Visuaalkunstiteraapia erinevad meetodid (0)

 
Visuaalkunstiteraapia erinevad  tehnikad           1 
 
 
Tallinna Ülikool 
Kunstide Instituut 
Kunstiteraapiate osakond 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Katrin Tomberg-Tohter 
Kodutöö aines „Visuaalkunstiteraapia meetodid ja tehnikad“. 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja : õppejõud Ka-Liis Gramakovski 
 
 
 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          2 
1. Sissejuhatus 
Visuaalkunstiteraapia tehnikad jaotuvad vastavalt vormi erisusele: 
•  Kahemõõtmelised  -  joonistamine,  maalimine,  kollaazi  valmistamine(võib  olla  ka 
kolmemõõtmeline). 
•  Kolmemõõtmelised -   voltimine , skulptuurid, savitööd, maskid,  nukud . 
•  Kolmemõõtmelised  liikuvad  pildid  -  kaasaegset  visualiseerimistehnikat  kasutavad 
tehnikad (nt. videod, kus seotud iseenda liikumine väljamõeldud keskkondadega). 
 
Visuaalkunstiteraapiat tehnikate jaotus materjali iseloomu alusel: 
•  Kuivad -  pliiatsid , markerid jne. Nende vahenditega saab olla  detailne , nende kasutamine 
pildi  tegemisel  võtab  rohkem  aega.  Kuivad  materjalid  loovad  piire,  hoiavad  ärevuse  ja 
energia taseme madalamana.  
•  Märjad  -  vesivärvid,   pastellid ,  savi,  akrüülvärvid.  Märjad  materjalid  on  kergesti 
manipuleeritavad,  raskesti  kontrollitavad .  Vedelad, muutlikud.  Märjad  materjalid ei sobi 
närvilistele, sest stimuleerivad üle. 
 
Levinuimad tehnikad on: 
•  Soojendusharjutused – erinevate materjalidega, kliendi või rühma  eelharjutused , luuakse 
õdus keskkond teraapiaseansi jätkamiseks; 
•  Suured seinapildid - seda  tehnikat  kasutatakse grupiteraapias, aitab sotsialiseeruda, enese 
avamise   oskuse  arendamine,   teistega    arvestamine .  Grupp  ise  valib  teema  ja  selle  kuidas 
seda kõige parem on luua.  
•  Joonistamine - aitab kliendil väljendada oma probleeme, tundeid, lootusi. On piiritletum,  
vaoshoitum.  Sobib  ka  neile,  kes  ennast  väga  julgelt  ei  tunne.  Samas  võimaldab  välja 
joonistada detaile, olulisi elemente; 
•  Maalimine  -  tunnete  ja  mõtete  vaba  väljendus,  avaldub  kliendi  spontaansus,  on  vähem 
struktureeritud, kui joonistamine. Pakub rõõmu ja lõdvestust, liikuvust ni füüsilisel kui ka 
mentaalsel tasandil.  
•   Kollaaz   -  seda  tehes  samastub  inimene  materjalidega.  See,  kuidas  ta  töötab  ja  valib 
materjale, peegeldab  tema  psüühilist  seisundit  ( tekstuuri   valik,  valmis  pildi  valik, 
lõikamise või rebimise valik); 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          3 
•   Nukkude  ja maskide valmistamine – kasutatakse rollimängudeks. Sageli on lihtsam end 
avada, kasutades maski või nukku; 
•   Skulptuur - saab luua ja näha asju (ja ka elusündmusi) ruumiliselt; 
•  Savi  -  savi  abil  saab  uurida  inimese  minapilti.  Inimesel  on  võimalus  savi  kontrollida, 
tundeid saab väljendada erinevatel  viisidel . Lihtne tehtut muuda,  manipuleerida ;  
•  Kombineeritud  modaalsused  –   kunstiloomingu   ja   muusika   kombineerimine, 
kunstiloomingu ja kirjanduse-luule sidumine; 
•  Portree  -  arusaam  oma  käitumisest,  välimusest,  suhetest  teistega.  Kasutatakse  ka 
ajukahjustuse korral, kui on probleeme lühimäluga. 
•  Videod, lühifilmid, visualiseeringud – teemana nt. „Unistused“, „Mina ja minu  unistuste  
keskkond“  jne.  Leidsin  sellekohase  2009.  aastal  kaitstud  magistritöö,  mille  autoriks 
Jonathan F. Ehinger. 
 
