Koka ja Kokaiin (3)

Kool
Nimi
Klass
KOKA JA KOKAIIN
Referaat
Juhendaja :
Aasta
Sisukord
1. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained…………………………………………....3
1.2 Koka ja kokaiin……………………………………………………………..3
1.3 Kokaiini mõju……………………………………………………………….4
1.4 Kahjustused…………………………………………………………………4
1.5 Sõltuvus……………………………………………………………………..5
2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid…………………………………......6
2.1 Ainete valmistamine ja kasutamine………………………………………..6
2.2 Amfetamiin ………………………………………………………………...6
2.3 Metamfetamiin ……………………………………………………………..6
2.4 Fenmetrasiin………………………………………………………………..7
2.5 Keelatud……………………………………………………………………7
3. Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju………………………….…7
3.1 Kahjustused………………………………………………………………..8
3.2 Sõltuvus……………………………………………………………………8
Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained
Kesknärvisüsteemi ergutavate ainete (kesknärvisüsteemi stimulaatorid) hulka kuuluvad:

• koka ja kokaiin
  
• amfetamiin jt sünteetilised ained
  
• kathipõõsa. (Catha edulis) lehtedest valmistatud uimastid .
  

Koka ja kokaiin
Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias , Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas . Tähtsaimad kokatootjad on Peruu, Boliivia , Ecuador ja Kolumbia .
Kokapõõsas kasvab poolteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine .
Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, seda näritakse ja seejärel neelatakse sülg alla. Närimisega vabaneb küllaldaselt kokaiini, nii et veres on võimalik selle kontsentratsiooni mõõta. Kokaiini närimiseks ei ole vaja mingeid erilisi vahendeid, ent väikesed kokaiinilehtedest pallikesed vihjavad sellele, et valmistutakse ainet tarbima.
Koka närimine ei ole seadusega keelatud neis riikides, kus kokapõõsaid kasvatatakse ja kus see on kohalikus kultuuris sügavasti juurdunud. Lõuna-Ameerika mägialadel arvestatakse tavaliselt vahekaugusi vahemaa läbimisel kuluvates kokadoosides. Üks teelõik on cocada, mille pikkus mägisel maastikul on umbes kaks kilomeetrit ning tasandikul umbes kolm kilomeetrit. Sõna cocada võib aga tähendada ka umbes 40minutist ajavahemikku, mil kestab joove.
 Kokaiini mõju
Kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstab vererõhku ja kehatemperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoove mõjub psüühilisele seisundile järgmiselt:

• tunnetatakse jõudu
  
• väsimus väheneb
  
• inimene muutub jutukaks ja on püsimatu
  
• suureneb eneseusaldus
  
• mõttetegevus muutub hüplevaks; inimene on haiglaselt elevil, speedi mõju all); võib ette tulla meeltesegadust
  
• väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata
  
• tugeva mõju või pikaajalise tarbimise korral meeltesegadus ning sellest tulenev jälitusmaania ja agressiivsus
  
• alguses suureneb huvi seksi vastu, kuid pikapeale huvi raugeb ja lõpuks tekib impotentsus.
  

Kokaiinijoobe lahtudes tekib masendus , vahel langeb inimene ka depressiooni. Kainenemist kirjeldades on narkomaanid selle kohta öelnud, et tunne on, nagu kukuks lennukiga alla.
Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti. Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet. Seepärast on tarvitaja ümbrusele ohtlik, eriti seal, kus nimetatud omadusi eeldatakse vaja minevat, näiteks liigeldes ja töötades.
Kahjustused
Kokaiini tarvitamine võib põhjustada füüsilise seisundi, mille tunnused on järgmised:

• hingamisraskused
  
• südameinfarkt ja südame seiskumine, mille põhjus on veresoonte kokkutõmbumine, hoolimata südamelöökide sageduse kiirenemisest
  
• äkksurm
  
• krambid
  
• nina limaskesta ja kudede kahjustused, mis võivad põhjustada pidevat nina tilkumist ja ninaverejookse, neelamisraskusi ja häälepaelte põletikku
  
• kurgupõletik ja krooniline köha
  
• kõhulahtisus ja muud seedehäired
  
• söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, raskematel juhtudel kõhnumine
  
• impotentsus või frigiidsus
  
• emakakrambid ja - verejooksud , nurisünnitused ja lootekahjustused ning emapiima kokaiinisisaldus.
  

Et kokaiini kuritarvitamine levib, tuleb üha sagedamini ette ka surmavat üledoosimist. Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti. Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid:

• seksuaalhuvi kadumine
  
• unehäired
  
• tugevad peavalud
  
• keskendumisraskused
  
• närvilisus ja kerge ärrituvus
  
• ängistus
  
• umbusklikkus kuni jälitusmaaniani
  
• hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon ) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all
  
• äge agressiivsus, tihti räige vägivald
  
• enesetapumõtted ja enesetapukatsed.
  

Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu . Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast.
Sõltuvus
Kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti, see on teada olevatest kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid. Üksainus katse võib kaasa tuua pikaajalise ja laastava kuritarvitamise. Kokaiin mõjub tugevasti seepärast, et ta tekitab ajus lõbu- ja mõnutunnet kontrollivates keskustes ülekoormuse ja nn lühiühendused. Mida rohkem kokaiini tarvitatakse, seda rohkem organism ainega kohaneb. Seetõttu muutuvad päevadoosid väga suureks.
Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid
Ainete valmistamine ja kasutamine
Kesknärvisüsteemi sünteetiliste stimulaatorite hulka kuuluvad amfetamiin, fenmetrasiin, metüülfenidaat jms ained. Ained on valged või muud heledat värvi ja neid valmistatakse laborites.
Kesknärvisüsteemi ergutavad amfetamiini tüüpi ained erinevad üksteisest nii vähe, et neid on raske eristada, peamiselt seetõttu, et nende puhtuseaste (kontsentratsioon) võib varieeruda.
Osa amfetamiini meenutavaid uimasteid, näiteks ecstasy (MDMA), liigitatakse mõnikord hallutsinogeenide hulka, sest suurtes annustes võivad nad esile kutsuda hallutsinatsioone.
Amfetamiin
Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Amfetamiin on valge pulber , vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga.
Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks .
Metamfetamiin
Metamfetamiin on amfetamiini üks teisend, ent see on mõnes mõttes kangem ja seepärast tajutakse tema uimastavat mõju teravamalt.
Icei suitsetamine kutsub esile tugeva joobe ja võib aju pika aja vältel liigselt ergutada. Selle aine uimas võib inimene sattuda suurde meeltesegadusse ja muutuda väga agressiivseks. Seepärast on icei tarvitajad ümbrusele ohtlikud.
Eesti turule on metamfetamiin jõudnud alles paaril viimasel aastal ning ta on kantud narkootiliste ja psühotroopsete ainete I nimekirja, s.o ainete hulka, mille käitlemine on Eestis keelatud, v.a erijuhud .
Fenmetrasiin (fenmetraliin)
Fenmetrasiin (endine nimetus fenmetraliin, tootenimi Preludin®) on samuti kesknärvisüsteemi stimulaator, mis suures osas sarnaneb amfetamiiniga. Joobe ja kahjulike mõjude poolest on mõlemad ained enam-vähem samaväärsed.  Fenmetrasiini eripära on see, et aine kuritarvitaja võib pärast kohanemuse väljakujunemist tarbida ainet väga suurtes annustes.
Keelatud
Amfetamiini, metamfetamiini, fenmetrasiini jt aineid kasutati varem ravimina ülekaalu puhul, ent nüüdseks on see kui kõhnumisvahend kõrvale heidetud. Tänapäeval on amfetamiini lubatud kasutada vaid narkolepsia (lühikesed vastupandamatu une hood) ja laste väiksemate ajukahjustuste korral (ADHD/ DAMP /MBD-sündroom). Fenmetrasiin on täielikult keelatud.
Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju
Amfetamiin ja teised kesknärvisüsteemi stimulaatorid hoiavad inimest ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Nende tekitatava seisundi peamised tunnused on järgmised:

• meeleerksus
  
• vähene unevajadus (kesknärvisüsteemi stimuleerija kasutamise tõttu)
  
• väike söögiisu
  
• kõrgendatud meeleolu, jutukus ja püsimatus
  
• autonoomsete närvisüsteemide erutatus: sagenenud pulss , võimalik ka südamekloppimine ja kehatemperatuuri tõus
  
• kiirenenud ainevahetus
  
• orientatsioonikadu ja pidurdusmehhanismide nõrgenemine, mis mõnikord lõpeb olukorra täieliku kontrollimatusega
  
• suurenenud seksuaaltung, mis kuritarvituse jätkumise korral siiski väheneb.
  

Kahjustused
Kesknärvisüsteemi stimulaatorite kasutamisest põhjustatud füüsilise ja psüühilise seisundi tunnused on järgmised:

• südameinfarkt: veresooned tõmbuvad kokku sel ajal, kui südametegevus kiireneb ; ajuverejooksud ja krambid
  
• kõhnumine
  
• hammaste lagunemine , sest joobes tõmbuvad narkomaani lõualihased tugevasti kokku; süüakse väga palju magusat , sülg on veniv, suu kuivab ja tavaliselt ei hoolita hammaste hügieenist
  
• eriti agressiivne käitumine
  
• emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine
  
• meeltesegadus, mõnikord ilmsed jälitusmõtted.
  

Üledoosimine kutsub esile südamekloppimise, vererõhu kõrgenemise, tugeva pupillide laienemise, peavalu ja oksendamise. Rasketel juhtudel tekivad krambid ja tõuseb kehatemperatuur, on olnud ka surmajuhtumeid, ent siiski harva. Seisund muutub sellistel juhtudel üsna aeglaselt ja surma põhjuseks on ajuverejooks, südametegevuse lakkamine või krambid.
Sõltuvus
Esimesi kesknärvisüsteemi stimuleerivaid aineid kasutama hakates arvasid teadlased ja arstid, et lõpuks on avastatud ained, mis ei tekita sõltuvust. Ent juba varsti pärast amfetamiini kasutuselevõttu ilmnes , et aineid tarvitades võib tekkida sõltuvus (ingl addiction proneness). Inimesed, kellele oli ainet proovida antud, väitsid, et nad meelsasti manustaksid seda jälle. Pikapeale sai selgeks, et amfetamiini järele võib tekkida sama tugev kirg kui heroiini järele, kuigi amfetamiini puhul ei olnud võõrutusvaevused sama ägedad.
Kasutatud kirjandus
http://www.uae.ee/?id=20
9