Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taju (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille vahel oleme võimalik vahet tegema?
  • Milliste meelte kaudu jõuab info mällu?
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest
- tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne))
- tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms)
- koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta
- pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid , sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus ( tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne)
- TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsuset
*püsivus ehk konstantsus
RUUMILINE VASTASMÕJU (taju sõltub väga palju ruumilisest ja ka ajalisest vastasmõjust) (nt sama värvi kastide näide)
- kontrast , värvus
AJALINE VASTASMÕJU
- kohanemisvõime ehk adaptatsioon (adapteerume erinevate stiimulitele)
*positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga)
*negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu)
*selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda)
VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg
- nägemine 150-200ms
- kuulmine 120-180ms
- taktiilne 90-200ms
- maitse ( soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms)
- haistmine 310-390ms
AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS
- Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp- produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid )
- James Gibson ( 1904 -1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid )
- ülalt-alla infotöötlus ( Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid
- alt-üles töötlus (Gibson 1966), mille kohaselt tajume tähti, millest moodustuvad tervikud
TAJU PROTSESS
1) sensoorse stiimuli vastuvõtt
2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest)
3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine)
4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist)
5) käitumine
TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt )
TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING
- kontaktne ja taktiline ( kompimine , maitsmine , puudutus )
- distantne (nägemine, kuulmine, haistmine)
RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD
- eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine)
- interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht )
- propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot)
TRIKROMAATILINE NÄGEMINE – hämaras või väga valges nägemine, kolm põhivärvust
DISPARAATSUS – tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis (kahelt erinevalt positsioonilt vaadates näeme asjade sügavust, kolmamõõtmelisust)
KEELEL on erinevates piirkondades maitsenäsad , mis reageerivad erinevatele maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus)
Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA
- füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus , suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne)
- suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S. Stevens ) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks
- Weber - Fechneri seadus
GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA
-1920-1940 Saksamaal
- Max Wertheimer, Kurt Koffka , Wolfgang Köhler
- korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides
VORMITAJU
- joontunnustest geoonideni ( geomeetrilised ioonid ) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele
- Irving Biedermann
*Läheduse printsiip
*Sarnasuse printsiip
*Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist)
*Selge jätkuvuse printsiip
*Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri)
SÜGAVUSTAJU
- monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused
- monokulaarsed tunnused
- kattuvuse mõtestamine – meil on arusaam sellest, kui üks objekt jääb teise taha, mida lähemal objekt on meile, seda suurem see tundub
- tuttav suurus – lähemalt tunduvalt suurem, kaugemalt väiksem, kuid teame ikka, kui suured nad tegelikult on
- liikumisparallaks – kui kuskile sõidame , on mõned objektid nägemisväljas suuremad, mõned väiksemad, mõned objektid sõidavad kaasa, lähedal asuvad objektid sõidavad vastu
- perspektiiv – kaugemal olevad objektid lähevad järjest väiksemaks, lähemal asuvad stiimulid on hõredamalt kui kaugemal
- tekstuurgradient
LIIKUMISTAJU
- näiline liikumine
- raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine)
VÄÄRTAJU
- illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu
- hallutsinatsioon
NÄGUDE TAJU
- nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA)
- enim uuritud välimuse osa
- keskendume rohkem silmadele, ninale
- nägu on väga kontekstitundlik
*prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu
MÄLU
milliste meelte kaudu jõuab info mällu?
- kuulmismälu
- nägemismälu
- lõhnamälu
- maitsmismälu
- liigutusmälu
JAOTUS MÄLU KESTVUSE ALUSEL
- sensoorne mälu (ikooniline ja kajaline)
- lühimälu ( töömälu ) -> pikaajaline mälu
Taju #1 Taju #2 Taju #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leksikon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid

Ülevaade psühholoogiast
Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1
8
rtf

Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/

Eripedagoogika
Meeled-Taju-Tähelepanu-Teadvus
18
docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam

Psühholoogia
Tunnetuspsühholoogia-Meeled-taju-tähelepanu ja teadvus
30
docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik)

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused
10
docx

Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused

von Helmholtz) on basilaarmembr.eri osade karvrakud tundlikud erineva kõrgusega helide suhtes- st reageerivad erineva sagedusega võngetele). (maksimaalse väljundi koht on olemas iga sageduse jaoks) NS interpreteerib basilaarmembraani erinevate osade võnkeid erinevate helikõrgustena (membraani algusosa reageerib kõrgematele sagedustele; basilaarmembraani jäikus väheneb teo algusest lõpu poole). Tekitas probleeme madalsageduslike helide taju seletamisega! (alla 50 Hz sageduse puhul võngub kogu membraan) · Sagedusteooria (ehk jooksva laine teooria) autor G. von Bekesy (Nobeli preemia 1961) leidis, et Helmholtzil oli õigus vaid osaliselt: ovaalakna stimulatsioon paneb võnkuma basilaarmembraani ja heli kõrguse taju sõltub tõesti lainetuse kohast, kuid see on nii keskmiste ja kõrgemate sageduste puhul. Kuid madala, näit. 50 Hz

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
Kordamisküsimused ja vastused-taju-tähelepanu-teadvus ja uni
11
docx

Kordamisküsimused ja vastused-taju-tähelepanu- teadvus ja uni

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus Autor: R. TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt. värv, heledus, kuju) Taju on psüühiline protsess, mille tulemusena tuntakse ära tervik, aistingud organiseeritakse tähenduslikeks objektideks. Distaalne stiimul - proksimaalne stiimul - tajukujund 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised

Tunnetuspsühholoogia
Kognitiivne psühholoogia-taju
9
docx

Kognitiivne psühholoogia: taju

Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus.

Psühholoogia
Psühholoogia konspekt
74
docx

Psühholoogia konspekt

tulemust, mitte protsesse) - James Gibson – ökoloogiline tajuteooria (taju tekib meil vahetult, vahepealseid lisaprotsesse pole, organismi tuleb info, teeme eelistused ja ise otsime võimalusi millele tähelepanu pöörata) Taju protsess 1. sensoorse stiimuli vastuvõtt 2. valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest 3. tajuline töötlus – erinevad aistingud liidetakse kokku tervikuks 4. interpretatsioon –mis järeldusi taju pildi põhjal teeme (apertseptsioon – taju sõltub meie isiksusest ja kogemusest) 5. käitumine Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib psühhofüüsika Füüsikalised suurused: nt objekti värv, kõvadus,suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiirikirjeldamise seadus (S.S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused:

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun