Sandro Botticelli (3)

Kuressaare Gümnaasium
Sandro Botticelli
Referaat
Koostaja : Liina Kungla
Klass: 11e
2008.a
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Stiili arenemine 4
3. Botticelli tuleks kunsti 4
4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus 5
5. Sandro Botticelli teosed 7
6. Maalide tõlgendused 8
7.Kokkuvõte 9
8.Kasutatud kirjandus: 10
Lisad: 11

1. Sissejuhatus

Sandro Botticelli on Itaalia vararenessansi maalikunstnik . Üks omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansiaegseid meistreid. Ta oli ka Filippo Lippi õpilane. Tema luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust, kuid on saanud ka mõjutusi Verrocchio `lt. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi.
Antud teema on valitud kuna autoril oli soov teada saada tuntud Itaalia kunstniku Sanrdo Botticelli elust ja loomingust.
Referaat koosneb kunstniku eluloost ja loomingust ning ka selle aja ühiskonna mõjutustest.
Antud töö jaoks vajalik materjal on osaliselt saadud internetist ning suuremal määral raamatust.

2. Stiili arenemine

15.sajandil seati keskaegsele maailmavaatele vastukaaluks antiikaja kultuuriväärtusi. Uuriti antiikkirjandust, säilinud kunstiteosed ja varemeid. Teadmisi ja eduka eneseteostust hakati kõrgelt hindama. Niisuguses õhkkonnas kujunes Firenzes välja uuenduslik maalikunsti suund, mille ideaaliks oli looduslähedus. Renessansi kunst kajastas Itaalia linnriikide maailmavaadet. Mujal Euroopas hinnati veel rüütlikultuuri ja elati feodaalsuhete kammitsais. Itaalia kunstnikud reisisid riigist riiki ja linnast linna. Nad tegid tellimustöid, kogusid tuntust ja õppisid teiste kogemustest.
Arenes freskotehnika, tahvelmaale hakati maalima puutahvlite asemel raamile pingutatud lõuendile. 15. sajandini maaliti temeravärvidega, kuid sajandi teisel poolel levis Madalmaades kasutusele võetud õlivärvide kasutamine ka Itaaliasse. Arenema hakkas ilmalik kunst . Jumal võtti skunstis samuti inimese kuju, teema valikuks eelistati Jeesuse elukäigu kujutamist ja neitsi Maarja emadust. Loobuti keskajale omasest tseremooniaalsusest, inimene maalidel muutus loomutruuks. Töötati välja õpetus pespektiivist, hakati kasutama heledate ja tumedate toonide vastandamist.

3. Botticelli tuleks kunsti

Sandro Botticelli´t peetakse kunstnike hulgas kõige poeetilisemaks. Botticelli saavutas tuntuse tänu peenele detailitunnetusele ja väljendusrikkale stiilile . Tema isikupärast käekirja iseloomustavad kerged, lausa õhulised jooned, külmade rafineeritud värvitoonide läbipaistvus, maastiku hingestatus ning üllatuslik rütmide vaheldumine . Botticelli on alati püüdnud valada oma hinge uutesse maalikunsti vormidesse.

4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus

Alessandro di Mariano Filipepi , kunstnikunimega Sandro Botticelli sündis 1445. aastal Firenze lähistel nahaparkal Mariano di Filipepi pojana . Ta on pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles „väikesed tünnid“, sai ta vanemalt vennalt eelkõige venna elukutse järgi, kes oli edukas ärimees ja kauples kaubatünnidega. Nimi sobis noorele kunstnikule sedavõrd hästi, et ta sai selle nime all tuntuks kogu maailmas.
Isa märkas poja kiindumist maalikunsti vastu ja andis tal 1464. aastal Firenzesse tuntud kunstniku Filippo Lippi töökotta õpipoisiks, kus ta veetis kolm aastat. Peale õpetaja on tema loomingut mõjutanud ka Andrea del Verrocchio ja Antonio del Pollaiuolo. Ilmselt võib Botticellit pidada iseseisvaks kunstnikuks juba aastast 1469, sest selle aasta katastriraamatus on kirjas ta isa teade, et poeg töötab kodus.
Pärast isa surma avas Sandri 1470. aasta kevadel oma töökoja. Suurema osa elust veetis ta Firenze rikaste perekondade jaoks töötades. Üheks tuntumaks neist oli Lorenzo di Medici õukond, kus ta maalis mitu kuulsat portreed, näiteks „Guiliano di Medici“ (1475-1476) ja „ Imeline madonna“ (1476-1477).
1472. aastal astus Sandro Püha Luca gildi liikmeks ja täitis peamiselt Firenzest tulevaid tellimusi. 1474. aastal maalis ta Firenze vanima , Santa Maria Novella kiriku jaoks ühe oma kaunimatest töödest „Püha Sebastian “.
1469. aastal tuli Firenzes võimule Lorenzo medici, kelle palee muutub Firenze kunstielu keskmeks. Lorenzost- suurest kunstnike ja poeetide patroonist- saab Botticelli peamine klient . Kunstnik teeb hulga töid Medici ja tema sugulaste tellimisel. 1477- 1478 maalib ta Lorenzo Medici vendade villasse Castellos „ Primavera “ („Kevade“), ühe oma tuntuma töö.
1480 . aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma , kus ta kõrvuti rea tolle aja silmapaistvate meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) maalis kolm freskot („Stseend Moosese elust“, „Pidalitõbise tervenemine“, „Korahi, Datano ja Abirami karistamine “) Vatikani palee kabelisse, mida tuntakse Sixtuse kabeli nime all. Nendes süžeedes ilmneb taas Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel. Ometigi ei ole need tema parimad tööd. Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1480. aastate loomingust kuuluvad ta tippteoste hulka maalid „Maarja kroonimine “ ja „Trooniv madonna“.
1482. aastal pöördub Botticelli tagasi Firenzesse. Lorenzo Medici tellib temalt ja mitmelt teiselt kunstnikult seeria frekosid oma Spedaletto villasse Volterra lähistel. 1483-1484. aastal loob Botticelli surematu fresko „ Venuse sünd“.
Sellesse perioodi kuuluvad, nagu eespool juba mainitud , mitmed madonnat kujutavad tööd. Botticelli armastas teha madonnapilte sõõrümaras formaadis. Neist ilusaim on „Magnificat“ (1485).
Samal perioodil maalib kunstnik hulga portreesid, mis modellide iseloomu suurepäraselt edasi annavad: Juliano Medici, Michele Mapullo, Lorenzo Lorenzano jt.
1490 . aastatel tabab Firenzat nii majanduslik kui ka poliitiline krahh. Medici pagendatakse, algab Savonarola lühike valitsemisaeg, mida iseloomustas usulis -mütoloogiline propaganda ning vaenulikkus preestrite ja Firenze rikaste patriitside vastu, samuti asketismi propageerimine.
Taoline olukord kippus õrnahingelise Botticellile üle jõu käima. Ilu ihkava ja pattu kartva kunstniku loomingusse hakkavad tekkima müstika sugemed, ilmuvad närvilisus ja dramatism. Tema loomingus seni tooni andnud varjamatult elurõõmus joon asendub ahastuse ja meeleheite kujutamisega, joonte ja värvide ilu taandub.
1490. aastal valmistas Botticelli rea illustratsioone Dante „ Jumaliku komöödia“ jaoks.
Pärast kunstimetseen Medici surma (1492) ja Savonarola hukkumist ( 1498 ) muutub Botticelli tööde stiil lõplikult. Kunstnik loobub humanistlike teemade käsitlemist ning varasemast platilisest ja poeetilisest käekirjast. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Üks tuntumaid töid on „Mahajäetud“ (1495-1500).
Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Samuti muutub Botticelli käekiri mehisemaks. Figuuride kaalutu õhulisus asendub konkreetse, üldiste plaanidega, õhulised ja õrnad toonid jõulise gammaga, kus süngelt tumedate toonide taustal moodustuvad kontrasti kinaver - ja karmiinpunased laigud.
Pärast 1500. aastat võttis Botticelli harva pintsli kätte. Kuigi Botticelli on juba eakas inimene ja maalimisest loobunud , peeti tema arvamust endiselt autoriteetseks. 1504 . aastal kuulus ta koos Giuliano da Sangallo, Cosimo Rossell, Leonardo da Vinci ja Filippino Lippiga komisjoni, mi spidi valima koha noore Michelangelo äsja lõpetatud Taaveti kujule .
Kaasaegsete mälestuste järgi oli Botticelli alati rõõmsameelne ja hea inimene. Tema maja uksed olid külalistele ikka avatud ja ta võttis sõpru meelsasti vastu. Ta ei keeldunud kellelgi enda meisterlikkuse saladusi avaldamast ja ta ümber oli alati terve hulk õpilasi.
Botticelli looming on viimaseks astmeks Firenze 15. sajandi maalikunsti arenguteel. Itaalia 16. sajandi maalikunsti ajaloos ei olnud tal enam otsustavat sõna, pealegi kaldus Botticelli kõrvale Firenze 15. sajandi realistide saavutustest ja tema mõju Itaalia kunsti edasisele arenemisele jäi väheseks. Ent 15. sajand oli kunstile nii õnnelik ajastu ja Botticelli nii suure vaimujõuga poeetiline looja, et ta kunst avas täielikult ja kirglikult neid püüdlusi, mis olid iseloomulikud renessansskultuuri pöördeajale.
Sandro Botticelli suri 17. mail 1510 . aastal ja maeti perekonna hauakambrisse Ognissanti kirikus.
5. Sandro Botticelli teosed
* Juuditi tagasitule, 1470
* Püha Sebastian, 1484
* Noormees dedaliga, 1475
* Guiliano di Medici, 1475-1476
* Imeline madonna, 1476-1477
* Kuningate kummardamine, 1477
*Primavera (Kevad), 1477-1478
* Püha Augustus, 1480
* Maarja kroonimine, 1480
* Trooniv madonna, 1480
* Sixtuse kabeli Freskod, 1481 -1482
* Venuse sünd, 1483-1484
* Magnificat, 1485
* Paastumaarjapäev, 1489 -1490
* Dante „Jumaliku komöödia“ sulejoonistused, 1492- 1497
* Kristuse taganutmine, 1495
* Mahajäetu, 1495-1500
6. Maalide tõlgendused
„Primavera“ kujutab Veenust imekaunis parkmaastiku taustal teiste antiikmütoloogia tegelaste keskel. Paremalt asutb lähemale Kevad- õrnas läbipaistvas lillelises kleidis habras naine. Eriti väljendusrikas on ta ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu.
Paljud kriitikud ja kunstiteadlased ei ole sellest maalist rääkides suutnud erutust varjata. „Vaadaketähelepanelikmalt Kevadele näkku! Teid vapustab selle näo näkineiulik kelmikus, noore jumalanna läbipaistva pilgu jahedus. Kevade imepärases tervituses tajudes looduse veetlust, mis ärkab igal aastal talve külmast pimedusest vastu päikesele ja elule. Midagi saladuslikumat kaasakiskuvat on peidus selle heledapäise, lilledega ehitatud tütarlapse julges ja avalas pilgus.
Kuid hoidke end. Kevad on ohtlik aastaaeg ! Vaadates hoogsalt liikuvat pikajalgset kauitari, kogete tahtmatult seda imelikku ja üllatavat tunnet, mis tekib palaval maikuisel keskpäeval, kui teid tabab ootamatult jäine, niiske mulla ja sulava lume järgi lõhnav tuuleiil . Flora jälgib teid hindava pilguga. Tema on ainus, kelle pilk on publiku poole pööratud. Kõik pildil toimuv on tema ilmumise taustaks. Ja kuigi kompositsiooni keskel on Veenus , on see vaid vormiliselt nii- kompositsiooni tegelik kese on Kevad. Botticelli jäädvustas lummava, justkui juhuslikult nähtud hetke loodusest. Kuigi süžee, ruum ja perspektiiv on täiesti tinglikud, on pildis tunda igapäevase elu olustikku,“ kirjutab kunstiteadlane Dolgopolov.
„Venuse sünd“ - mööda rahutut merepinda liugleb merekarp kuldkiharalise jumalannaga. Tuulehoog kannab merekarbi randa , kus seisab Veenust ootav nünf. Veenuse kuju on üks hurmavamaid naisekujusid, mis Botticellil on õnnestunud luua: unistavalt kaugusesse suunatud pilguga, hinestatud ja ülev nägu, naiselikkust, sensuaalsust ja ilu kehastav figuur.
„Magnificat“- grupp ingleid ümbritseb last hoidvat jumalaema , neist kaks asetavad Maarjale krooni pähe.
Maalil „Paastumaarjapäev“muudab kunstnik tavaliselt ni idüllilise süžee harjumatult rahutuks ja äravaks, kasutades sissetormava ingli põlvililaskumist ja tema selja taga õhuvooludena üles kerkivaid, klaasjast läbipaistvaid riideid. Ingli parema käe pikad närvilised sõrmed sirutuvad Maarja poole, kes nagu pimesi või unes talle käe vastu sirutab. Tundub, et sisemised pinged , nähtamatud, kuid selgesti tajutavas, lähenevad ingli sõrmedest Maarja kätte, pannes kogu ta keha värisema ja väänlema.
„Mahajäetu“ kujutab suletud väravatega kivimüüri ääres trepiastmetel istuvat nutvat naist.
7.Kokkuvõte
Sanrdo Botticelli oli Firenze üks peamisi kunstnikke ning ühtlasi oli ta ka üks tuntumaid 15. sajandi Itaalia renessansi maalikunstnikke. Ta paistis silma oma peenele detailitunnetusele ning väljendusrikkale stiilile. Botticelli oli üks poeetilisemaid autoreid 15. sajandil.
Pärast isa surma hakkas Sandro töötama oma töökojas, kuigi suurema osa oma elust veetis ta hoopis Firenze rikaste jaoks tööd tehes.
Sandro Botticelli tuntumateks maalideks peetakse „Venuse sündi“ ja „Primavera“ („Kevad“). Mõlemad tööd on pälvinud kriitikute heaks kiidu .
Botticelli suri 1510. aastal 17. mail ning maeti perekonna juurde hauakambrisse.
8.Kasutatud kirjandus:
Raamat:

Raud, A. 21maailmakuulsat kunstnikku (2005) 4.11.2008, lk 10-17
Internetiallikad:

Vohla, K. Sandro Botticelli [WWW] http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst.ht m (2003) /Internetis/

Sandro Botticelli [WWW] http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html (2008) /Internetis/
Lisad:
Sandro Botticelli
„Venuse sünd“, 1485
Sandro Botticelli
„Kevad“ („Primavera“) 1477-1478
Sandro Botticelli
„Madonna kroonimine“ 1480
Sandro Botticelli
„Madonna kuue ingliga“