Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Mis on inimene?" Cassireri põhjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kujutlusvõime?

Lõik failist

12
„Mis on inimene?” Ernst Cassirer ’i essee „Uurimus inimesest” põhjal
Mainori Kõrgkool
Psühholoogia Instituut, III KPS
Referaat
Mis on inimene?” Ernst Cassirer’i essee „Uurimus
inimesest” põhjal

Töö autor: Signe Valsberg
Õppejõud: Peeter Selg
Tallinn, 2007
Sisukord
Eessõna 3
Sissejuhatus 3
Keel 5
Ruum 7
Aeg 8
Lõppsõna 10
Kasutatud kirjandus 12


Eessõna


Referaadis on käsitletud kolme põhilist „asja”: keelt, aega ja
ruumi. Kuna Cassireri rõhuasetus on sümbolil ja sümboliseerimisel,
oli algselt planeeritud ka peatükk „Sümbol”. Aga selle
kreekakeelse sõna etümoloogia uurimine oli raske ja ka töö maht
oli piiratud, siis jäeti selle üksikasjaline käsitlus tööst
välja.
Selleks väljajätmiseks andis ka lisatõuke üsna kogemata internetist leitud André Trinity tekst: „Kui me malemängu
reegleid ei tea, siis jääb see sümboolne maailm meile täiesti
arusaamatuks. Kui me aga teame reegleid, siis muutub igasugune mäng omaette reaalsuseks ja hiljem on täiesti võimatu sellele teisiti
vaadata. Tegelikkuse ja eksistentsiga on mõnes mõttes samamoodi. Me
juba teame ( olemis )viise ning reegleid ja seetõttu on üsna raske
sellele vaadata teistmoodi, kui me harjunud oleme. Erinevus on vahest
selles, et male on inimese looming, aga reaalsus ja olemine on
kellegi teise oma. Male puhul me teame reegleid, võimalusi, põhjusi
ja tagajärgi, eristame partiisid ja mis kõige peamine, me teame, et
see on mäng. Abstraktne reaalsus! Aga olemine on natuke suurem
male” ja inimese positsiooniks on olla vaid „üks nupp ”. Mitte pealtvaataja, kuhu näiteks spekuleeriv
metafüüsika mõtleja asetab! Reegleid teame, põhjus-tagajärg seoseid samuti, ainult me ei tea mis see on. Ja siis hakkamegi
reaalsust konstrueerima ja sümboliseerima.” [Trinity, A. 2007]

Vasakule Paremale
Mis on inimene- Cassireri põhjal #1 Mis on inimene- Cassireri põhjal #2 Mis on inimene- Cassireri põhjal #3 Mis on inimene- Cassireri põhjal #4 Mis on inimene- Cassireri põhjal #5 Mis on inimene- Cassireri põhjal #6 Mis on inimene- Cassireri põhjal #7 Mis on inimene- Cassireri põhjal #8 Mis on inimene- Cassireri põhjal #9 Mis on inimene- Cassireri põhjal #10 Mis on inimene- Cassireri põhjal #11 Mis on inimene- Cassireri põhjal #12 Mis on inimene- Cassireri põhjal #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anti Sõlg Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE „UURIMUS INIMESEST“ PÕHJAL

MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE ,,UURIMUS INIMESEST" PÕHJAL Referaat 2006 Mis on inimene 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 ENESETUNNETUSE KRIIS............................................................................................4 SÜMBOL ­ INIMLOOMUSE VÕTI................................................................................7 ERINEVUSED INIMLIKU JA LOOMSE MAAILMA VAHEL.....................................8 KOKKUVÕTE....................................

Eetika
thumbnail
16
doc

Loengud

research stations there). Humans also now have a continuous presence in low Earth orbit, occupying the International Space Station. The human population on Earth is greater than 6.7 billion, as of July, 2008. Etoloogia ­ teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks. Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles ­ inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus semiootikasse

Semioos kui 5-liiikmeline suhe -Märk mesilase tants, koera haiukumine -interpretaator -interpretant valmisoleks reageerida märgile -tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris) Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine) Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks. iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi. ROMAN JAKOBSON Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära keele organiseerituse kaks aspekti.

Semiootika
thumbnail
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

dialoogis Kratylos (Kratulos, Cratylos) • “Kratylose” põhiküsimus: kas keel põhineb physis (phusis)-el või nomos-el? • Juba varasemas traditsioonis physis – (inim)loomus, nomos – ühiskonna reeglid. Arutlus käis eelkõige selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja selle taltsutamiseks on vaja seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud ja seega on inimene loomult hea. • Platonil keele kontekstis • nomos = konventsionaalsus, “kunstlik” reeglipärasus • physis = vastavus maailmale, sõna vastavus referendile • “Kratyloses” vaidlevad – Hermogenes : pooldab vaadet, et keel on konventsionaalne, tänapäeva mõttes arbitraarne – Kratylos: pooldab vaadet, et keel põhineb physis-el, on „loomulik“, tänapäeva mõttes ikooniline

Modernism. Postmodernism
thumbnail
18
doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Arutlus käis selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja vajab taltsutamiseks seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud. Dialoogis on Hermogenes vaate poolt, et keel on konventsionaalne, Kratylos aga seda, et keel põhineb inimloomusel. Sokrates seletab, et keele arbitraasus tähendab seda, et keel on puhas instrument, nimeadjad lihtsalt annavad asjadele nimed. Inimene on ainuke, kes on võimeline uurima ja arutlema selle üle, mida ta näinud ja kogenud on. Häälikusümbolism: nt sõna katoptron- Sokratese arvates on kummaline, et sinna on lisatud r, tema arvates on seda teinud inimesed, kellel pole vahet kuidas midagi hääldada ja kuidas suud liigutavad. Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Sokrates

Eesti keel
thumbnail
23
odt

Folkloristika alused

kasutamise faas) Mida teha materjaliga, mis rahvaluule hulka ei kuulu, samas on koguaeg Kultuurivormid Suundumus kultuurivormide Kultuurivormid on taas eraldumisele põimunud Elulugude valik(kellest tehakse) toimub elu sisukuse( sündmusterohkuse) põhjal. Suuline ja kirjalik Kuni 198o. Aastateni ­ rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne ja anonüümne suuline vaimne looming - V.a legend, mis on kirjalik algupära. Legendi mõiste eristub muistendist. Legend võeti rahvaluule valdkonda, kuna levis suuliselt. ­ rahvaluule kirjalikud vormid - ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail) - salmialbumid 1990. aastatel ­ Teemakirjutamine, elulood ( kirjalikvorm), rahvaluule internetis.

Folkloori ?anrisüsteem
thumbnail
30
doc

Keeleteaduse alused kevad

Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhēma). Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid. Arutlus käis selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja vajab taltsutamiseks seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud. Inimene on ainuke, kes on võimeline uurima ja arutlema selle üle, mida ta näinud ja kogenud on. Häälikusümbolism: nt sõna katoptron- Sokratese arvates on kummaline, et sinna on lisatud r, tema arvates on seda teinud inimesed, kellel pole vahet kuidas midagi hääldada ja kuidas suud liigutavad. Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi-teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni.

Keeleteadus
thumbnail
6
docx

Sissjuhatus filosoofiasse

1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis

Sissejuhatus filosoofiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun