Tehnoloogia mõju lapsele (0)

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ
Tanel Pääro
Tehnoloogia mõju lapsele
Referaat
Juhendaja : Kaido Kikkas
Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatuseks 3
1.Mõju elustiilile 4
2.Mõju mõtlemisele 6
3.Mõju tähelepanuvõimele 7
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatuseks

„Lapsed on pinnapealsemad kui paarkümmend aastat tagasi. Nende jaoks peavad tekstid olema lühikesed, hakitud , jooniste ja piltidega …“(Vinter, 2012). Ühiskonnas aset leidvad muutused mõjutavad kõiki inimesi. Inimene on harjunud järgima üldise rahvamassi käekäike. Seega kõigi ühiskonnas toimuvate muutustega , muutuvad ka inimesed. Aga keda kõige rohkem mõjutavad taolised muutused? Teada on, et lapsed on väga vastuvõtlikud kõige suhtes, mis neid ümbritseb. Seega võib järeldada, et laste mõistus ning selle areng võivad olla suures ohus. Me tegelikult ei tea täpselt, kas praegu lastega toimuvad muutused on ainult kahjulikud või leidub neis ka positiivseid külgi. Praeguse tehnoloogilise revolutsiooni käigus tulekski suunata tähelepanu lastele ning uurida, kuidas nad antud olukorrale reageerivad.

Mõju elustiilile

Vanasti olid lapsed palju aktiivsemad kui nüüd. Siis kui mina laps olin, mängisin päevad läbi õues, veetsin aega oma sõpradega, s.t. mul oli pidev otsene kontakt teiste inimestega. Samuti olid perekonnasisesed suhted tugevamad – traditsiooniliselt tegime koos majapidamistöid, veetsime koos aega söögilaua taga, kus rääkisime päeva jooksul juhtunud sündmustest. Kõik see on aga hääbumas. Sagedamini tuleb ette päevi, mil lapsed ei näegi oma vanemaid terve päeva jooksul, sest elutempo on nii kiire. Sellest tingituna , lastel ei jäägi muud üle, kui veeta oma vabaaeg televiisori seltsis ning süüa suurtes kogustes rämpstoitu.
Rowani (2013) meelest pärsib selline elustiil kõvasti laste kujutlusvõimet, tähelepanuvõimet ja loovust. Lapsel, kel on pidev kokkupuude kiirelt areneva tehnoloogiaga, on näha psüühilisi, psühholoogilisi ebatasasusi ja käitumishäireid. Praegust kriitilist olukorda tervise- ja haridussüsteemid alles hakkavad märkama ning antud probleemi muudab eriti keeruliseks see, et keegi meist tegelikult ei tea, kuidas täpselt läheneda ja lahendada.
Laste ülekaalulisus ja diabeet on nüüdseks kujunenud probleemiks mitmetes riikides. Sageli loetakse taoliste haiguste põhjustajateks tehnoloogia liigset kasutamist (nt. päevast päeva tihe arvutimängude mängimine). Ameerikas ja Kanadas läbiviidud uuringute ( Rowan , 2013) põhjal saame väita, et aktiivsuse- ja tähelepanuhäired, autism, koordinatsioonihäired, arengus maha jäämine, arusaamatu kõne, õpiraskused, ärevus, depressioon ja unehäired on seotud tihedalt tehnoloogia ületarbimisega. Antud haiguste ja tervise häirete arvukus kasvab enneolematu kiirusega, mida võime täheldada juba ka Eesti lastel. Vaja oleks kiiret sekkumist asjasse, et olukord Eestis ei muutuks nii hulluks kui seda on juba Ameerikas ja Kanadas. Lähem ülevaade toimuvast oleks suureks abiks vanematele, õpetajatele ning tervise spetsialistidele. See aitaks neil mõista paremini olukorra sügavust ning selle kriitilisust ja aitaks luua abinõusid ning strateegiad tehnoloogia liigse kasutamise vastu.
Liikumine, puudutus , lähedased inimsuhted ning kokkupuude loodusega – need on põhilised faktorid , mida vajab laps tervislikuks ja terviklikuks arenguks. Antud faktorid tagavad, et lapsel oleksid olemas oskused, mida koolis ja elus hakkama saamiseks on vaja. Väikesed lapsed peavad saama mängida iga päev 2-3 tundi, see tagab aju süsteemide naturaalse arengu. Taktiilne tundlikkus, mis on omandatav läbi puudutuste, kallistuste ja mängu, on oluline osa plaaniliste liikumismustrite omandamises . Puudutus mängib suurt rolli ka parasümpaatilise närvisüsteemi arengus. See närvisüsteemi osa aitab alandada adrenaliini ja ärevust. Loodus on suure rahustava mõjuga, aitab taastada tähelepanuvõimet ning soodustab õppimist (Rowan, 2013).
Uuring, mis käsitles tehnoloogiaga pidevalt kokkupuutuvate laste arengut, näitas, et millal tasakaalu, liikumise, taktiilsuse ja sidemete loomiseks vajalikud süsteemid ajus on alakoormatud, siis nägemis- ja kuulmismeeleelundid on „ülekoormatud“. Selline meeleelundite tasakaalutus põhjustab suuri häireid edasises neuroloogilises arengus. Kahjustatakse jäädavalt ajusiseseid ühendusteid ja muutuvad sealsed keemilised reaktsioonid. Noored lapsed, kes kogevad vägivalda telekat vaadates või videomänge mängides, kogevad samuti ka suurt stressi, sest nii toimub pidev adrenaliini tootmine. Keha ei suuda teha vahet, kas kogetav on tõeline või mitte. Lapsed, kes kasutavad vahet pidamata tehnoloogilisi seadmeid, kurdavad pidevat „värinat“ üle keha, kopsude ja südame kiiret ja rahutut tööd ja ärevust. Seda võib kirjeldada kui üleliigse valvsusena, kus keha on pidevas valvepositsioonis ( Ibid ).
On tähtis vanematel, õpetajatel ja terapeutidel tulla kokku, et aidata ühiskonnal märgata katastroofilisi tehnoloogia poolt avaldavaid mõjusid lastele. Tehnoloogia mitte ainult ei kahjusta meie laste psüühilist, psühholoogilist ja käitumuslikku tervist, vaid mõjub laastavalt samuti õppimisvõimele ja lähedaste suhete loomisele ning nende säilitamisele. Raske on vaielda arenenud tehnoloogia kasulikkuse üle tänases maailmas, kuid on näha, et ühenduvus nende seadmetega on viinud ühiskonna selleni, et lapsed pole enam esikohal meie elus. Kallistamise, mängimise, müramise ja lastega vestlemise asemel lapsevanemad pigem tagavad lapsele digi -TV, videomängud ja muud tehnoloogilised vidinad, mis sisustaksid lapse aega. Selline käitumine loob ainult sügava kuristiku lapsevanema ja lapse vahele ning muudab olukorra veelgi kriitilisemaks.

Mõju mõtlemisele

Mõtlemine on võime peegeldada, arutleda ja teha järeldusi vastavalt oma kogemustele , teadmistele ning arusaamadele. See on see, mis teeb meist inimesed ja võimaldab meil suhelda, luua, areneda ja olla tsiviliseeritud. Mõtlemine omab nii palju aspekte, mis määravad, milliseks laps kujuneb.
On teada, et tehnoloogia areng, eesotsas internetiga, muudavad meie viise, kuidas me mõtleme. Nii ilmselgelt ja peenelt on meie mõistused hakanud kohanema toimuva protsessiga ühiskonnas, et kõik tundub loomuliku nähtusena. Olgugi see tahtlik või tahtmatu, kasulik või kahjulik. Taylori (2012) meelest on tehnoloogia veel lapsekingades, kuid areneb siiski tormikiirusega. Meil puuduvad teadmised, kas sellise „tormiga“ kaasa minek oleks hea või mitte. Meil puudub ajalooline võrdlusmoment ja napib aega, et analüüsida praegu toimuvat sügavamalt . Et jõuda seisukohale, millised tagajärjed võivad olla sellel meie laste mõtlemisviisidele.
Taylor (2012) toetub uuematele uurimustöödele, milles käsitletakse tehnoloogia kiire arengu nii kasulikke kui ka kahjulikke mõjusid meie laste mõtlemisele. Mõju, millega meie lapsed pidevalt nüüdisaja ühiskonnas kokku puutuvad, muudab laste mõtlemist sügavuti. Kuna laste mõistused on arengujärgus, mitte lõplikud produktid , vaid veel kergesti mõjutatavad ja vormitavad. Siis on jõutud järelduseni, et kui võrrelda eelnevate generatsioonide lapsi, siis praeguste laste ajud on hoopis erinevate ühendusteedega. See tähendab, et tulevane generatsioon mõtleb, reageerib ning loob erinevaid seoseid hoopis muud moodi kui praegused seda teevad. Tehnoloogia, mis on meile saadaval, määrab, kuidas me mõtleme. Nagu näiteks, kui inimesed lugesid pidevalt raamatuid, siis see aitas kaasa meie tähelepanelikkusele, loovusele ja fantaasiale. Nüüdne internetiajastu aga pooldab info kiiret ja efektiivset tarbimist. See kas tehnoloogia aitab kaasa või kahjustab meie laste mõtlemist, sõltub kasutatavast tehnoloogiast - kuidas seda kasutatakse ning kui tihti (Ibid).

Mõju tähelepanuvõimele

Tähelepanuvõime on värav võimele iseseisvalt mõelda. Laste võime keskenduda efektiivselt ja järjekindlalt paneb aluse peaaegu igale aspektile kasvamisel ja on fundamentaalne nende arenemisel edukateks ja elurõõmsateks inimesteks (Taylor, 2012).
On leitud, et tähelepanu on hästi kohanev omadus ja enamasti vormitud ümbritseva keskkonna poolt. Sellist selektiivset tähelepanu on võimalik leida looma kuningriigis, kus erinevad liigid arendavad neid tähelepanu omadusi, mis aitaks neil funktsioneerida ja ellu jääda. Näiteks hundid, tiigrid , lõvid ja teised kiskjad omavad väga head visuaalset tähelepanu, mis aitab neil märgata ja jälitada saaki. Ja vastupidiselt, nende saagil, näiteks kitsel või antiloobil, on hästi arenenud kuulmistähelepanu, mis aitab neil kuulda lähenevaid kiskjaid . Mõlemal juhul, nende tähelepanu võimed on arenenud neid ümbritseva keskkonna mõjul.
Täpselt sama kehtib ka inimeste puhul. Lapsi ümbritsev keskkond määrab ära, millise vormi nende tähelepanu võime võtab. Eelnevates põlvkondades, lapsed pühendasid mingi osa oma ajast lugemisele – tegevus, mis nõudis intensiivset ja järjekindlat tähelepanuvõimet, kujutlusvõimet ja mälu. Televisiooni tulekuga tähelepanuvõime muutus, sest televisioon pakkus visuaalset stiimulit, mis põhjustas killustatud tähelepanu, kus puudus suur vajadus elavale kujutlusvõimele. Interneti leiutamisega lapsed tormasid kiirelt üle võõrasse keskkonda. See on keskkond, mis on täis erinevaid segavaid faktoreid, seega pidev tähelepanu puudub, kujutlusvõime on mittevajalik ja mälu on pärsitud (Ibid).
Tehnoloogia nõuab ajult teistsugust tähelepanu kui raamatu lugemine. Näiteks võib kasutada Nicholas Carr’i metafoori, mis võrdleb sukeldumist ja vee peal suusatamist. Sukeldumine on kui raamatu lugemine – tegevus toimub vaikuses, vaateväli on piiratud, tegevus viiakse läbi aeglase tempoga koos mõningaste juhistega. Tulemus on see, et tähelepanu peab olema suunatud kitsalt ühele kindlale objektile või tegevusele ja saadav informatsioon seeditakse sügavalt läbi. Interneti puhul on tegemist vastupidise olukorraga. Võrreldes interneti kasutamist vee peal suusatamisega, kus suusataja lihtsalt libiseb kiirelt mööda vett, ümbritsetud mitmete tähelepanu hajutavate faktoritega, kus ta pole võimeline keskenduma ühelegi kindlale objektile või nähtusele (Ibid).
Taylor (2012) toetub uuringule, mis on näidanud, et puhast teksti loetakse kiiremini ning seeditakse efektiivsemalt kui teksti, mis sisaldab hüperlinke ja on ümbritsetud reklaamkuulutustega. Need, kes lugesid esitlust paberkandjal , leidsid esitluse rohkem kaasakiskuvana, informeerivana ja meelt lahutavana kui seda leidsid inimesed, kes vaatasid videoversiooni esitlusest. See näitab, et üldine inimeste arusaam sellest, et video on huvitavam ning efektiivsem, ei pea paika. Lisaks, vastupidiselt üldisele haridustarkusele, üliõpilased, kes olid loengu ajal Internetis, ei mäletanud loengus toimunut ja sooritasid ka testi halvemini võrreldes nendega, kes lihtsalt kuulasid ning keskendusid vaid loengule. Sellest kõigest võib ainult järeldada, et lugemine arendab tagasiside andmist, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja sõnavara paremini kui visuaalne meedia (Taylor, 2012).
Taylor (2012) väidab, et tehnoloogia kasutamine pole siiski üdini paha. Eelpool mainitud uurimus näitab, et videomängud ja muu ekraanimeedia aitavad arendada ruumiliste kujutiste nägemisvõimeid, suurendada tähelepanu võimet, reaktsiooni kiirust ja soodustab sorteerida olulist ebaolulisest. Selle asemel, et mõelda, et tehnoloogia muudab lapsed rumalaks, peaksid inimesed mõtlema, et tehnoloogia lihtsalt muudab nad erinevateks varasematest põlvkondadest. Näiteks, Interneti otsingumootorite kasutamise tagajärjeks on see, et lapsed ei ole vilunud enam informatsiooni mäletamises, vaid osavad selles, kuidas ja kust seda leida. Kuna informatsiooni leidmine on tänapäeval lihtsamast lihtsam, seega oluliseks osaks kerkibki informatsiooni leidmine Internetist. Teadmine peast muutub vähetähtsaks. Seetõttu ei kurna noored oma aju informatsiooni säilitamisega ning see võib aidata kaasa efektiivsemale informatsiooni töötlemisele, mis väljenduks põhjalikumas vaatlemises, mõtlemises ja probleemide lahendamises.
Kuidas oma lapsi siiski kasvatada? Põhiline on see, et liigne istumine ekraani ees ja teiste tegevuste puudumine, nagu näiteks raamatute lugemine, spontaansete ning fantaasiarikaste mängude puudumine, muudab lapsed pigem ebaküpseks ning seetõttu pole nad valmis astuma pöörasesse uude tehnoloogia maailma. Seega oleks tähtis vanematel võtta aeg maha ning keskenduda oma järelkasvule ning tagada neile hea ja tervislik lapsepõlv.

Kasutatud kirjandus

Rowan, C. (2013). The Impact of Technology on the Developing Child. Külastatud 20.10.2013, aadressil http://www.huffingtonpost.com/cris-rowan/technology-children-negative-impact_b_3343245.html .

Taylor, J. (2012). How Technology is Changing the Way Children Think and Focus . Külastatud 19.10.2013, aadressil http://www.psychologytoday.com/blog/the-power-prime/201212/how-technology-is-changing-the-way-children-think-and-focus .

Martin, A. (2013). The 4 Negative Side Effects Of Technology. Külastatud 12.10.2013, aadressil http://www.edudemic.com/the-4-negative-side-effects-of-technology/ .

Lakson, P. (2012). Arvutisõltlastest lapsi üha rohkem. Külastatud 31.10.2013, aadressil http://epl.delfi.ee/news/eesti/arvutisoltlastest-lapsi-uha-rohkem.d?id=64324785