1. Platoni ontoloogia. Platoni kahe-maailma õpetus: Platon eristab kahte valdkonda: meeltega tajutavat ja mõistusega tajutavat maailma. Meeltega tajutavas maailmas on asjad pidevas muutumises, nad tekivad ja hävivad. Asjad ei paista sellistena nagu nad on, vaid nad on ebatõelised. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia. Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu. Parim
Gibson) Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt reageeritud andmeid (aistinguid) ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnanevaid protsesse. Ainus, mida tuleb teha, on leida keskkonnast need muutumatud ehk invariantsed tunnused, mis määravad üheselt ära selle, mis objektiga on tegemist. Tajukujund tekib läbi kahe infotöötluse võimaluse: · "Alt-üles" töötlus Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt üksiktunnuste avastamine ja seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassifitseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. · "Ülevalt-alla" töötlus- Ülalt alla töötluse põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega
- lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude.
Seadused ,määrused. Üksikaktid e. Õigustrakendavad aktid-sisaldavad õigust rakendavaid üksiknorme, mis sätestavad õigusnormi kohaldamise individuaalsetele elulistele asjaoludele. nt. Kohtuotsus, VV korraldus. 5. Hierarhia-Madalamal seisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemal seisvate üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7. Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe,
1. Õiguse allikana mõistame me a) õigusakte, millest me saame teavet kehtivate reeglite kohta (seadused, määrused); b) seaduste ja määruste kõrval ka muud teavet kehtiva õiguse kohta, mis esineb tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused); c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt
Läbivooluterminal- tegeletakse saabunud kaupade väljastamisega ja sorteerimisega edasisaatmiseks veomarsruutidele Laohotell- logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordivahendiga sisse toodud klientide kaupu Laadimislüüs- levinum üleminekutehonloogia, kasutatakse koos laadimissillaga M Manuaalne- käeline, kätega tehtav Müügipersonal- kauba müügiga tegelev inimeste grupp Mõõteriist- mõõtevahend, mis esitab mõõteandmed vahetult tajutavas vormis Munitsipaal- omavalitsus Müügipakend- pakend, mis ümbritseb kasutajale või tarbijale üleantavat kaupa N Neto- puhtal kujul, pärast mahaarvestamist, palk millest on maksud mahaarvestatud O Oksjon- vara müümine avalikul enampakkumisel Optimaalne- kõige soodsam, parim Offshore- maksuvaba Omakapital- ettevõtte omanikule kuuluv kapital P Partii- kaubasaadetis Partnerlus- partneriks olek, partnerina tegutsemine Protsess- asjade kulg, käik, areng
intellektuaalne omand. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) kuulub 183 riiki, sealhulgas Eesti alates 1994. Aastast. Kuid seda tuleb osata enda kasuks rakendada. Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Tähenduses on kunstiteoseks nii lapse esimesed sirgeldused kui kunstnike teosed. Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita (teost registreerida, deponeerida jne). Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse § 39 sätestab:“Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.” Üldreeglina tekivad nii isiklikud
Teadlasedki räägivad «ekraanide» levikuga kaasnevast hüperaktiivsete ja tähelepanuhäiretega laste arvust. Teiseks ei saa arvuti vahendusel maailma tundmaõppimist õigeks pidada seni, kuni inimesel tuleb toimetada ka oma käte ja jalgade ning kogu füüsisega. Motoorika areng, reaalsusest ja füüsilisest maailmast ettekujutuse saamine ei saa tekkida vaid klahvidel tippides või ekraani puudutades. Võimalikult erinevate asjadega reaalne kokkupuude ja kogemused annavad oma meeleliselt tajutavas mitmemõõtmelisuses ajule oluliselt rohkem vajalikku infot ja panevad asju uutes seostes nägema, ning mis põhiline – arenema. Kolmas kaalukas argument on harjumus, mille jõud on teatavasti suur. Kui maast madalast kas mugavusest või teadmatusest vaid arvutiga seotud harjumusi kujundada, on neist hiljem väga raske vabaneda.. (Kristi Vinter, 2012) Kirjutab Tallinna Pedagoogilise Seminari meediakasvatuse õppejõud, väikeste laste ja meedia uurija Kristi Vinter kirjutab
Kuid tegelikult olev ei ole mitte see, kuidas kellelegi kunagi paistab, vaid see, kuidas on asjad iseendast, asjad kui niisugused. See, mis on asi iseendast, see tähendab sõltumatult sellest, millises suhtes nendega on subjekt, on asja olemus, kreeka keeles ousia (ladina keelseteks vasteteks sellele sõnale saavad essentia ja substantia). Asja olemus on üks ja ühtne. “Nähtavas maailmas” vastab sellele aga samaolemuslike nähtuste paljusus. Iga nähtus meeltega tajutavas maailmas on individuaalselt eripärane; asja olemus on oma nähtumisvormide – üksikute asjade – jaoks ühine, üldine, universaalne. Meeltega tajutavad asjad on pidevas muutumises, teiseks-saamises kuni hävimise ja taastekkimiseni. Asjade olemused ei teki, hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed. Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks-
seadusandja, vaid kohtunikud. See õiguse perekond põhineb kohtunike poolt konkreetsete kohtuasjade lahendamisel tehtud õigustloovatel otsustel ehk pretsedentidel. Pretsedent on kohtutele edaspidi sarnase juhtumi lahendamisel õiguslikult siduv, st ükskõik milline kohus hakkab tulevikus lahendama sarnast vaidlust, peab asja lahendamisel arvestama varasema pretsedendiga. Õiguse allikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Romaani- germaani ja anglo-ameerika õiguse perekondi eristas eelkõige see, milline õiguse allikas oli peamine õiguse tekkimise viis. Romaani-germaani õiguse perekonnas oli selleks seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt. Anglo-ameerika õiguse perekonnas oli selleks kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. 5 2. ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE Eestis võeti 13
reaalsed tõendid sellest, vaid proovivad selgitada, mida mõtlevad inimesed selle all ,kui nad räägivad jumalast. Argumendid on mõeldud tõendama monoteistlikku ehk Aabrahami jumalat. Esimeses argumendis on Jumal „liikumatu liigutaja.“ See selgitab, et jumal on liikumise põhjuseks universumis ning, et kõik on liigutatud millegi poolt ja Jumal peab olema esimene liigutaja. Teises tõestuses väidab Thomas, et kuna tajutavas maailmas on kõigil põhjustel tagajärg ja kõigil tagajärgedel põhjus ning ei saa olla ühtegi tagajärge ilma põhjuseta, siis peab olema Jumal esimene mõjutav põhjus. Kolmas argument käsitleb Jumalat kui sõltumatut olendit. Põhjendus sellele seisneb selles, et kuna maailmas on kõik tingitud millestki ning sellisel juhul peaks ka olema aeg, kui midagi ei eksisteeri ning ei eksitseeriks ka praegu. Seetõttu peab olema olend, kelle
Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski tööle Psühholoogia ja Pedagoogika teadusliku Uurimuse Instituuti. Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile. Seega toimub siin esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. (Ugaste 2005:158; Saar 1997:20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni,
ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Kuigi avaliku teenistuse seadus ei määratle, mida tuleb teenistus- ja usaldussuhte kontekstis mõista joobeseisundina, võib siin pidepunktiks olla korrakaitseseaduses määratletud joobeseisundi mõiste, mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (vrd KorS § 36 lg 1). Töölt kõrvaldamise näol ei ole tegu distsiplinaarkaristusega. 7. Kas ametnikul on õigus preemiale sel ajal, kui ta kannab distsiplinaarkaristust? Jah. 8. Kui kaua ametnik karistust kannab (ehk kui pikk on karistatuse periood) ja mida see tähendab? ATS § 79 lg 2: distsiplinaarkaristuse kehtivus kustub aasta möödumisel karistuse määramise haldusakti jõustumisest
Nimelt jaotas ta oma ontoloogia 2 aspektiks: ,,Nähtumuste maailm" ja ,,ideede maailm". Ta pidas õigeks et tõepoolest on ,,nähtav maailm" kuid pidas valeks seda pidada kogutegelikkuseks, sest temaarust oli veel ju ka ,,ideede maailm". ,,Nähtumuste maailma" pidas ta meeltega tajutavateks, aga ,,ideede maailma" mõistusega tajutavaks, seega on meeltega tajutavad asjad ajalised: tekivad, hävivad ehk ei ole igikestvad- need on ebatäiuslikud. Mõistusega tajutavas maailmas on aga asjad igikestvad ja täiuslikud. Meeltega tajutavat maailma iseloomustab ebaehtsus ja näivus. Ideede maailmas aga on asjad nii nagu nad on : ehtsad, päris. Nende kahe aspekti karakteristikud on vastandilikud. Seda Platoni õpetuse osa on tavaks nimetada kahe-maailma-õpetuseks."Nähtava maailma" põhiliseks karakteristikuks on Platoni silmis selle muutlikkus, pidevas saamises olemine. See oli ka Herokleitose õpetuses(Kaks korda ühte ja samasse jõkke ei astu).
minu poolt. Puhas esteetiline tunne, kui teatavad omadused, punktid meis mingisuguseid tundeid tekitavad. Platon- jäljendamise teooria- kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia, alati millegi imitatsioon, millegi jäljendamine. Kunstiteose staatus pole kunagi nii kõrge, kui looduslikud objektid. Väljendamine- subjektiivne- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Väljendamine- objektiivne, samas kehatu- millegi objektiivse kuid kehatu, konkreetses tajutavas vormis väljendatav. Kas mingisugusel kunstiteosel on nimekiri tingimustest, mida täita? 20. Sajandil on toimunud nähtus 'kunsti piiride laienemine': traditsioonilise kunstizanri väljenduskaanon seatakse küsimärgi alla ja proovitakse teha teatrietendust kus näiteks poleks lava, näitlejaid, dekoratsioone.. Heliteosed, mis koosnevad ainult vaikusest.
Õigusinstituut on Õigusnormi erinevus teistest sots.normidest: rikkumisi õiguse allharu. karistab riik, ühiskonna hukkamõist, alati kirjapandud, kehtivad Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis kõigile/üldkohustuslikud, alati seotud riigi tekkega, keht. teatud tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles inst. poolt. õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib
Lutsu loominguline areng, mille algus oli paljutõotav, ei kulgenud vaadeldaval perioodil elu kunstilise mõtestamise sügavuse ja avaruse suunas. Väheste tulemustega järgis kirjanik uusromantilise moevoole, teiselt poolt hakkas juba varasemal loominguperioodilgi Lutsu ähvardama enesekordamise hädaoht. Uusromantilises hoovuses taandus lutsulik huumor sentimentaalsete nootide ees, tema kirjanikuloomuse selgesti tajutavas kahesuses tõusis juhtivale kohale traagiline elutunnetus. Pärast kunstiliselt väheütlevaks jäänud katsetusi pöördus Luts 20- ndate aastate algul uuesti realistliku miljöö- ja karakterkirjanduse juurde. Mitmesugust · 1964 Oskar Lutsu Majamuuseum · 1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo) · 1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm) · 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O
mis olid kujundatud meeltetunnetusele toetudes, ehk Platoni terminoloogias – arvamusi. Olid ju meeltega tajutavad nähtused Platoni ontoloogia kohaselt oma ideede jäljendused. Nii määratles Platon vahel teadmist ka põhjendatud arvamusena. (Menon 97e-98a) Põhjendus eeldab tema käsituse kohaselt aga vastavale nähtusele aluseks oleva idee teadmist, st. nähtuse mõistmist tema olemuspõhjuse kaudu. Ilma selleta võib inimene küll õigesti ütelda, kuidas asjad meeltega tajutavas maailmas on, aga ta ei oskaks ütelda, miks nad nii on, kas see on hea, et nad nii on, ja kas nad peaks nii olema ja kui mitte, siis kuidas oleks asjadel hea olla ja kuidas nad peaksid olema. Teadmise kujunemise probleem; mõtlemine kui anamnesis. Antud alateema puhul on küsimus selles, kuidas on inimindiviidil võimalik omandada teadmist eelpool kirjeldatud tähenduses. Tunnetusvõimeteks, mis inimesel loomupäraselt kõige varasemalt välja kujunevad, on meeled
Maarjale krooni pähe. Maalil ,,Paastumaarjapäev"muudab kunstnik tavaliselt ni idüllilise süzee harjumatult rahutuks ja äravaks, kasutades sissetormava ingli põlvililaskumist ja tema selja taga õhuvooludena üles kerkivaid, klaasjast läbipaistvaid riideid. Ingli parema käe pikad närvilised sõrmed sirutuvad Maarja poole, kes nagu pimesi või unes talle käe vastu sirutab. Tundub, et sisemised pinged, nähtamatud, kuid selgesti tajutavas, lähenevad ingli sõrmedest Maarja kätte, pannes kogu ta keha värisema ja väänlema. ,,Mahajäetu" kujutab suletud väravatega kivimüüri ääres trepiastmetel istuvat nutvat naist. 7.Kokkuvõte Sanrdo Botticelli oli Firenze üks peamisi kunstnikke ning ühtlasi oli ta ka üks tuntumaid 15. sajandi Itaalia renessansi maalikunstnikke. Ta paistis silma oma peenele detailitunnetusele ning väljendusrikkale stiilile
väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja seepärast teadlikult mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis (Saar 1997:20). Võgotski arvab, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumate soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust ( näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt": ,,Mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte
väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar, 1997, 20). Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile (Ugaste, 2009,158; Saar, 1997, 20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub
Näiteks üks õiglane nähtus on õiglane tänu osavõtule õigluse ideest ja on ühtlasi tõeselt ja universaalse kehtivusega hinnatav ühel või teisel määral õiglasena. Järelikult kehtib see ka polis`e kohta. Platoni poliitilist õpetust on tavaks nimetada õpetuseks “ideaalsest polis`est” (Platon ise küll ei kasuta niisugust terminit), ja seda selles tähenduses, et siin on eelkõige käsitluse all idee-pärane polis ja mitte niivõrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Platon ei tegele – oma ontoloogiast ja epistemoloogiast tulenevalt – mitte uurimisega, mis toetuks faktiliselt eksisteerivate ühiskondade vaatlustele, vaid mõistustunnetusega selle kohta, milline on polis oma olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest.
Õigusinstituut on õigusharu kõigile/üldkohustuslikud, alati seotud riigi tekkega, kehtestatud sees kujunev õigusnormide kogum (samas). Õigusinstituut on teatud instituudi poolt. õiguse allharu. Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib normid (nt
Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid? Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud hüpoteesidele vastavate madalamate töötlustasandite represenatsioone. Tulemuseks kiirem tajumulje loomine. Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus? Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega
Mõõtemuundur- muudab ühe füs. Suuruse teiseks. väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse Näiteks fotoelement, valgusenergiaks. Pool- elektromagnetvälja elektriks jne. Üks tähtsamaid muundureid on andur. Anduri põhieesmärk on muundada üks füüsikaline suurus teiseks, mida on parem mõõta, edastada, töödelda, või juhtimiseks kasutada. Mõõteriist on mõõtevahend, millega mõõteinformatsiooni sisaldav signaal esitatakse vaatlejale vahetult tajutavas vormis (osuti pöördenurgana skaalal, joondiagrammina, arvnäiduna või muu sellisena). Mõõteriista, mis kirjutab üles mõõtesignaali, nimetatakse meerikuks. Mõõteriistal on sünonüüm "mõõtur" ja kui see on suuruselt väike, siis ka "mõõdik". Mõõteriist koosneb muundurist, kusjuures esimest muundurit nimetatakse tajuriks. Eristatakse summeerivaid, registreerivaid ja integreerivaid mõõteriistu. Registreerivatest on trükkal, printer, arvutimälu
- ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. V järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4.5.aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. V märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud
- ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. V järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4.5.aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. V märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud
füüsikaliste seaduspärasustega ning Maa pinna iseloom. Viimased kolm tegurit mõjutavad ka seda, kui palju kiirgusest avakosmosesse tagasi peegeldatakse. Kõik need tegurid on ajas muutuvad. Nende sõltuvus üksteisest teeb kliima uurimise ja prognooside tegemise keeruliseks. Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maa orbiidiga seotud tegurid muutuvad liiga pikaajaliselt, et nendest tulenevaid muutusi inimesele tajutavas ajaskaalas mõõta - neid soojenemise ja külmenemise perioode mõõdetakse kümnetes ja sadades tuhandetes aastates.Atmosfääri ja Maa pinna omadused võivad muutuda kiiremini, eriti kui sellele aitab kaasa inimtegevus. Maa pinna iseloom määrab selle, mis saab atmosfääri tunginud päikesekiirgusega, näiteks kõrge albeedoga liustikud ja mandrijää peegeldab suure osa kiirgusest tagasi. Atmosfääri koostis määrab,
Varasemate juhtumite põhjal luuakse uusi õigusi. Rooma Õiguse mõju on minimaalne. !! Õiguse valdkonnad Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes osalejad on alluvussuhtes. Õigusallikad Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad (Anepaio jt 2005:18). Seadused ja tavad Euroopa Liidu õigusaktid välislepingud Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid süsteemses kogumis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid
väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja seepärast teadlikult mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis (Saar 1997:20). Võgotski arvab, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumate soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust ( näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt": ,,Mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte
arenemise teooria. Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4-5- aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. Võgotski märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud mõistetega, kuid need
Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Kaasasündinud värvipimedus akromatopsia kolvikesed ei suuda registreerida valgust 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus! Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega
2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Objektiivselt (ilu on harmoonia, ilu on demiurgilise mõtte vorm, lõpmatuse lõplik vorm) Subjektiivselt (ilu pole objekti omadus, vaid inimese hingeseisund, ilu kui subjekti/vaatleja juurde kuuluv) 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia - ilus on see siis, kui on hästi tehtud. (Platon) Kunstiteos on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte/idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on millegi objektiivse, kuid kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, romantikud) 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Kunstnik on vahendaja (meedium), kunstlik väljendus on jumala and. (Platon) Kunstnik on tehnik/meister, keegi kes valdab tehnikat, kuidas kehatule ideele keha anda. (Aristoteles) 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui andja. Keel tekitab segadusi - tänu
5. Deskripteerimine. Defineerimine on teaduslikus käsitluses enam aktsepteeritud kui kõige korrektsem ja seetõttu eelistatum mõiste sisu edastamise viis, kuid mitte ainuvõimalik. Deskripteerimine (kirjeldamine) on mõiste sisu avamine vabas (regle- menteerimata) vormis. Enamkasutatavad on järgmised deskripteerimise võtted: a) demonstreerimine, b) kirjeldus, c) iseloomustus, d) võrdlus. Demonstreerimine on mõiste sisu edastamine meeleliselt tajutavas vormis (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine). Näiteks, uue leivatoote degusteerimine kaupluses on demonstreerimine (võib öelda:tutvustamine). Sealjuures toime on kompleksne - lisaks lõhna- ja maitseomadustele näeme toote välimust ja kuuleme tutvustavat teksti selle omadustest,lähteainetest, serveerimisest jm.. Veel näide: muusikatunnis toimub demonstreerimine, mille puhul õpetaja kasutab CD-mängijat selgitamaks õpilastele sõna "sonaat" tähendust
Küsimust pole lahendatud on küll arutatud, kuid positiivseid lahendusi pole üks filosoofia põhitunnuseid.! 2. Mis on kunstiteos? 1. Platoni mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/imitatsioon/jäljendamine On olemas looduslikud objektid. Kui kunstnik kujutab oma teosel sama, mis on looduses juba olemas, siis ongi see kopeerimine. 2. Romantikud (enamasti) kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori enda mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on liitsubstants. Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega
Õigusliku otsustuse mittenormatiivsed eeldused ehk tõendiargumendid: 1) “materiaalsed” tõendid (asitõendid); 2) “protokoll-laused”: nn vaatluslaused, tunnistajate jt ütluste üleskirjutused, ekspertarvamused, tõendite tõlgendamise laused (tõendamisjõu ja -seoste kohta); 3) otsustajate episteemilised seisundid (nii faktide, tõendite kui ka normide kohta). Tõend on uuritava sündmuse jälg, mida on võimalik tajutavas vormis fikseerida ja mille alusel saab teha järeldusi selle sündmuse asjaolude kohta. Rangelt võttes materiaalne või semantiline jälg iseenesest ei ole tõend. Tõendiks ehk tõendiargumendiks saab jälg läbi teatavate otsustuste (vt joonis). Normiargumendid (normiküsimus). Õigusotsuse normiargumendid: a. legaalformulatsioonid (seaduse või kohtuotsuse tekst); b. autoriteetsed tõlgenduslaused;
(nt vihkamisest võib saada armastus ja vastupidi). 0. Eleaadid Parmenides (540-515? e.Kr) pidas archeks olemist ennast, sest olemine ei saa tekkida ega hävida, ta jääb aga alati olevaks. Siit teeb ta järelduse, et looduses ja inimeste elus puudub muutlikkus puudub liikumine. Ta sattus tegeliku eluga vastuollu, kus liikumine on ju olemas, ja siis ta muutis on seisukohta väites, et liikumine ja muutumine toimub näivas maailmas ehk meeltega tajutavas maailmas, tõeliselt pole seda aga olemas. Zenon (490-430 e.Kr) töötas välja rea apooriaid ehk mõtteraskusi, millega püüsid tõestada, et liikumist ei toimu. Nt ,,Nool": Ükskõik kuskohas lendav nool ka ei asuks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool on mingis punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on olla mingis punktis ja samal ajal ka liikuda. Järeldus: nool ei liigu. 0. Füüsikud (V saj.) Herakleitos (535-475 e
dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks. 34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja? Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire. Üks silmapaistvamaid oli ka O. Wilde. 35. Mis iseloomustab impressionismi? Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundite vahendamine, hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine. 36. Mis iseloomustab sümbolismi? Sümbolismi iseloomustab sõnade kasutamine sümbolitena ehk võrdkujudena, hingeline kriis,
Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused: Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud zanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) kas näidend ilma näitlejateta on näidend, raamat ilma kaanteta
hiskonnaelu ja selle vormi valiku igustamise printsiibid. Poliitilise elu filosoofiline ksitlus pab vastata mitte ksnes ksimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, kui eelkige ksimusele, kuidas on sedalaadi vited igustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilist petust on tavaks nimetada petuseks ideaalsest polis`est, ja seda selles thenduses, et siin on eelkige ksitluse all idee-prane polis ja mitte niivrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Kuid nhtavas maailmas faktiliselt eksisteerivad nhtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda tiuslikkuse astet, mis on nende olemustel olemise enda valdkonnas. Selle vlistab meeleliselt tajutava tegelikkuse-valdkonna ontoloogiline eripra siin esineb kik olemuslik oma ebapuhtal kujul ning asub pidevas muutumises, tekkimises ja hvimises, miski ei suuda silitada oma identiteeti.
ülevalt-alla töötlus. tervikuks-sidumine alt-üles ülevalt-alla eri süsteemide poolt andmepõhine, detaililt tervikult detailile, lähtub tuvastatud üksik- tervikule kontekstist, teadmistepõhine stiimulite/elementide kokkusidumine üheks tervikuks neuraalne sünkroonsus -- visuaalselt tajutavas 1. tervikstiimuli kohta närvirakkude eri rühmad kujutises toimub püstitatakse nn pertseptiivne erutuvad sünkroonselt → kõigepealt: hüpotees, sünkroniseeritud 1. üksiktunnuste avastamine, 2. hüpoteesi kontrollitakse närvirakkudelt saadud 2. neist tunnustest stiimuli teatud omaduste sõnumid on tegelikkuses keerukamate vormide peal,
Kuigi jumalik demiourgos suudab anda nendest algetest moodustatud hingele terviklikkuse ja harmoonia, mis ilmneb kosmoses taevakehade liikumise korrapäras, on see sisemiselt pingestatud terviklikkus ja harmoonia. Platon tahtis selle müüdiga arvatavasti ütelda seda, et meeltega tajutava oleva valdkonnas (mille kogunimetuseks on tal kosmos), vastandina intelligiiblite ideede valdkonnale, on mitte üksnes olev jagatud (on olemas ainult üks ühtne inimese idee, meeltega tajutavas maailmas on aga palju erinevaid inimesi), vaid siin on jagatud ka samasus ja teisitisus. Näiteks vana inimene on ühelt poolt ju seesama inimene, kes ta lapsenagi oli, teisalt aga ikkagi muidugi mitte päris seesama – ta 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. on seesama ja ühtlasi ei ole seesama. See kuulub liikumise, nii nagu kreeklased seda mõistsid, st.
Nii nagu inimeseks muutunud jumal õilis Kristus olevat võtnud inimeste patud enda peale ja ohvriks tuues nad lunastanud, surnust ülestõusmise ja taevaminekuga aga jälle jumalikkuse saavutanud. Nii kujutab roostetanud raud alkeemia tähenduse süsteemis end ohvriks toonud täiuslikku kulda ehk roostetanud rauda vaadeldakse kui haiget kulda. Filosoofilise kivi vahendusel muundub raud aga jälle kullaks tagasi. See metallide muundamine ehk transmutatsioon sümboliseerib meeleliselt tajutavas vormis ühtaegu nii inimese vaimset, moraalset täiustumist kui ka jumalasõna. Jumal on võimeline imesid korda saatma. Jumala rolli on endale üle võtnud ka alkeemik, kelle imetegija võimeid sümboliseerivad filosoofiline kivi, elueliksiir ja universaalne lahusti. Nende kolme imeaine valmistamine on püha alkeemilise kunsti saladuste saladus. Näiteks doctor universalis Albertus Magnus ehk Albert Suur (1193-1280) kirjutas alkeemiale pühendatud raamatu eessõnas järgmist: "..
vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia. Esteetikud: kunstiteos on millegi väljendamine. Subjektiivne väljendamine- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Objektiivne väljendus: millegi objektiivse, näiteks kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis- Aristoteles, Hegel ja Cassirer, romantikud. Aristotelese substantsi teooria. 47. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Platon kirjeldab kunstnikku kui mingisugust vahendajat, meediumi. Miski peab kunstnikku inspireerima, kunstnikul on vaja muusat, kunstnik peab kunstitegemise hetkel olema endast väljas ning keegi teine tema sees
Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi. Esteetikud, kes peavad kunstiteost väljendamiseks. Subjektiivne väljendamise idee- kunst on millegi subjektiivse idee väljendamine meeleliselt väljendatavas vormis (tänapäeval puutume enim kokku). Väljendatakse midagi objektiivset, samas kehatut. Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja (meedium) cit. Platoni dialoog IONOS. Kui me ei peaks seda Jumala anniks, kuidas oleks võimalik, et kõige ilusam poeem mis iial loodud, et selle autor on üks keskpärane autor? Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada. Roland Barthes: ,,Autori surm": teos ei kanna
lähenemisest. Objektiivselt saab kunsti määratleda imitatsiooni kaudu ehk kui hästi või mil moel ta jäljendab olemasolevat. Platon on öelnud: „Kunstiteos on koopia looduses leiduvast, mis on omakorda koopia ideest.“ See peab olema tehtud korralikult ja hästi. Subjektiivselt on kunstiteos mingi mõtte, idee, objektiivse või kehatu subjektiivne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 11 4) Kunstiteose autori rolli võib mõista mitmeti. Platon leidis, et kunstnik on läbi oma ande meediumiks jumala sõnumi edastamisel. Aristotelese järgi on kunstiteose autor tehnik, kes annab kehatule ideele meisterliku vormi. Barthes ja Foucalult peavad kunstiteose tähenduse
õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Võlaõigus Tööõigus Perekonnaõigus 3. ÕIGUSINSTITUUT õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum. Õigusinstituut on õiguse allharu. 4. ÕIGUST LOOVAD AKTID e ÜLDAKTID Määrus Otsus 5. ÕIGUSNORMID - käitumisreegel Õigusallikad On teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused, tavad Euroopa Liidu õigusaktid-otsused, direktiivid, määrusedö Välislepingud Haldusõigus Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: o Õiguse põhimõte/printsiip kohalike põhiõigused ja vabadused PS kirjas.
on seaduses otseselt ettenähtud Isiklikuks kasutamiseks tohib teost loata kopeerida ainult füüsiline isik, kes ei taotle ärilisi eesmärke ja juhul, kui on täidetud eelmises lõigus nimetatud nõuded. Isikliku kasutamise eesmärkidel ei tohi reprodutseerida: arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid; piiratud tiraaziga kujutava kunsti teoseid; elektroonilisi andmebaase; arvutiprogramme fotokopeerida noote. Autoriõigused tekivad teose loomisega hetkel, kui teos on väljendatud mingis tajutavas vormis. Seega autoriõiguse saamiseks ei ole vajalik registreerimine ega muude formaalsuste täitmine. Autoriõiguse sisuks on autori isiklikud ja varalised õigused. Isiklikud õigused tähendavad teose autori õigusi olla konkreetse teose looja st, et teost seostatakse autori isiku ja nimega. Isiklikud õigused on teose autoriga lahutamatult seotud ja neid ei saa teistele üle anda st, isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa
Inimeste üldise õnnelikkuse huvides tuleks niisiis neil elada niisuguse kooslusena, areneva polisena, kus targad suunaksid vähemvõimekaid oma ideede-teadmise alusel selles suunas, mis võimaldaks enamusel oma loomupäraseid pürgimusi õnnelikuks saamisel realiseerida. Vahekokkuvõte. Platoni poliitiline õpetus on õpetus ideaalsest polis`sest. Ta käsitleb polis`se ideed, ideepärast polis`t, seda, mis on polis oma idee kohaselt, mitte aga ajaloos (meeleliselt, empiiriliselt tajutavas nii muutlikus maailmas) faktiliselt olemasolevaid, kaugeltki mitte- õnnelikke, polis`seid. (Viimaste uurimisega tegelevad ajalooteadus ja sotsioloogia.) Platoni ideepärane poliitiline õpetus on ühtaegu õpetus õnnelikust polis`sest; seesuguse paratamatu seose tõttu läheb eetika, moraalifilosoofia loomuldasa üle poliitikafilosoofiaks. Makrokosmose kolmikstruktuur projitseerub inimhinge, mikrokosmose, kolmikstruktuuriks ja
lähe sellega kokku. Hoiakumõjud (eelarvamused, stereotüübid, sotsiaalsed väärmüüdid, vale kui isiksuse adaptsioonimehanism); õigetest eeldustest implitseeritud väärjäreldused (teadlik valejäreldustele suunamine tajutava abil, nt manipulatsioonid reklaamis ja poliitilises propagandas (jokk)-konstrueerida väited nii, et keegi ei saa sind süüdistada valetamises aga suunad kuulajaid tegema valejäreldusi); mäluvigade indutseerimine tajutavas kõnes (E.Loftuse töö verbaalsest sisendamisest). Ei aruta läbi, see on intuitiivne otsus, kohene- juu see peab siis nende eelis olema, see on valejäreldus. Sündmusest jäänud mälu on: *modifitseeritav, *äravahetatav (mälu jälg on sama, aga ta läheb vahetusse ajas ja kontekstis) ja *täiendatav (mälupõhiselt mõeldud asjadele panevad midagi juurde). Elizabeth Loftus ja Endel Tulving!
annaabi.ee 
