisele printsiibile – „Normaalselt toimivas ajus kirjeldatud kolm kooreväljade gruppi koos oma ümberlülitumiste ja seostega
2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest). Psühhosensoorsed häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega. Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära - visuaalne agnoosia - võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või isikuid; - astereognoosia (astereognosis) - võimetus ära tunda katsutavaid objekte (taktiilne agnoosia); - anosognoosia (anosognosia) - võimetus tajuda puuet, haigust; - somatopagnoosia (somatopagnosia) - võimetus tajuda oma keha; - kuulimsagnoosia - võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/ Derealisatsioon: (derealization) häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes (hallutsinogeenid,
Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel) maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele) haistmine (imevähe parfüümi 3-toalises korteris) taktiilne (mahe tuuleõhk 1 cm kaugusel) Aistingutega seotud nähtused Sensoorne isolatsioon - absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus - samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Aistingutega seotud nähtused
* valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon taktiilne (+valu) A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu __ Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi eri kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad seljaaju segmentidele Info liigub (alt üles)
mäng teise, fantaasiarikka pöörde: silmapaistmatust asjast oskab laps teha mänguasja, sellega et ta annab objektile oma äranägemise järgi enda valitud ,,tähenduse", mis järgmisel hetkel võib ka jälle muutuda. Üks puutükk võib näiteks olla triikraud, siis trompet, siis klaver jne. Kujutlusjõud ja algatusvõime saavad areneda ja toimida mängus rahulikul moel. Mängu käigus kujuneb välja kindel koordineeritud liikumine, tasakaal ja taktiilne tundlikkus, mis on aluseks arenevale teadvustatud maailma kogemisele ning kui laps saab mängus oma fantaasiat rakendada ning end vabalt välja elada, siis tugevneb temas võime teha tulevikus oma tööd täie kaasaelamise ja inimlikkusega. Samuti ei tohiks mängu süvenenud last järsult katkestada, sest laps peab saama oma mängumaal vabalt toimida, kuna lapse tegevuse sage katkestamine võib häirivalt mõjuda arengule tervikuna. Lisaks sellele on aju-uuringud tõestanud vaba
(vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon , taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C E ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dosaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset( juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevates kehapiirkondadest saabuv info- dermatoomide kaupa.
foneeme. Üheaastastena lapsed, kes kuulsid.. IMIKUD: SKEEM Meltzhoff ja Borton testisid 29 päeva vanuseid imikuuid, andes neile teatud kindla kujuga luti. Mõned imikud said sileda luti, teised aga kühmudega luti. Mõlemal juhul asetati lutt beebilile suhu nii, et ta seda ei näinud. Imik uuris lutti aktiivselt nii keele kuui huultega. Pärast asetati luttide mudelid – beebid eelistasid pigu fikseerida millega nad olid suu kaudu tutvunud. Oluline on ka see, et suu abil toimub taktiilne uurimine on nägemisega seotud juba ühekuuselt. Meltzoff ka väitis, et kui Molyneux oleks oma küsimuse esitanud imikuule, siis oleks ta seda lahendanud. MÄNG ESEMETEGA Ka imik mängib esemetega, kuid tema tegevus on liiga praktiline selleks, et olla sümboliline. Sümbolilises mängus peab üks objekt esindama teist. Esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Sümboliline mäng loob lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad
kaudu või liigitekkeni – nt sama liigi linnud eri paikades ei tunne enam ära üksteise laulu. „Kommunikatsioon on igasugune elusa mõju elusale, milles interpretatsiooni tagajärjel leiab aset muutus.“ - võimaldab eristada semiootilist dimensiooni füsioloogilisest. Kommunikatsiooni mitmekesisus loomadel Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon (põhineb vastavalt sotsiaalsetel suhetel ja ökoloogilistel suhetel) Eri kommunikatsioonikanalid (visuaalne, heliline, keemiline, taktiilne) Elusolendite füsioloogiate mitmekesisus (taju ja väljendusorganid) Eri kommunikatsioonikeskkonnad ja nende mõju (nt veekeskkond) Teate- ja märgitüübid – eri viisil võimalik jaotada Eriti olulised zoosemiootika jaoks loomamorfoloogia, anatoomia, histoloogia, etoloogia, loomaökoloogia. Klassikaline etoloogia – alguse sai 1930ndatel Saksamaa ja Austrias Võrdlev psühholoogia – USA traditsioon Uuemad suunad käitumisökoloogia (süntees etoloogia ja evolutsiooniteooria
nervus trigeminus) • Motoorika: vastupanuvõime suu avamisel, tugevus hammustamisel, liikuvus külgedele. • Booluse laialivalgumine ja vedelike ebapiisav ettevalmistus neelamiseks 12 • Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla: kõripealise liikuvuse vähenemine ja/või ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse taktiilne tajumine. • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas VII Näonärv (lad.k. nervus facialis) • Motoorika: silmade sulgemine, kulmude kortsutamine, naeratus, mossitus, põskede täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele • Keeleluu liikuvuse vähenemine • Keele, keeleluu ja kõri ülesse ja tahapoole liikumise vähenemine • Vähenenud salivatsioon
Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid): - loomulik keel (kiirus, rütm, paus ja asukoht) - paralingvistilised vahendid (intonatsioon ja mitmesugused häälitsused) 12 Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: - silmad - näoväljendused - pealiigutused - kehaliigutused ja poos (lähenemispoos, taandumispoos, täispuhutuse poos ja allasurutud poos) - ruumi kasutamine (prokseemia) - suhtlemise abivahendid - puudutused (taktiilne suhtlemine) - Personaalne ruum (личное пространство) - inimest ümbritsev ruum, mida tajutakse isiku osana ja mille läbimisel võõra inimesel poolt tuntakse ebamugavustunnet. Suhtlemisetapid: 1) Ümberlülitumine - katkestatakse sisekõne iseendaga. 2) Kontakti loomine. 3) Põhiteadate vahetamine. 4) Suhtlemise lõpetamine. - Suhtlemisstiilid - inimeses kujunevad tõekspidamiste, huvide, võimete koostoimes välja
Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T. van Dijk jt) Võimustruktuuride peegeldumine keeles Informatsiooni edastamise ja mitteedastamise (varjamise) vormid Kommunikatiivne kontekst, kommunikatsiooni mikro- ja makrostruktuurid Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega
* valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: 75 Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon taktiilne (+valu) A-deltaÕhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu__ 76 Juureganglion Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset)
midagi meele, siis vaatab üles, räägib tihti kiiresti Auditoorne/verbaalne räägivad palju ja ka iseendaga, võivad olla häiritud häälest või helist, naudivad õpetaja juttu meeldib, kui materjal loetakse valjusti ette, räägivad selgelt, vaatavad mõtlemise ajal küljelt-küljele, kasutavad väljendeid: kõlab hästi, ma kuulan, räägi. Kinesteetiline/taktiilne istuvad mugavalt ja tekitavad müra, häirivad paljud asjad valgus, temperatuur, liikumine, vajavad käegakatsutavaid kogemusi, läbi kirjutamine, väljendid ma vajan konkreetseid näiteid, see tundub õige. Naudivad sõnade kõla, võivad olla musikaalsed, ei armasta kirjutada Õpistiilid Honey ja Mumfordi järgi aktivist peegeldaja teoreetik pragmaatik M-444 enne kell 16.00, seminar teisipäeval 19.10.10
Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A. Derealisatsioon ruumitajuhäired tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või parameetreid mõõtmed, proportsioonid, asetus. Ajatajuhäired. Depersonalisatsioon - - kehaskeemihäire ei taju õigesti kehaosade asetust ja proportsioone. - anosognoosia võimetus tajuda tegelikku kehalist defekti või puuet - psüühiline depers. muutus '' mina'' ühtsuse ja järjepidevuse tunnetuses. Mõtlemine tegelikkuse abstraktne ning üldistatud tunnetamine
Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve. Häired mõningatel on dikromaatiline nägemine (nähakse kahte põhivärvi) Kuulmine
Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus – silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine – näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve. Häired – mõningatel on dikromaatiline nägemine (nähakse kahte põhivärvi) Kuulmine
• Muutuvad sõltuvast-sõltumatuks • Inbriidingu vältimiseks.(liigi säilitamise seisukohast oluline)- konfliktsed, seiklushimu- viib Aju plastilisuse areng: kodukohast kaugele* (inbriiding=lähisuguluspaaritus) Prenataalses perioodis • Veedavad 4x rohkem aega oma eakaaslastega (tsk.võrreldes)- sotsiaalsete oskuste areng • 2 positiivset poolt: *Taktiilne stimulatsioon ja *Ema-isa + nn.“rikas kk.” – käitumis-mudelite valik ja praktiseerimine • Negatiivne: dieet, stress, ravimid (ka kofeiin , nikotiin jne) – suur huvi vastassugupoole vastu (suguhormoonide tõus) • Lisaks: suguhormoonide mõju (=suhtel.erinevused ajukoore erinevate piirkondade mahus )-
