Globaalsed keskkonnaprobleemid (0)

Referaat
Globaalsed keskkonnaprobleemid
2012
Sisukord
Sissejuhatus
Üleilmne elurikkuse hävimine
Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused
Üleilmsed kliimamuutused
Globaalne soojenemine ja inimfaktor
Maailmamere seisundi halvenemine
Muldade viljakuse vähenemine
Elurikkuse kaitse Eestis
Kokkuvõte
Sissejuhatus
Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist.
Säärane elurikkus , mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito - ja atmosfääriga moodustab arvukaid kooslusi ja ökosüsteeme. Sellele vundamendile toetub ka inimeksistents , ökosüsteemide teenused võimaldavad meil toota hüvesid ning ehitada üles kultuure.Kogu selle mitmepalgelise eluvormide külluse traageldab kokku aine- ja energiaringluse peen võrgustik, mida paraku on inimkond tööstusrevolutsioonist alates üha intensiivsemalt häirinud, muutnud ning ümberkujundanud.Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnamaale, kus kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet selle kogu ulatuses.
Globaalne teenuste ja kaupade tootmise ning tarbimise võrgustik, mis ei põhine loodusressursside ja ökosüsteemide teenuste efektiivsele kasutamisele, vaid eelkõige kasumimarginaali tõstmisele, on survestanud viimase aastasaja jooksul pea kõiki planeedil eksisteerivaid ökosüsteeme, kahjustades paljusid neist pöördumatult. ÜRO keskkonnaprogrammi 2010.aasta üleilmse elurikkuse ülevaates (Global Biodiversity Outlook 3) nenditakse, et kui ohustatumate liikide, elupaikade, koosluste ja ökosüsteemide kaitses ja säilitamises on saavutatud mõningaid edasiminekuid, siis üleilmselt ei ole suudetud jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimispraktikatest loobuda ning see põhjustab jätkuvalt elurikkuse hävimist globaalses mastaabis.
Üleilmne elurikkuse hävimine
Biodiversiteet (elurikkus) tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega .
Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike „ teenustega ": toit, ravimid , materjalid, kütus ,jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, vee ja õhu puhastamine läbi aineringete , toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine , rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ning säilitamine.
Rahvusvahelisel tasemel mõistetakse elurikkuse tähtsust ökosüsteemide teenuste säilitamisel ja kaitsemeetmete rakendamise vajalikkust . Rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Liit jne rõhutavad kursimuutuse vajalikkust. Teadvustatakse vajadust hüvede tootmise aluste ümberkujundamise järele - asendades loodusvarade odavuse printsiibil põhineva üle-ekspluateeriva ning keskkonna tasakaalumehhanisme eirava majanduse jätkusuutlike tootmis- ning tarbimispraktikate innovatsioonil tugineva majandusega.
Seni on globaalne majanduse areng pöördvõrdelises seoses planeedi elurikkuse säilimisega: 1975 - 2003 maailma SKP kolmekordistus, samas kui planeedi elurikkust ja ökosüsteemide toimimist kirjeldav Elava Planeedi indeks ( Living Planet index) kahanes 30%. Maailma liidrid on jõudnud mõistmisele, et majandusareng tuleb lahti siduda inimkonna ökoloogilise jalajälje kasvust, kuna on vaid aja küsimus, millal käärid inimkonna ökoloogilise jalajälje (2007. aastal 2,7 globaalhektarit) ning planeedi kandevõime (2007. aastal 1,8 globaalhektarit) vahel kasvavad liialt suureks. Selle protsessi tagajärjed majandusele ning inimeste elukvaliteedile oleksid pöördumatult negatiivsed.
ÜRO Keskkonnaprogrammi 2010. aasta uuringus hinnatakse elurikkuse hävimisest tulenevate kahjude suurusjärguks 2 kuni 4,5 triljonit dollarit aastas.
Näiteks 2004. aasta tsunaami oleks Kagu-Aasias miljonites dollarites vähem kahju põhjustanud, kui rannikul ei oleks hävitatud kreveti- ja kalafarmide ning massturismi keskuste rajamisel looduslikke mangroovimetsi. Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse raport nimetab India Ookeani äärsete kalandus - ja akvakultuuriettevõttete kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel.
Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus mangroovimetsade hävitamine on olnud kõige intensiivsem: Indoneesiat, Indiat, Sri Lankat ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest.