 
2. Erinevad tehnikad 
2.1. Skulptuur „Lemmikloom  savist “. 
•  Kasutatav rühmatööna, individuaalteraapias, paariteraapias. 
•  Materjalid:  naturaalne  savi, voolimisalus, nõu veega 
•  Töö kestvus 45-60 minutit.  
Eelneval seansil on antud kodutöö mõelda lemmikloomast ja võimalusel ka pilt kaasa võtta, mille 
alusel iseloomustatakse oma valikut. Võib kasutada ka ilma eelneva ettevalmistava faasita,  andes  
teema seansi algul.  
Enne  voolima  asumist  kirjeldab  igaüks  oma   lemmiklooma   paari  iseloomustava  repliigiga. 
Voolimiseks sobilik aeg ca 20 minutit. Kui looma kuju valmis, siis igaüks kirjeldab emotsioone, 
mis neid valdasid voolimise ajal ning põhjendavad lemmiklooma valikut.  
Eesmärgiks  on  läbi  lemmiklooma  ennast  avada  teistele,  tunda  ära  oma   iseloomuomadusi  
lemmikloomas, oma nõrkusi ja tugevusi, emotsioone.  
Hea  harjutus  grupitöö   algfaasis ,  kus  üksteist  ei  tunta  ja  kombatakse  teisi  ja  läbi  teiste  ka 
iseennast.  
Kui  aeg  võimaldab  (kui   seanss   kestab  näiteks  2x45  min),  võib  lasta  joonistada  pildi  oma 
tunnetest, mida nad skulptuuri tegemise ajal tundsid või millised tunded  valdavad  neid, kui nad 
oma skulptuuri vaatavad. 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          4 
Funktsionaalne tasand, rekreatiivne tasand, psühhoterapeutiline tasand.  
 
 
 
 
 
Näiteid lemmiklooma skupltuuridest.  
Glasuurimisel on hiljem kasutatud käsitöökursuse õppurite abi. 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          5 
2.2. Joonistamine „Joonistame pildiraamatut“. 
•  Kasutatav rühmatööna (rühmas  paarisarv  liikmeid); kasutatav paaritööna; 
•  Materjalid:  joonistus - või pastellipaber  formaat  min A3; kalkeerimispaber ehk 
„kalkapaber“ formaat min A3; värvipliiatsid või õlipastellid 
•  Töö kestvus 90 minutit (2x45 min); võib kesta mitme seansi jooksul.  
Rühmatöö korral jagatakse rühmaliikmed paaridesse.  Kui rühmas on mingi protsess käimas või 
probleem akuutne, on paaride valik oluline. Rühma liikmed (ka paaritööna) paigutatakse istuma 
nii,  et  paarilise  tööd  ei  ole  võimalk  näha.  Soovitavalt  istuvad  kõik  rühma  liikmed  üksteisest 
võimalikult kaugel, et üksteise töid vaadata ei oleks võimalik. Juhendaja-terapeut annab teema ja 
alustatakse joonistamist, antakse soovitusena, et paberi pind oleks maksimaalselt komponeeritud. 
Aega joonistamiseks ca 10 minutit.  
Tööd   vahetatakse   paariliste  vahel  ja  juhendaja  klammerdab  enne  uue  töö  alustamist  algse 
joonistuse peale kalkapaberi. Paariline näeb küll allolevat joonist, kuid mitte väga selgelt. Annab 
võimaluse  interpreteerida,  täiendada,  jätkata,  kasutada  sama  värvigammat  või  läheneda  täiesti 
omanäoliselt.  
Protsess  kordub  vähemalt  5  korda.  „Raamat“  jõuab  tagasi  algse  pildi  joonistaja  kätte,  kes  lisab 
siis oma joonistuse, millest saab raamatu esimene pilt. Raamatule tehakse võimalusel ka kaaned 
ja  mõeldakse  sobilik  pealkiri.  Iga  osaleja  kirjeldab  lühidalt  protsessi  ja  koostööd  paarilisega, 
millised olid  emotsioonid , mida  oodati  paariliselt. 
Sellise  töö  tegemise  juures  joonistuvad  väga  hästi  välja  oskused  teise  töös  olulist  tabada,  soov 
teha  kas  koostööd  või  oma  kindlat  joont  ajada  või  hoopis  soovimatus  kellegi   teisega   töid 
vahetada. 
Kui  teraapiaseansi  pikkus  on  45  minutit,  saab  teha  kahe  seansi  jooksul  ja  siis  arutleda.  Kuid 
seansside vahe ei saa olla pikk, pigem järjestikulistel päevadel. Parim variant on, kui protsess ja 
arutelu järjest, väikese puhkepausiga enne arutelu.  
Sõltuvalt klientidest saab ka joonistamise aega vähendada. 
Sellist  tööd  saab  teha  juba  koostoimiva  grupiga,  kes  on  mitmeid  kordi  koos  tööd  teinud.  Ja 
grupiga, kes oma kooskäimise iseloomust sõltuvalt kohtuvad pika aja jooksul. 
Funktsionaalne tasand, rekreatiivne tasand, psühhoterapeutiline tasand. 
 
 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          6 
 
  
 
 
Näiteid joonistatud pildiraamtutest 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          7 
2.3.  Seinamaaling ; rühma iseloomustava reklaamplakati joonistamine. 
•  Kasutatav rühmatööna. 
•  Materjalid: joonistus- või akvarellipaber formaat min 2xA0; markerid ja  viltpliiatsid . 
•  Töö kestvus ca 3x45 minutit. 
Rühma  liikmed  arutavad  läbi,  milline  motiiv  või  sõna  (ka  „firma“  nimi)  iseloomustab  kõige 
paremini  nende  rühma.  Võimalik  tekst  või  ühismotiiv  valmib  ühistööna  omavahelisel 
kokkuleppel,  kes  mida  ja  kuidas  teeb.  Ülejäänud   maalingu   pind  jagatakse  vastavalt  rühma 
liikmete vahel, mille iga rühma liige kujundab just temale iseloomuliku kujundiga. Korraga saab 
töötada  maalingu  ümber  2-3  inimest,  samal  ajal  teised  juhendavad,  kommenteerivad  tehtavat. 
Kogu protsess arutatakse omavahel läbi, antakse üksteisele ideid ja suuniseid. 
Eesmärkideks: rühma identifitseerimine; rühmaliikmete omavaheline interaktsioon, rühmasisese 
tööjaotuse  organiseerimine , üksteisega arvestamine, koostöö kogu protsessi jooksul. 
Funktsionaalne tasand, rekreatiivne tasand, psühhoterapeutiline tasand. 
 
2.4. Joonistamine „Ühispildi joonistamine“ 
•  Kasutatav rühmatööna. 
•  Materjalid: joonistus- või pastellipaber formaat min A3; värvipliiatsid või õlipastellid. 
•  Töö kestvus ca 15 minutit; hea kasutada seansi lõpus lõdvestava harjutusena. 
Rühma  liikmed  istuvad  ümber  ühise  laua.  Igaüks  saab  joonistuspaberi  ja  valib  kas  pliiatsid  või 
pastellid.  Hea  on  kasutada  vabateemat  ehk  igaüks  hakkab  joonistama  temale  esimesena 
meeldetulnud  teemal.  Paari  minuti  pärast  annab  igaüks  oma  töö  edasi  järgnevale 
rühmakaaslasele. Töö  kestab seni, kuni  pilt jõuab tagasi selleni,  kes esimesed motiivid paberile 
pani.  Toimub  tööde  arutelu.  Igaüks  annab  lühikokkuvõtte,  kas  pildi  algse  ideega  on  järgnevad 
joonistajad arvestanud, milliseid mõtteid pilt tekitab. 
Põhieesmärgiks  ühtsustunde  loomine,  teistega  arvestamine.  Sellist  tööd  saab  teha  juba 
koostoimiva grupiga, kes on mitmeid kordi koos tööd teinud. 
Funktsionaalne tasand, rekreatiivne tasand, psühhoterapeutiline tasand. 
 
 
 
 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          8 
 
 
 
 
Näiteid joonistatud ühispiltidest 
  
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          9 
2.5. Videoinstallatsioon „ Mina ja minu unistused“ 
Leidsin internetist Jonathan F. Ehingeri poolt kaitstud magistritöö „Exploring Dreamspace 
through Video Art with At-Risk  Youth “. 
•  Kasutatav  rühmatööna  (noortekeskuses,  käitumisprobleemidega  noorukid,  antud  töö 
kontekstis oli tegu kohanemisprobleemidega noorte immigrantidega). 
•  Materjalid,  vahendid:  videokaamera  (hetkel  ka  lihtsalt  telefon  või   tahvelarvuti ), 
taustaekraan  (roheline  ekraan,  ebrealistlik  neoonroheline  toon)  ja  arvuti,  milles  erinevad 
pildi- ja videotöötlusprogrammid. 
•  Töö kestvus ca 6 ...7 kuni 90 minutilist seanssi. 
Tehnika idee on lühidalt selles, et sa saad ennast  ja oma liikumist filmida turvalises keskkonnas. 
Kuid oma unistuste keskkond, kuhu sa endast tehtud video paigutad, võib olla  reaalsuses  ohtlik, 
vägivaldne,  ebareaalne.  Teema  arendusena  võib  märksõnadeks  olla  „Minu  unenägu“,  „Minu 
unistus“ (inglise keeles kõlab pisut laiaulatuslikumalt „My daydreams“), „Mina ja mu virtuaalsed 
sõbrad“. 
Rühmatöö koosneb alljärgnevatest etappidest: 
1.  Grupi  instrueerimine , grupi liikmete vajaduste ja oskuste väljaselgitaine; 
2.  Ideede kogumine (esmased ideed stseenidena paberil); 
3.   Video filmimine ehk siis juhendaja abiga filmitakse  igat  rühma liiget vastavale kavandile 
ja kliendi juhistele 
4.  Video kopeerimine arvutisse, video töötlemine 
5.  Sobiva keskkonna leidmine internetist (pildid, videod) 
6.  Vide ja piltide töötlemine, erinevate kihtide kasutamine 
7.  Video esitlemine, arutelu 
 
Maristritöös  asendas  üks  rühma  liikmetest  endast  tehtud  video  lõpuks  hoopis  savist  tehtud 
kujuga.  
Valitud  keskkonnad  olid väga erinevad:  
•  Ameerikas  populaarse  wrestlinguring 
•   kuulsate  räpparite  seltskond  
•  kauge väljamõeldud planeet koos seda ümbritsevate taevakehadega 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          10 
 
Kavandi  esitlusviis 
 
Videosalvestus rohelise  ekraaniga  
 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          11 
 
Klient  enda poolt valitud „unistuste“ olukorras. 
 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          12 
 
Kauged  planeedid.... 
 
 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          13 
3. Esitatud erinevate tehnikate võrdlus. 
Võrdlus  sõltub  sellest,  millistel  eesmärkidel  ja  kellega  valitud  tehnikaid  kasutada.  Mina  saan 
lähtuda isiklikust kogemusest rühmatöös ajutraumaga klientidega.  
Savi  materjalina  on  kõige  isiklikum  ja  tundlikum  vahend  oma  tunnete  ja  ka  oskuste 
väljendamiseks.  Antud  kliendigrupi  puhul  on  hea  funktsionaalsete  oskuste   arendaja .  Toetab 
mitmete  meelte  koostööd  (taktiilne,  visuaalne,  motoorne).  Kõik,  mida  sa  saviga  teed,  on  kohe 
näha ja  ka tunnetatav, samas on võimalus  muuta, ümber  vormida. Ja lemmiklooma teema avab 
kiiresti kliendi sisemaailma: see, kes ta on või olla tahaks. Kindlasti on oluline ka oma valiku ehk 
siis  lemmiklooma  kirjeldamine,  selle  looma  väliste  ja  sisemiste  tunnuste   esiletoomine .  Eriti 
kliendigrupiga, 
kellel 
on 
probleeme 
kõnega 
(kõnetegevuse 
psühholoogia, 
teksti 
psühholingvistika,  füüsilised  raskused  kõnetegevuses).  Sobiv  tehnika  neile,  kellel  motoorikaga 
probleeme, teostamine  pingevaba  ja mänguline.  
Seevastu „raamatu“ joonistamine on pingelisem. Vajalik jälgida (või lihtsalt näed) oma partneri 
poolt  eelnevalt  tehtud  joonistust.  Ja  pead   valima   kas  oma  tee  või  täiendad  oma  partnerit,  otsid 
tema  töös  kohti,  mida  täiendada,  tugevamaks  joonistada.  Läbi  selle  tehnika  on  hästi   loetav  
erinevate   osalejate   koostöövalmidus,  soov  toetada  oma   kaaslast ..kas  olen  dominant  kõi 
koostegutseja,  täiendaja.  Kohati  võivad  tekkida  vastuseisud,  soovimatus  jätkata,  kui  tagastatud 
joonis  ei  meenuta  eelnevalt  sinu  laualt  lahkunud  loomingut.  Töö  lõppedes  kindlasti  anda 
võimalus paarilistel hinnata kogetut. Paarilise valik peaks olema vastastikuse kokkuleppe alusel. 
Vähemalt nii sai korraldatud antud sihtgrupiga vältimaks tõsisemaid konflikte. 
Rühma  ühtsuse  kinnitamiseks  on  ühise  „seinamaalingu“  joonistamine  üks  parimaid  võimalusi. 
Saab kasutada juba mõnda aega koostegutsenud ja üksteise võimeid tundva rühmaga. Oluline on 
ühisosa  leidmine  (nimi,  pealkiri,  tunnuslause,  tunnusmotiiv)  ja  sellele  siis  üksikute  panuste 
lisamine vastavalt nende võimetele, vormi ja värvieelistustele. Töö toimub pidevas muutumises, 
liikumises,  mida   saatmas   arutelu  ja  kommentaarid.  Oluliseks  komponendiks  verbaalne 
eneseväljendus. 
Lähtudes  tööst  rühmaga,  alustaks  esimestel  kohtumistel  kindlasti  savitööga,  järgnevatel  jätkaks 
rühma „seinamaalinguga“ ja kohtumiste lõpufaasis julgeks „raamatut“ joonistada. 
 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          14 
Tänapäevasel  digitaaltehnikat  kasutavaid  ja  arvutipõhiseid  kunstiteraapia     meetodeid   on  hea 
kasutada  kooliõpilastega.  Nende  igapäevaelu  on  suuresti  seotud   arvutitega ,  nutitelefonidega. 
Juhendaja vajab loomulikult vastavat  erialast  ettevalmistust.  
Endast  tehtud  videode  vaatamist  kasutatakse  näiteks  autistlike  või  kartlike  laste  arendamisel. 
Spetsiaalsed  ülesanded arvutis aitavad õpiraskustega lastel üle saada sooritusärevusest jne. 
 
Astangu   Kutserehabilitasiooni  Keskuse  käsitöö  rühmaga  arvutiõpetuse  tundides,  kus  keegi 
avastas  joonistusrakenduse,  valdas  enamikke  selline  loovuse  ja  õnnetunde   puhang .  Ja 
PowerPointi  kasutamine  võimaldab  luua  huvitavaid  ja  omanäolisi  esitlusi.  Ühed  andekiamad 
lahendused  suutis  luua  tütarlaps,  kes  oli  põhikooli  lõpetanud  toimetuleku  õppekava  alusel 
õppides. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2013 
 
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad          15 
Viited 
•  Buchalter,  S.  (2004).  A  Practical  Art   Therapy .  United  Kingdom,  London:   Jessica  
Kingsley Publishers. 
 
•  Ehinger, F.J (2009). Exploring Dreamspace and Video Art with At-Risk Youth. School of 
Art 
and 
Design, 
Pratt 
Institute. 
Kättesaadav 
internetist 
aadressil 
eric .ed.gov/?id=ED536536  
 
 
Tallinn 2013