jaotuvad spektraaltundlikuse alusel neelates erineva lainepikkusega valgust) ja kepikesed (akromaatiline nägemine). Kuulmine. Kõrv väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Kuulmekile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), tigu, basilaarmembraan. Maitsmine. Keelel gustatoorsed rakud; keelel spetsiifilise tundlikkusega tsoonid (4 maitsekvaliteeti mõru, hapu, magus, soolakas) Haistmine. Olfaktoorsed meelerakud paiknevad ninaõõne limaskestal. Taktiilne ehk puutetundlikkus. Ruumiline eristuslävi varieerub Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes
Kommunikatsiooniekstaas - kommunikeeritakse ideid. Me elame maailmas kus süsteemid räägivad ainult iseendast, suheldakse ainult märkidega. Kui sa vaatad telegast uudiseid, siis sa arvad, et sulle räägitakse maailmast, aga tegelikult räägitakse uudisteks. Meedia ei tekita reaalsust vaid kommunikatsiooniekstaasi. Obscene, obstsöönsus - rõvedus. Me kuulume selle vaatumängu sisse, me ei saa seda eemalt vaadata. Ob scene- scene viitab esimese astme simulaakrumile. Taktiilne - puudutus. Tehnoloogia puudutab vahetult meie kehasid, me saame seda endaga kaasas kanda. Spektakulaaroptiline - kuidas nägemismeel töötab, määratleb distantsi. Situatsionism - paljastati situatsiooni, näidata kuidas ühiskonna vaatemäng toimib. Demüstifikatsioon. Väga paljud Baudrillardi ideed on välja toodud filmis Matrix, kuid B arvates on see film, mõtetu, sest sa ei saa paljastada seda tõde niiviisi. Inimeste maailm vajab pidevalt viidet reaalsusele.
Mehed teeb andekamaks see, et nad on tundlikumad. Ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine JAMES MCKEEN CATTELL (1860-1944) Psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin “ mental test” a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity). KOGNITIIVNE LÄHENEMINE VAIMSETELE VÕIMETELE HERMANN EBBINGHAUS (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid?
levib membraani mööda elektrooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis aktsioonipotentsiaalide tekke ja kannab seetõttu nime generaatorpotentsiaal. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad: a) Merkeli rakud on sageli koondunud sensorelundisse b) Ruffini kehakesed asuvad sügavamates nahakihtides ja on vähe adapteeruvad 2) kiirelt adapteeruvad mehhanosensorid reageerivad ärritaja liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul a) Meissneri kehakesed asuvad karvadega katmata piirkondades, sõrmeotstes ja huultel
- esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli · ruumilised objektid (muuseumi eksponaadid) · masinloetav Informatsiooni vastuvõtt: · visuaalne · auditiivne · audiovisuaalne · taktiilne (kombitav, pimedate kiri) Informatsiooni analüüsi tase: 6 · algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid) · kirjeid sisaldavad vahendusallikad Veel üks võimalik liigitus:
esitatavad normaaljaotuse kohaselt. # Ei tahtnud tugineda ainult vaatlusele, vaid soovis objektiivselt mõõta erinevusi vaimsetes võimetes. Murdepunktiks sai Antropomeetrilise labori loomine 1884.a. (International Health Exhibition, London), kus inimesed said end väikese tasu eest igakülgselt uurida (nt reaktsiooniaeg, kopsumaht). James McKeen Cattell Cattelli sensomotoorne test (10 ülesannet): taktiilne eristuslävi kätel (2 või 3 nõela) raskuste eristuslävi värvi nimetamise kiirus joone poolitamise täpsus XX sajandi algusaastatel leidis vaimsete võimete hindamine tajutestide kaudu aga aialdast vastuseisu, sest neil oli madal reliaablus ehk usaldatavus ning näiteks nägemisteravus ei ennustanud kuigi hästi akadeemilist edukust. Alfred Binet
• Ajaline vastasmõju 21 22 – kohanemisvõime (adaptatsioon)- (positiivne, negatiivne, selektiivne). Kohanemisvõime kutsub mingi omadusega esile mõningate järgmiste tajukujundite teatud liiki moonutuse. – maskeerimine Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine- 150-200ms Kuulmine 120-180 ms Taktiilne 90-200ms Maitse- Soolane (310ms), magus(450ms), hapu(540ms), kibe (1080ms) Haistmine- 310-390ms Geštaltpsühholoogia Geštaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga – tervik on primaarne, osad sekundaarsed.
inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub, kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia Loeng 4 Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit
Afektiivsed signaalid kannavad üldiselt laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta. Signaali tähenduse sõltuvus vastuvõtjast ja kontekstist. Signaali vorm, selle suhe sõnumisse ja tähendusse. Suhtluskanalid. Mõni signaal tähendab üht ühes ja teist teises kontekstis või hoiatust sugulasele ja märguannet kiskjale. Signaal kannab sõnumit ja omab tähendust. Signaal esineb füüsilises vormis. Suhtluskanalid: visuaalne, akustiline, keemiline, taktiilne. Visuaalsete signaalide eelised ja puudused. Eelis: sobib päevaeks kasutamiseks ja privaatses lähisuhtluses. Puudus: ei sobi kui palju kiskjaid või tiheda taimestikuga keskkonnas. Akustiliste signaalide eelised ja puudused. Eelis: levib kaugele, lihtne palju erinevat infot edastada. Puudus: äratab tähelepanu, kulutab aega. Keemiliste signaalide eelised ja puudused. Eelis: saab edastada palju infot korraga ja vähese vaevaga Puudus: levimine sõltub keskkonnast ja ei püsi kaua.
o. samaaegselt esinevad nii motoorika- kui ka tundlikkushäred. Mälumislihaste ühepoolne lõtv halvatus Mälumislihaste kahepoolne lõtv halvatus Mälumilihaste lõtv halvatus Mälumislihaste supranukleaarne spastiline halvatus Kogu nucleus spinalis nervi trigemini kahjustusel tekivad näol ulatuslikud dissotsieeritud tundlikkusehäred valu- ja temperatuuritundlikkuse puudumisega (taktiilne tundlikkus normaalne!). (motoorne osa: mälumislihaste innervatsioon; sekretoorne osa: seotud parasümpaatilise nv-ga) VII - Näonärvi kahjustus Näonärvi perifeerne halvatus: (võib tekkida ka külmetusega. Perifeerne halvatus: lõtv halvatus, tal on silmalaud lahti, muidu nägu on lõtv) . o Miimiliste lihaste halvatus o Lagoftalm - silm ei sulgu o Maitsetunde puudumine keele eesmisel 2/3 Tsentraalne halvatus: (nt aju infarkti korral. Infarkti korral suu on viltu.)
Aisting: Objektiivse keskkonna üksikomaduste kui stiimulite vahend meeleorganitele mõjutamisel tekkiv psüühiline protsess. Meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, antakse millegi algkvaliteet (värv jne). Välismaailma ja iseenda kohta käiva info esimene ja vältimatu aste, aluseks teistele psüühilistele protsessidele. · Nägemine (visuaalne) · kuulmine (auditiivne) · maitsmine (gustatoorne) · haistmine (olfaktoorne) · puuteaisting (taktiilne) · kompimine (haptiline) · valu (notsitseptiivne) · tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud jõuavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii välis- kui ka sisekeskkond
annaabi.ee 