Peale tsunaamit käivitatud uuringud näitasid, et mangroovimetsad vähendasid hiidlaine löögijõudu 90% võrra. Katastroofis kannatanud riigid mõistavad nüüd selle ökosüsteemi vajalikkust ja on asunud seda taastama , sest mangroovimetsad kujutavad endast lisaks puhvrile ka olulist elatusallikat kohalikele elanikele. Mangroovimetsad toetavad märkimisväärselt kalandust, kuna paljud kalaliigid kasutavad mangroove toitumisalana ning koelmuna.
Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused.
Mangroovimetsade kadumine on näide suurimast ohust, mis ähvardab üleilmset elurikkust: elupaikade hävitamine, ümberkujundamine ning killustamine. Looduslike rohumaade ja metsade muutmine põllumajandusmaaks; soode kuivendamine; märgalade muutmine akvakultuuri rajatisteks; teede, linnade ning tööstuskeskuste rajamine; jõgede tammitamine, niisutussüsteemide ning mastaapsete hüdroelektrijaamade rajamine; korallriffide ja mererohualade hävitamine destruktiivsete kalapüügitehnikatega, nagu põhjatraalid, dünamiidi ja tsüaniidiga kalapüük.
Kui elupaikade hävitamine, häirimine ja killustamine on mastaapne ja hästi jälgitav tegevust siis võõrliikide imbumine loodusesse toimub teinekord üsna märkamatult. Tihti võib tulnukliik aastaid vaikselt põlluservas "konutada" ning siis soodsate keskkonnatingimuste kokkulangemisel kiirelt edasi levida e. invasiivseks muutuda ning hakata kohalikke liike välja tõrjuma.
Tänu globaalsele transpordivõrgustikule võivad mõned inimesega seotud liigid levida väga kiiresti tuhandete kilomeetrite kaugusele ökosüsteemidesse. Inimene võib võõrliikide levikule aidata kaasa teadlikult. Näiteks Sosnovski karuputk toodi Eestisse tahtlikult ilu- ja meetaimeks. Alates 1960ndatest kasvatati seda hiiglaslikku sarikalist väärtusliku silotaimena. Plahvatuslikult hakkas karuputk levima alates 1980ndatest. Suurekasvulise taimena mõjub ta kooslustele vaesestavalt. Inimese nahaga kokkupuutudes põhjustab selle taime mahl raskestiparanevaid põletusarme. 2008. aastal kulutas riik karuputke tõrjumiseks 6,8 miljonit krooni. Ka tahtmatult levitatud võõrliigid põhjustavad tõsist pahandust, näiteks mitme Okeaania saare linnustik on rängalt kannatanud invasiivse mao, pruuni boiga ohjeldamatu tegevuse tõttu. Ainuüksi Guami saartel suri pruuni boiga tõttu välja 8 metslinnuliiki 11st, sealsetes metsades valitseb nüüd kummituslik vaikus . Toiduotsingul on see täitmatu roomaja rünnanud isegi magavaid inimesi. Igal aastal kulutab Guami valitsus 4,6 miljonit dollarit selle isuka nuhtluse ohjamiseks.
Kolmandaks suureks ohuks elurikkusele on üleilmne kliimamuutus. Kliima on läbi Maa ajaloo pidevalt muutunud, otsides pidevalt dünaamilist tasakaalu. Tasakaalu üheks osaks on maakera biosfääri reaktsioon abiootilistele teguritele nagu temperatuuri, niiskuse ja otsese päikesevalguse bilanss . Ökosüsteemid kujundavad kliimat ja reageerivad kliimamuutustele, seda nii lokaalsel kui üleilmsel tasemel. Inimene on viimase sajandi jooksul mõjutanud mõlemat väga intensiivselt: põletades fossiilseid kütuseid, samas kujundanud ümber süsiniku, lämmastiku ja fosfori ringluse. Suurimaks probleemiks pole sageli mitte muutused ise vaid eelõige nende muutuste kiirus. Arvukad kooslused ei suuda kohaneda liiga kiirelt muutuva kliimaga .
Ka regionaalsed iseärasused võivad kliimamuutuste mõjusid võimendada, näiteks mäestike paiknemine . Ameerika mandritel paiknevad peamised suured mäeahelikud põhja-lõunasuunaliselt, võimaldades liikidel ja kooslustel temperatuuri muutumisel kanduda vastavalt põhja või lõuna suunas. Euroopas, ja ka Aasias asuvad enamus suuri mäestikke - Alpid, Karpaadid , Kaukasus, Himaalaja - ida-lääne suunaliselt, seega risti võimaliku liikide ja koosluste levimiskoridoridega.
Neljandaks ohustab elurikkust looduses elavate populatsioonide üleekspluateerimine, taimede ja loomade korjamine söögiks, materjaliks ja ravimiteks suuremal määral, kui see populatsioonide isetaastumist silmas pidades mõistlik oleks.
Aastatepikkuse ülepüügi tulemusel on siniuim-tuunikala Atlandi ja Vahemere populatsioonid kahanenud alla isetaastumise piiri. Tööstuse tugeva lobby-surve all ei käitu püügikvoote reguleerivad institutsioonid alati jätkusuutlikkuse printsiipe arvestades. Sellest hoolimata saab siniuim-tuunikala aidata meist igaüks, jättes ostmata sellest liigist tehtud tooted. Enda tarbimisvalikutega saame palju ära teha, vältides ohustatud liikidest või nende osadest tooteid. Eelistades vastutustundlikule tootmisele viitava märgisega tooteid nagu FSC puidutoodetel või MSC kalakaupadel.
Samuti aitame elurikkuse säilimisele kaasa vältides kaupu ja teenuseid, mille tootmisel, tarbimisel või utiliseerimisel suunatakse loodusesse hulgaliselt ökosüsteemis kaua püsivaid mürke. Tööstuslikus põllumajanduspraktikas kasutatakse hulgaliselt inimese tervisele ohtlikke taimekaitsevahendeid, mis ladestuvad mulda või kantakse pinnaveega jõgedesse ning nende kaudu meredesse, kus mürgised ühendid jäävad aastateks toiduahelasse püsima, jõudes lõpuks ringiga meie toidulauale.
Eelistades näiteks kodumaiseid põllumajandustooteid - millede tootmiseks ei kasutata liigselt mineraalväetisi (mis mullast välja leostudes aitavad kaasa veekogude sh Läänemere eutrofeerumisele) ega mürgiseid taimekaitsevahendeid - aitame säilitada elurikkust nii globaalses kui kohalikus mastaabis. Sellega vähendame võimalust, et põllumajanduses kasutatavad mürgised ühendid ladestuvad meie endi organismi ja lühendavad meie eluiga.
Üleilmsed kliimamuutused
Globaalsest soojenemisest tulenevad kliimamuutused võivad ohustada elurikkust üleilmses mastaabis, kuna liiga kiiresti muutuva kliimaga ei pruugi looduslikud kooslused kohaneda - kliimamuutused võimendavad elupaikade kadumisest, liikide ülekasutamisest, ökosüsteemis kaua püsivatest mürkidest ning invasiivsetest võõrliikidest tingitud kahjusid.
Kliima on muutunud läbi kogu Maa geoloogilise ajaloo - kooslused ja ökosüsteemid sellega koos. See on olnud tagasisidestatud protsess, kus iga uus dünaamilise tasakaalu punkt saavutatakse eluta- ja eluslooduse koostoimes.
Maa temperatuur sõltub päikeselt tulevast kiirguse hulgast, mida määrab päikese enda aktiivsus, Maa orbiidi kuju ja Maa kaldenurk , atmosfääri koostis, koos selles toimivate füüsikaliste seaduspärasustega ning Maa pinna iseloom. Viimased kolm tegurit mõjutavad ka seda, kui palju kiirgusest avakosmosesse tagasi peegeldatakse. Kõik need tegurid on ajas muutuvad. Nende sõltuvus üksteisest teeb kliima uurimise ja prognooside tegemise keeruliseks.
Globaalne soojenemine ja inimfaktor
Maa orbiidiga seotud tegurid muutuvad liiga pikaajaliselt, et nendest tulenevaid muutusi inimesele tajutavas ajaskaalas mõõta - neid soojenemise ja külmenemise perioode mõõdetakse kümnetes ja sadades tuhandetes aastates.Atmosfääri ja Maa pinna omadused võivad muutuda kiiremini, eriti kui sellele aitab kaasa inimtegevus. Maa pinna iseloom määrab selle, mis saab atmosfääri tunginud päikesekiirgusega, näiteks kõrge albeedoga liustikud ja mandrijää peegeldab suure osa kiirgusest tagasi. Atmosfääri koostis määrab, kuivõrd suur hulk tagasipeegeldunud kiirgusest jääb atmosfääri ning kui palju läheb avakosmosesse tagasi.
