Mina õppijana (0)

Viktoriya Strelnikova
STOM
Mina õppijana
Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist.
Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus.
Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis.
Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli .
Suvel, enne astumist , mina sain aru, et hinded mulle ei ole nii tähtsad nagu teadmused ja mul on vaja rohkem õppida, kui viisi saada. Sellest hetkest mina olin kindel, et pärast gümnaasiumi ma astun meditsiiniteaduskonna.
Iga päev mina ärkasin kell viis hommikul ja sõitsin Tallinna, koju ma läksin tagasi kell 8 õhtul. See oli liiga raske, aga see tõendab, et mina olen sihikindel inimene. Ja praegu mina olen siin: meditsiiniteaduskonnas hambaarstiteaduses.
Õppimine oli tavaliselt minu jaoks kerge asi, ainult ülikoolis ma sain aru, et see peidab raskeid asju enda sees. Praegu õppimise eesmärgiks mul on õppeaine omandamine.
Miks ma üldse õppin? Ma tahaksin saada edukaks inimeseks . Edukad inimesed minu arvates – väga õnnelikud ja targad. Õnne annavad meile terved sugulased, perekond ja lähedased inimesed, aga tarkust – õppimine. Inimene võib õppida iseseisvalt, kodus, internetis, aga mina valisin õppida ülikoolis.
Mul on sügav õpihoiak. Ma õppin eelkõige enda jaoks. Motiiviks mul on teadmistejanu ning soov õpitavast aru saada. Sügav lähenemine toob mulle tavaliselt kaasa ka positiivsed emotsioonid : huvi, olulisuse tunnetuse , põnevustunde. On aga ka need ained, kus mul on pindmine õpihoiak ja mul on soov vajaliku tulemuse saavutada minimaalse pingutusega. Selline asi võib seotada sellega, et mul on praegu veel keelebarjäär ja ma ei saa kõiki aru, seepärast mul puudub soov lihtsalt kuulata loengutes ja midagi teha praktikumides. Järele pärida selle probleemiga mulle aitavad arutlused õpitava teema üle oma kaasõppijatega.
Väga tähtis asi ülikoolis on oma aega planeerimine . Ülikooliõppija vajab mitte ainult aega õppimisele, aga ka puhkamisele ja oma hobidega aega veetmisele. Sellega mul on praegu probleemid, aga mina natukene sellega alustan hakkama saama. Alustasin sellega, et ostsin kuupiletit jõusaali, ja seepärast mul on vaja oma tegevuste planeerida . Kõik kodutööd ja kontrolltööks ettevalmistusi ma püüan teha aegsasti.
Ka on veel väga tähtis asi õppimises. See on loengus käimine ja õppimine. Käimine loengus – on väga tähtis asi, sest õppejõud võib rääkida sellest, mida sa ei saa iseseisvalt kodus aru saada, ka loengus on võimalus küsida midagi õppejõult. Tavaliselt mina seda ei tee, sest ma kardan, et saan rääkida midagi mittekorralikult. Mina käin suurtes loengutes süliarvutiga, avan loengu presentatsiooni ja komenteerin enda jaoks kõik arvutis. See on mugavam minu jaoks, kui kirjutada konspektisse. Nt. ladina keele loengutes mina konspekteerin kõike vihikus. Konspekteerimiseks kasutan tavaliselt skeeme ja jooniseid. Konspekteerimine aitab mind meelde jätta, keskenduda ja infot salvestada. Pärast loengut tavaliselt loen kõike üle ja kui mul tekkisid probleemid taiban sellega iseseisvalt.
Väga oluline asi minu õppimises on minu õppimise koht. Kui minu lauas on teised asjad, mis segavad mind, ma ei saa õppida. Minu laud peab olema korralik, puhas ja hästi valgustatud. Kõik minu vihikud, pliatsid, pastakad peavad olema ilusad ka. Nende valimisele ma kulutan palju aega.
Minu arvates, mul on kombineeritud õpistiil. Mina teen kõike, mis on seotud visuaalse õpistiiliga: kasutan visuaalseid näitvahendeid – pildid, kaardid, graafikud , skeemid; kasutan värve ja teisi kirja efekte ; kujundan pealkirjad , märgistan terminid ja muu oluline info; konspekteerin; joonistan ja kirjutan seletamise käigus. Ka mina õpin tegevuse käigus ja õpin näidisvahendite ja õppevahenditega manipuleerides. See kuulub kinesteetilise õpistiilile.
Õppimisel mind väga aitab minu visuaalne ja taktiilne mälu. Mulle väga meeldib poeesia , ja seepärast mina tihti õppin luuletusi. Minu arvates, see väga aitab mind oma mälu treenida.
Mina saan aru, et oma õppimises mul on vaja palju muuta ja teha nii, et minust saj edukas õppija. Mul on vaja rohkem süveneda oma õpingutesse, keelebarjääri üle astuda, rohkem jalutada ja tegeleda aktiivse tegevusega .
Prof .arengu kursus aitas mind rohkem aru saada, ennast analüüsida ja praegu ma saan aru, mida peab tegema üliõppilane ja millised õpioskused on väga tähtsad: süveneda oma õpingutesse; olla aktiivne; väga tähtsad on oma õppimise eesmärgid ja motivatsioon ; et kõik aru saada on vaja küsida küsimusi; õpilane + õppejõud = meeskond ; konspekteeri ja kõik sul läheb hästi; tegelemine aktiivse tegevusega ja puhkus – üliõpilase paremad sõbrad; aega planeerimine, õpitud korraldamine ja kõike tähtaegselt õppimine – edu pant .
Lõpuks saan öelda, et mina olen sihikindel, edasipüüdlik ja hoolas õppija. Ja mina olen valmis teha kõike, et hakkama saada kõikide probleemidega õppimise aja jooksul.