Psüühiline vananemine (0)

Psüühiline vananemine

Psüühiline vananemine 1
Muutused psüühilistes protsessides 1
Vananemine ja taju 1
Mälu muutused. 2
Intellekt , õppimine ja loovus 3
Isiksus 3

Muutused psüühilistes protsessides

Vananemine ja taju

• Taju nõrgenemist on võimalik kompenseerida käitumismuutustega
  
• Aistimistegevuse nõrgenemine võib põhjustada inimese aktiivsuse vähenemist  valgustus , prillid jne.
  
• Psühholoogilised tegurid mõjutavad seda, kuidas inimene tajub ümbritsevat
  
• Üksindus, toimetulekuraskused võivad olla söömishäirete põhjuseks
  
• Aistimistegevuse nõrgenemine lisab vanurile eraldumist ja toimetulematust
  

Nägemine
Max –noorem kooliiga. Märgatav langus 50 a.:
Pupilli ahenemine , akkomodatsiooni halvenemine
Muutused värvustundlikkuses. Max 27-35 a. Eriti langeb siniste ja punaste toonide puhul. Hallkae kõigil üle 80 a. Nägemisväli – 51-72 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi. Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam.
70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb
Taju adekvaatsus ei muutu 20-50 a. Mida suuremad segajad , seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel. Mida keerukamad figuurid, seda enam annab tunda ealine erinevus.
Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. –vanuse kindel karakteristik
Kuulmine halveneb
Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb  bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 14-15a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi arenenud 2. sign .süsteemiga inimestel alaneb kuulmisteravus vähem. Kõrge intellektiga inimestel halveneb harvem
Kõnetaju
50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega. Raske kuulata muusikat. Mõnikord muusikat tajutakse, inimkõnet mitte.
Kuulmisteravus - sosin 8 m kauguselt
50-60 a. 56%
60-70 a. 11%
70-80 a. 10%
üle 80 a. 0%
Kuulmine säilib kuid kuuldakse lähemalt
Staatilis-dünaamiline tundlikkus
Vestibulaaraparatuur nõrgeneb. Max 40-50 a. 60 a. peapööritusi
Maitsetundlikkus
Muutub vanusega vähe. Hapu ja kibeda suhtes erinevusi on veidi.
50 a. jooksul maitseaistingu lävi ei muutu, seejärel tõuseb. Maitsmisnäsakeste vähenemine pärast 40 ea. Muutused peale 70 ea.
Haistmistundlikkus muutub vähe
Närvilõpmete degeneratsioon  välised faktorid , suitsetamine , A-vitamiini puudus, teatud elukutsed
Valutundlikkus
Andmed vasturääkivad. ?tundlikkus võib langeda kuni 20%
Taktiilne tundlikkus
Tundlikkus suurem murdeeas , siis väheneb. Kõhu tundlikkus muutub suuremaks. Raskusi ärrituselokaliseerimisega – vigade arv tõuseb
Vibratsioonitundlikkus
Sõrmedel jääb püsivaks, varvastel väheneb. 90 a. vibratsioonitundlikkus peaaegu lakkab

Mälu muutused.

70-90 a. mälu halvenemine, eriti mehhaaniline, mitte motoorne mälu
70-80 a. halveneb jooksva käitumise fikseerimine
Enamasti mäluhäired pikaajalises mälus, lühimälu võimekus taandareneb harva, väljaarvatud haigusjuhud. Mälu kasutatakse vähem
Seniilsus – progresseeruv vaimsete võimete taandareng , mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms. Ei ole eraldivõetav või haiguste põhjustajaks, pigem teatud häirete sümptomiteks (nt Alzheimeri tõbi; ajutine ärevus või depressioon ; üleravimine).
K. Warner Schaie , Sherry L. Willis 5-tunnine treeningprogramm eakatele (probleemidega toimetulekuoskused); 55% neist, kel oli eelnevalt taandarengut, paranesid; üle 39% neist, kes olid stabiilsed, näitasid paremaid tulemusi.
Seega, tunnetusliku funktsioneerimise alanemist ei peaks käsitlema vältimatuna.

Intellekt, õppimine ja loovus

IQ testide probleem (ülesehitatud füüsilisele sooritusele ja kiirusele ).
Ajaloolistel põhjustel haridustaseme erinevus noorematel ja vanematel.
Madalam motivatsioon vanematel inimestel.
John Horn : kristalliseerunud IQ ei vähene vanusega, küll teeb seda voolav IQ.
Muutused loomingulises produktiivsuses erinevad eri valdkondade inimestel

Isiksus

Väikelaps on kinni reeglites. Keskea lõpus hakkab inimene vähem kasutama paindlikkust ja muutub jäigemaks.
Vananedes võimed nõrgenevad bioloogilistel põhjustel. Ta püüab korvata või kompenseerida seda nõrgenemist (otsustamine nõuab palju psüühilist energiat). Ta tunnetab, et on ebakindel kõige uuega kokku puutudes ja veedab meelsamini aega tuttava ja turvalisega koos.
Eristatavad neli vanuritüüpi (raamatust Kari Suomalainen „Kolmevarbaline konn”):

• V Vanaema Kivirahn
  Vanaema Kivirahn
  anaema – nagu lasteraamatust välja lõigatud. Keedab putru, tal on hallid juuksed, punetavad põsed. Ta on leebe , leplik, elurõõmsalt naeratav. Tekitab tahtmist torgata nõelaga teadma saamaks, kas on üldse miskit, mis teda vihaseks teeb.
  
• Kivirahn – liigub ringi nagu sajakilose raudrüüga. Nende rasvapolster on muutnud nad tundetuteks. Nad liiguvad ringi teisi märkamata, istuvad bussis apaatselt, huul torssis, jõllitades ühte punkti.
  
• Pahur – tema jaoks on kõik maailmas valesti. Autojuhid ei oska sõita, noorus on hukka läinud, arstid ei tea midagi, rätsep rikkus riide ära, päike paistab silma jne. Ta näeb kõikjal ainult varjupoolt.
  
• S Pahur Surija
  urija – see on kivirahnude alaliik. Nad riietuvad tumedasse, nad lõhnavad surnuaia järele ja tundub, nagu hakkaksid nad kohe-kohe surema.