Esitlus teemal HUNT (0)

   HUNT
Leviala
• Elutseb põhjapoolkeral
• Alates 17. sajandist  hävitati nad peaaegu 
kõikjal Lääne-Euroopast
• Jäid elama vaid mägedesse ja Ida-Euroopasse
Elupaik
Eelistab avamaastikku
Koobas  rajatakse  veekogude äärde ja 
varjulisse paika
Eestis enamasti võsastikes ja rabades
Eluviis
Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on 
karjas 7-9 isendit)
Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist 
ja nende mitmes vanuses kutsikatest
Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni
Hunt moodustab paari terveks eluks
Hundid peavad pulmi südatalvel
Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas
Suhtlemisviisid ja kord 
karjas
Karja liikmed  alluvad  juhile – vanale 
isashundile
 Karjale  kuuluvaid jahiala piire märgitakse 
uriiniga
Karja  territoorium  püsib samades
   mõõtmetes kuni  sureb  viimane karja liige
Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, 
   akustiline,  olfaktoorne  ja taktiilne
Hundikutsikad
Sündides on nad  pimedad  ja kilega kaetud 
kõrvaavadega
Sündides on nad mustjaspruuni karva ja 
nende pea on kerest tunduvalt  tumedam
Kaaluvad umbes 300-500 grammi
Kutsika areng
• 6-8 kutsikat
•  Imetamine  kestab kuni 1,5 kuud
• 3-4 nädalane sööb ka pool-
seeditud toitu
• 3 kuuselt vahetuvad 
piimahambad  jäävhammastega.
• 8 kuuselt on ta täisealise hundi 
suurune
Toitumine 
• Lihasööja
• Tema saakloomadeks on  metssiga , metskits ja 
põder
•  Koduloomadest  sööb peamiselt  lambaid
• Tühja kõhuga toitub ka  hiirtest  ja putukatest
• Taimtoit on vitamiini ja ravi eesmärgil
• Nende ainsateks vaenlasteks on  tiigrid , karud 
ja inimesed
Toitumine
Võib korraga ära süüa 10 kg liha
Talvel toitub sõralistest, jänestest ja 
pisematest kiskjatest
Ta kütib haigeid ja  vigastatud  loomi
Piirab näriliste ja sõraliste arvukust
Üldine iseloomustus
1 – hundikutsikas
2 – domineeriv hunt
3 – alluv hunt
                                 4 – hundi käpajälg
                                 5 – võrdluseks koera käpajälg
                                 6 – elupaik
Välimus ja tunnused
110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge
Kaalub umbes 30-50 kg
Saba pikkus on 35-50 cm
Esikäpa jälg 10-12 cm pikk ja 8 cm lai
Hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad 
silmad
 Terav   haistmine , kuulmine
Peamiselt ööloom
Hunt ja koer
Hunt on võimsama kehaehitusega
Hundi jäljed on pisut piklikumad
Hundi sörk on ökonoomsem
Hundi  karvkate  on eesosal väga pikk, 
moodustab väikese laka
Hunt on koerlastest kõige parema nägemisega
Miks hundile jahti peetakse?
• Hundinahk
• Hundi arvukuse 
ohutus  piiris  
hoidmiseks
Hunt Eestis
Elavad rabades ja võsastikes
Põhivärvus on kollakas-hall
Põsed,  kurgu - ja kõhualune  ning jalgade 
siseküljed on valkjashallid
2013. aasta loomaks oli hunt
Rahvapärimuses on ta  populaarne  tegelane
Kasutatud allikate  loetelu :
Kaal, M. (1983). Hunt. Tln: Valgus. LK: 9,11,78.
Chaline, E. (2011). Viiskümmend looma, kes muutsid 
ajalugu. Tln: Koolibri. LK 45-46
Ernits, P. (2012). 101 Eesti looma. Tln:  Varrak . LK 13.
Arusoo, H. (2014). Hunt: aasta loom 2013. Tln: 
Kroonpress . LK 90-91.
Arusoo, H. (2012). Hunt Eestis. Loodus sõber. Nr 5, LK 33-
34.
 Ehrlich , L., Õis, K. (2013). Ohtlik loodus: müüdid ja 
tegelikkus. Tln: keskkonnainvesteeringute keskus. LK 99.
 http://padisejs.ee/?p=59#10
 https://et.wikipedia.org/wiki/Hunt 

Document Outline

• Slide 1
• Leviala
• Elupaik
• Eluviis
• Suhtlemisviisid ja kord karjas
• Hundikutsikad
• Kutsika areng
• Toitumine
• Toitumine
• Üldine iseloomustus
• Välimus ja tunnused
• Hunt ja koer
• Miks hundile jahti peetakse?
• Hunt Eestis
• Slide 15
• Slide 16
• Kasutatud allikate loetelu: