Platon ja tema ontoloogia (0)

1.Platoni- ontoloogia .
Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese. Platoni jaoks kehastas Sokrates vooruslikku inimest kõige täiuslikumal kujul.
Tegelikult ei arvanud Platon et sofistid eksivad täielikult. Ta pidas osaliselt õigeks nende näivuse maailma (nii kuidas kõik on – nii ongi ) Kuid see oli tema arust tegelikult ainult 1 valdkond . Nimelt jaotas ta oma ontoloogia 2 aspektiks: „Nähtumuste maailm” ja „ideede maailm”. Ta pidas õigeks et tõepoolest on „nähtav maailm” kuid pidas valeks seda pidada kogutegelikkuseks, sest temaarust oli veel ju ka „ideede maailm”. „Nähtumuste maailma” pidas ta meeltega tajutavateks, aga „ideede maailma” mõistusega tajutavaks, seega on meeltega tajutavad asjad ajalised : tekivad, hävivad ehk ei ole igikestvad - need on ebatäiuslikud. Mõistusega tajutavas maailmas on aga asjad igikestvad ja täiuslikud. Meeltega tajutavat maailma iseloomustab ebaehtsus ja näivus. Ideede maailmas aga on asjad nii nagu nad on : ehtsad , päris. Nende kahe aspekti karakteristikud on vastandilikud. Seda Platoni õpetuse osa on tavaks nimetada kahe-maailma-õpetuseks.“Nähtava maailma” põhiliseks karakteristikuks on Platoni silmis selle muutlikkus, pidevas saamises olemine. See oli ka Herokleitose õpetuses(Kaks korda ühte ja samasse jõkke ei astu). Arvatakse et Platon tegeles oma kujunemisaastatel Herokleitose õpetusega. Põhimõtteliselt võib Platoni kahe-maailma-õpetust tõlgendada lahendusena autori jaoks olulisele probleemile – kuidas võis tema õpetajale osaks saada äärmine ebaõiglus. Platon ei rahuldu selles pelgalt mingisuguse lahenduste andmisega, vaid kujundab oma poliitilisele õpetusele välja soliidse õigustusaluse. Selle õigustuse vundamendiks on tema õpetus olevast . Platoni õpetust olevast kutsutakse ka ideede-õpetuseks. Selle nimi tuleb arvatavasti sellest , et Platon käsitles mõtlemist nn vaimusilmas nägemisena. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale , sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on jagatav üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas.
2.Valitsemiskordade tüpoloogia.....................................................................................
Tüpoloogia on tähendab mingi tüübi järgi ritta pandud. Platoni tüpoloogia kirjeldab ühinkonnakorralduseallkäigutreppi. ..Platoni eluajal oli Kreekas demokraatlik valitsemiskord . Kui demokraatia muutus pinnapealsemaks, muutus Platon pessimistlikumaks. Tema arvates oli ideaalseim valitsemiskord aristokraatia ehk parimatevõim. Parimad olid keskajal rikkamad ja kõrge või kuningliku
perekonna sugulased. Platon, aga pidas parimateks neid, kes oma elu püüdlevad tarkuse poole. Platon arvas et inimesel on hingejaod , mis jagunevad 3. Ükshingejagu peaks neist olema domineeriv ja see määrab ära inimese töö. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku hingejaoga inimene sobis siis valitemise ametisse, söekusega sõjalisse ja administratiivsesse, ihalev tootmisega seaotud ametisse. Aristokraatias domineerib mõistuslik hingejagu ja see oligi Platoni arvates ideaalne valitsemiskord. Varsti tõukavad söeka hingejaoga inimesed aristokraadid võimult ja moodustavad timokraatia klassi. Timokraatia on auahnus .Nad hakkavad laiendama alasid ja saavad rahvalt toetuse lubades palju vallutada(ei jätaks ütlemata et timokraatidel domineerib söekas hingejagu).. Aristokraatias ei tohtind olla isikliku vara, aga timokraatid teevad seaduse ümbernii et valitsejatel võib olla isiklik vara. Ja just neist saavad oligarhid. Oligarhia on rikka vähemuse võim(valitsejatel domineerib ihalev hingejagu). Nemad lõid varandusliku sensuse- sul peab olema vara et valida ja veel rohkem raha et kandideerida. Oligarhid said aina rikkamaks ja rahavs jäi vaesemaks. Rahvas võtab võimu üle ja tuleb uus võim: demokraatia mis teadagi tähendab rahvavõim. Demokraatia oli Platoni arvates halb(see oli mõistnud hukka tema õpetaja) ning demokraatia ei suuda enam üless liikuda aristrokraatia juurde. Demokraadid nõuavad vabadust ja võrdsust. Nad võtavad oligarhidelt raha ära ja jagavad võrdselt laiali, olenematta sellest kui palju keegi tööd teinud on. Inimesed hakkavad oma võrdsusega teisi lämmatama, sest inimesed pole füüsiliselt ega vaimselt võrdsed. Võrdsus inimeste vahel kaob ja tekivad demagoogid ehk rahvajuhid. Tegelikult aga rahvamanipulaatorid. Hakatakse süüdistama kõiki teisi, aga mitte end ega demokraatiat. Peamiselt süüdistatakse oligarhe. Kerkib esile 1demagoog, kes on suutnud kõige rohkem rahavast enda ümber koondada. Temast saab türann. Ta on ainuvalitseja ja teda kontrollivad tema ihad , mitte vastupidi. Rahvaolukord pole hea.
3.Platoni poliitiline õpetus. ............................................................................................
Platoni poliitilise õpetuse eesmärk oli et ühiskond oleks poliitiliselt õnnelik. Et inimene tunneks end vajalikuna. Poliitiline õpetus räägib kuidas jõuda selle õnneliku ühiskonnani. Selleks tuleks kõigepealt välja selgitada, milline hingejagu sul domineerib. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku hingejaoga inimene sobis siis valitemise ametisse, söekusega sõjalisse ja administratiivsesse, ihalev tootmisega seaotud ametisse. Platon mõtles välja haridussüsteemi kuidas välja selgitada, milline hingejagu inimesel domineerib. Selleks pidi inimene kuni 20eluaastani tegelema spordi ja kunstida. Kuni 30 eluaastani loodusteadustega (meeltega tajutav maailm) ja matemaatikaga. Kuni 35- ni tegeleda ideede õpetustega ehk mõistusega tabatav maailm. Sealt edasi kuni 50-nenda eluaastani peaks toimuma praktika- ole keegi tähtis! Kui loodusteadustega või matemaatikaga hakkama ei saa võid õpingud pooleli jätta ja minna töötama. Siis sul domineerib ihalev hingejagu ja parim tööala oleks tootmine( kingsepp , kunstnik jne). Viimasen sõeluvad välja inimesed kellel domineerib mõistuslik hingejagu ehk siis nad on valitsejaklassiks sobilikud.Alla 50aasta pole inimesel valitsejateklassi mingit asja Samuti sõeluvad välja söeka hingejaoga inimesed kes jäävadki sõjalise või administratiivse töö juurde.....................................................................................
4.sofistide filosoofia
Sofistideks (kr sophia ‘tarkus’; sophistes ‘tark’) nimetati Vanas-Kreekas tarkuse ja kõnekunsti elukutselisi õpetajaid. Põhilause oli „nii kuidas kõik paistab, nii ongi”. Sofistid pole kunagi moodustanud filosoofilist koolkonda , kuigi Platoni kriitika sofistide suhtes on teinud neist ühise nimetusega nähtuse filosoofias. Enamus sofistid olid õpetajad, kes õpetasid retoorikat(kirjalikku ja suulise eneseväljendus õpetus). Õpetasid rikaste meeste poegi, kes tahtsid saada võimu.
Kõige tuntum sofist filosoof oli Protagoros, olles üks esimesi kes raha õpetamise eest hakkas võttma. Ta kirjutas raamatu „jumalatest” ja mõisteti jumalate mõnitamise eest surma. Ta oli viiskas ja sai karistuseks ainult pagendamise, laev aga läks põhja ja ta hukkus siiski. Tema tuntuim lause oli „ Kõikide asjade mõõt on inimene”. Sofistid olid relativistid. Relatiivsus on suhteisus. Nad olid arvamusel et kõik on suhteline. Niinagu asi sulle tundub nii ta ka sulle on. Sokrates oli Platoni õpetaja. Ta rääkis õiglusest ja moraalist ja ta meeldis noortele. Temast teame ültse tänu Platonile, kes oli tema kuulsaim õpilane. Ise ei pannud ta midagi kirja. Tema vahend oli dialoog . Tema kuulsaim lause „ Ma vähemalt tean, et ma ei tea mittemidagi”. Ateena linn andis ta kohtu alla sofistina ja norsoorikkumises. Ta mõisteti surma. Platon pettus kohutavalt kogu ühiskonnas. Tema viha sofistide vastu suurenes. Paljud tema filosoofilised-poliitilised tekstid räägivadki,kuidas sofistide kujundatud maailma paremaks muumta.
5. Üleminek mütoloogiliselt maailmamõtlemiselt teaduslikule.
Varem oli ühiskond hästi fatalistlik ehk usuti saatusesse. Usuti et saatus ja surmapäev on ette ,määratud ja inimesel endal pole sinna midagi parata. Inimesed olid füüsiliseelu nautlejad. Üleminek algas sellest et Thales hakkas esimesena asju seletama lahti nii et jättis jumalad mängust välja. Thales oli pärit mileetose koolkonnast ja seal polnud kohta jumalatele , sealt tuligi see ,et Thales hakkas asju seletama läbi füüsika , et nt kui välk lõi siis see polnud jumalate kätetöö ,vaid külm ja soe õhk said kokku.
6.kultuuri mõiste
konkreetne asi mis eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest. Teistel elusolenditel pole kultuuri. Kultuuri saab 2 viisil kogeda ja teostada: läbi tekstide ja kogedes. Praktikad loovad ja levitavad tekste, tekstid omakorda hoiavad praktikt elus. Seega jagunevad kultuurilised kogukonnas kahks: teksti kogukonnad(nt: teadmeteose lugeja) ja praktika kogukonnad(nt: õpetajad). Kultuuri ise jaotatakse 3: kõrg-(nt: kino), massi-(nt: muusika ) ja olmekultuur (nt:siseruumis peakatte kandmine)