Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus teemal HUNT (0)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vasakule Paremale
Esitlus teemal HUNT #1 Esitlus teemal HUNT #2 Esitlus teemal HUNT #3 Esitlus teemal HUNT #4 Esitlus teemal HUNT #5 Esitlus teemal HUNT #6 Esitlus teemal HUNT #7 Esitlus teemal HUNT #8 Esitlus teemal HUNT #9 Esitlus teemal HUNT #10 Esitlus teemal HUNT #11 Esitlus teemal HUNT #12 Esitlus teemal HUNT #13 Esitlus teemal HUNT #14 Esitlus teemal HUNT #15 Esitlus teemal HUNT #16 Esitlus teemal HUNT #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Brika Õppematerjali autor
Esitluses on olemas kõik vajalik hundi kirjeldamiseks. Powerpoint presentatsioon. Faktid on kontrollitud ning sisaldab sisukaid pilte. Esitlust ei ole ise kasutanud, ei olnud tarvis esitada. Olemas info leviala, elupaiga, eluviisi, kutsikate kohta on mitu erinevat slaidi jne. Esitlus on koostatud väga mitmekesistest materjalidest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
pdf

Hundid

............lk 8 2 Sissejuhatus Selle referaadiga teen lühida ülevaate huntidest- millest nad toituvad, kuidas elavad ja kus neid leidub. 3 Hundi välimus Hunt on 110­160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30­50 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 35­50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast.

Loodusõpetus
thumbnail
7
docx

Hunt (Canis lupus)

Gustav Adolfi Gümnaasium Timothy Tamm 8c Hunt (Canis lupus) Referaat Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Hunt

..........5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis........................................................................................8 Hunt Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Koerlased Perekond: Koer Liik: Hunt

Loodusõpetus
thumbnail
2
doc

Hunt

Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110­160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Ta kaalub 30­50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt

Loodusõpetus
thumbnail
5
docx

Hunt

Tallinna Tehnikagümnaasium HUNT Referaat Koostas: Joosep Heinla 4.a klass Juhendas: Tiia Vainula 2013 Tallinn Levila Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni.

Loodus õpetus
thumbnail
10
odt

Hunt

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis)

Ökoloogia
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud

Loodus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun