Narkootiline aine - Kokaiin (0)

Lähte Ühisgümnaasium
KOKAIIN
Referaat
Mattias Kuusik
9.a klass
Lähte 2012
Sisukord
1.Kokaiin…………………………………………………………………………3
2.Ajalugu…………………………………………………………………………3
4.Kokaiini valmistamine………………………………………………………....4
5.Kokaiini mõju………………………………………………………………….5
6.Kahjustused…………………………………………………………………....5
7.Sõltuvused……………………………………………………………………...6
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….8
Kokaiin
Kokaiin on kanepiürdi ja kanepivaigu järel kõige laialdasemalt kaubitsetav uimasti kogu maailmas. Ta on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis tarbides loob eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde.
Kuigi ainet kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud.
Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokataim , Erythroxylon coca , kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias , Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas . Kokatootjad riigid on Peruu , Boliivia , Ecuador ja Kolumbia . Kokapõõsas võib kasvada poolteise meetri kõrguseks. Taime õied on valged, lehed tumerohelised ja ligikaudu viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine .
Ajalugu
Inkadel on legend, mille järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal NIDA. Inkad kummardasid kokataime, kuna uskusid, et taimel on jumalik päritolu. Legendi järgi lõid jumalad inti (kokaiini), et vähendada nälja- ja januhäda. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid , ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks.
Kokalehtede närimine on ammune traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, mida siis näritakse ja seejärel alla neelatakse. Närimisega vabaneb piisavalt kokaiini, nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta ning enesetunne muutub.
Koka närimine ei ole seadusega teatud riikides keelatud. Need on riigid, kus kokapõõsaid kasvatatakse. On riike, kus koka närimine on kohalikus kultuuris sügavasti juurdunud ja levinud. Lõuna-Ameerika mägialadel arvestatakse tavaliselt vahekaugusi vahemaa läbimisel kuluvates kokadoosides. Üks teelõik on cocada, mille pikkus mägisel maastikul on umbes kaks kilomeetrit ning tasandikul umbes kolm kilomeetrit. Sõna cocada võib aga tähendada ka umbes 40 minutist ajavahemikku, mil kestab joove.
Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Mõnda aega kasutati kokaiini meditsiinis universaalainena ning seda sisaldasid mitmed patentravimid. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas aastani 1903 (mõningate allikate järgi kuni 1910. aastani) kokaiini. Praegu kasutatakse kokaiini meditsiinis vaid kohalikuks tuimastamiseks silmaoperatsioonidel.
Kokaiini valmistamine
Puhta kokaiini saamiseks on vaja läbida mitu etappi . Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed (lehed sisaldavad 0,6-1,8% kokaiini) ning purustatud lehtedele lisatakse lahustit . Sellist segu, mis on saadud pisut puhastatud ja kuivatud lehtedest ja lahustist, nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40 - 85% kokaiini sulfaadina. Sinna segusse võivad valmistamisel sattuda ka saasteaineid, näiteks õlijäägid. Suitsetamiseks tarvitatavat kokapastat nimetatakse mõnikord bazookaks (granaadiheitja), sest pasta võib tarvitajate sõnul mõjuda nagu pomm .
Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustu. Kokaiinhüdrokloriid saadakse algainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Saadus lahustub vees. Puhtaim kokaiin on kohev ja pehme peen valge sätendavatest kristallidest koosnev pulber , millel on mõru maitse ja mis tuimastab limaskesti. Kokaiini nimetatakse vahel ka lumeks (ingl snow), sest tema kristallid meenutavad lumehelbeid.
Hariliku kokaiini kõrval on kasutusel ka vaba alus (free- base ) ja crack . Free-base'i suitsetatakse erilises piibus . Tema toime on lühiajaline, kuid tugevam kui pulbri ninna tõmbamisel.
Väga populaarne on odav crack, mida saadakse kokaiini segamisel söögisoodaga. Crack on lenduv ja seda saab suitsetada sigaretis või klaaspiibus. Crack põhjustab probleeme, sest odavuse tõttu on ta kättesaadav, tarvitatakse suuri annuseid (üle 300 mg puhast kokaiini), mida kiire toime tõttu võib võrrelda narkootikumi süstimisega veeni. Vere suur kokaiini sisaldus põhjustab eufooriat, mis on ninna tõmbamisel tekkivast intensiivsem, kuid lühiajalisem. Kestvama toime saavutamiseks on vaja suuri annuseid ja sagedast manustamist.
Kokaiini mõju
Kokaiini tõmmatakse ninna või süstitakse.
Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes nelikümmend minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit.
Kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstab vererõhku ja kehatemperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoove mõjub psüühilisele seisundile järgmiselt:

• tunnetatakse jõudu
  
• väsimus väheneb
  
• inimene muutub jutukaks ja on püsimatu
  
• suureneb eneseusaldus
  
• mõttetegevus muutub hüplevaks; inimene on haiglaselt elevil, võib ette tulla meeltesegadust
  
• väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata
  
• tugeva mõju või pikaajalise tarbimise korral esineb meeltesegadus ning sellest tulenev jälitusmaania ja agressiivsus
  
• alguses suureneb huvi seksi vastu, kuid pikapeale huvi raugeb ja lõpuks tekib impotentsus.
  

Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism.
Kokaiinijoobe lahtudes tekib masendus , inimene võib langeda depressiooni. Narkomaanid on kirjeldanud, et kainenemise korral on neil tunne, nagu lennuk kukuks alla.
Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti. Tänu kokaiinile halveneb inimesel olukorra hindamise oskus ja reageerimisvõime. Kokaiini tarbinud inimene on ohtlik liikluses ja ka töötades, kus on vajalikud kiire reageerimisvõime ning täpsus.
Kahjustused
Kokaiini tarvitamine võib põhjustada füüsilise seisundi, mille tunnused on järgmised:

• hingamisraskused
  
• südameinfarkt ja südame seiskumine, mille põhjus on veresoonte kokkutõmbumine, hoolimata südamelöökide sageduse kiirenemisest
  
• äkksurm
  
• krambid
  
• nina limaskesta ja kudede kahjustused, mis võivad põhjustada pidevat nina tilkumist ja ninaverejookse, neelamisraskusi ja häälepaelte põletikku
  
• kurgupõletik ja krooniline köha
  
• kõhulahtisus ja muud seedehäired
  
• söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, raskematel juhtudel kõhnumine
  
• impotentsus või frigiidsus
  
• emakakrambid ja - verejooksud , nurisünnitused ja lootekahjustused ning emapiima kokaiinisisaldus.
  

Et kokaiini kuritarvitamine levib, tuleb üha sagedamini ette ka surmavat üledoosimist. Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti. Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid:

• seksuaalhuvi kadumine
  
• unehäired
  
• tugevad peavalud
  
• keskendumisraskused
  
• närvilisus ja kerge ärrituvus
  
• ängistus
  
• umbusklikkus kuni jälitusmaaniani
  
• hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon ) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all
  
• äge agressiivsus, tihti räige vägivald
  
• enesetapumõtted ja enesetapukatsed.
  

Sõltuvus
Nii mõnigi inimene ei pea kokaiini tõeliseks narkootikumiks, sest see ei tekita tugevat füüsilist sõltuvust. Kuid sama ollakse kindlas, et kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti. Kokaiin on üks kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid. Üksainus katse võib kaasa tuua pikaajalise ja laastava kuritarvitamise. Väidetakse, et kokaiin tekitab psüühilise sõltumuse, mis sunnib inimest uimasti kasutama. Näiteks tehti katse ahvide peal, kes said võimaluse endale vabalt seda narkootikumi manustada. Nad põhjustasid ise oma surma kurnatuse, toidu või elektrilöögi ignoreerimise tõttu. Ka inimesel on väga raske selle mõnuaine kasutamist limiteerida. USAs tegutseb kokaiinitarvitajate anonüümne usaldustelefon üle nelja miljoni regulaarse kasutaja nõustamiseks. 18 kuu jooksul oli 450 000 kõnet. 90% helistajaist kahtlustab, et neil on psüühilise sõltumuse kõrval ka füüsilise sõltumuse nähte. ( Margareete Otter, TÜ dotsent, farmakoloog)
Kokaiinisõltlane tahab ainet pidevalt tarbida, sest ilma kokaiinita, tunneb ta ennast halvasti. Pärast kokaiini lahustumist tekib tal ängistus. Kokaiin mõjub tugevasti seepärast, et ta tekitab ajus lõbu- ja mõnutunnet. Mida rohkem kokaiini tarvitatakse, seda rohkem organism ainega kohaneb. Seetõttu muutuvad päevadoosid väga suureks.
Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Kokaiin on kallis narkootikum, kuigi tooraine on odav (1 tonn lehti maksab 2000 dollarit). Ühest tonnist saab aga ainult 2 kg puhast kokaiini ja hulgimüügi hind on 40 000 dollarit. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu . Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast.
Kasutatud kirjandus
http://raulpage.org/koolitus/narko/2.html
http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Kokaiin
http://www.hot.ee/narkomaania/Kokaiin.ht m
http://www.uae.ee/?id=20
http://cmsimple.e-ope.ee/narkootikumide_tuvastamine/?Kokaiin%2C_free_base_cocaine%2C_crack:Milline_kokaiin_on
http://et.wikipedia.org/wiki/Kokaiin
http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Kokaiin
http://www.hot.ee/narkomaania/Kokaiin.ht m
http://www.kliinik.ee/artiklid/narkootikumid/aid-11143/Kokaiin
8