Alates 18. sajandi tööstusrevolutsioonist on inimkond atmosfääri koostist, füüsikalisi protsesse ja maapinda oluliselt ümber kujundanud. Maakasutamise muutused, (metsade raiumine, soode kuivendamine jms) ja fossiilsete kütuste põletamine võimendavad järjest enam kasvuhoone -efekti. Tarbides ära kolmandiku planeedi primaarproduktsioonist, kujundab inimkond suures mahus ümber ka aine- ja energiaringed - see kajastub muutuvas kliimas.Osa kliimauurijatest hoiatavad, et mitmete asjaolude kokkulangemisel võivad olla muutused kiiremad kui seni prognoositud. Näiteks maailmameri, mis seob 2/3 planeedi süsinikuvarust, ei pruugi enam endises mahus inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi siduda. Põhjus seisneb merevee hapestumises (mis on tingitud CO2 kontsentratsiooni tõusust) ja globaalsest soojenemisest tingitud merevee keskmise temperatuuri tõusus.Maailmamere füüsikalised omadused mõjutavad samuti kliimat üleilmselt. Ookeanide termohaliinne tsirkulatsioon nn suur ookeanikonveier, mõjutab ka Eesti kliimat, ehkki asume Atlandi ookeanist üsna kaugel. Suur ookeanikonveier kannab Golfi hoovuses soojemat vett kõrgematele laiuskraadidele, kus jahtudes soojendab see atmosfääri enda kohal. Seejärel muutub vesi külmemaks, soolasemaks ja raskemaks ning vajub ookeani põhja, kus liigub tagasi lõuna poole. See Islandi kandis paiknev „ookeaniradiaator" hoiab ka Eesti kliima maheda ning merelisena.
Arktika mandri- ja merejää mage sulamisvesi võib seda süsteemi tugevalt häirida või hoopis ümber pöörata, muutes Põhja-Euroopa ja Eesti kliima külmemaks, ekvatoriaalses vööndis aga hoopis põuasemaks.Seega võib globaalne soojenemine tuua Põhja-Euroopasse ja Eestisse hoopis jahenemise perioodi.
Iga kuues inimene planeedil kannatab puhta joogivee puuduses, aastas sureb sellest tingitud nakkushaigustesse keskmiselt 330 000 inimest, enamus nendest Aafrika arenguriikides. Metsad ja märgalad mängivad olulist rolli sademete- ja pinnasevee reguleerimises ning puhastamises, värsked uuringud näitavad, et troopilistel aladel, kus metsad on maha raiutud, kasvas malaariasse nakatumine pea poole võrra. 2008. aastal suri malaariasse üle 863 000 inimese, valdav osa Aafrikas.Vähenevad puhta joogivee varud initseerivad kokkupõrkeid ja konflikte. Näljahäda sunnib inimesi välja rändama suuremate linnade getodesse või illegaalsete immigrantidena Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse.
Globaalse soojenemise negatiivsed mõjud ei avaldu pelgalt kuival maal, vaid ohustavad tõsiselt merede ökosüsteeme. Näiteks korallrahud , mis on ühed kiiremini hävivad ökosüsteemid maal. Korallipolüübiga sümbioosis elav vetikas vajab eluks kindlat temperatuurivahemikku, kuid merevee pinna keskmise temperatuuri tõusmine põhjustab tema ning seetõttu ka korallipolüübi hukkumist. Protsessi tuntakse korallrahude pleegitumise nime all. Koralle ohustab lisaks veel ka ookeanide hapestumine. CO2 kontsentratsiooni tõus atmosfääris ja merevees põhjustab viimase hapestumist, mis pärsib korallipolüüpidel kaitsva lubiskeleti moodustamist. Kui lubiskelett ei moodustu korralikult, jääb korallrahu lainetuse meelevalda ning hakkab kasvamise asemel kahanema .
Pleegitumine, destruktiivsed püügitehnikad (kalapüük põhjatraaliga, dünamiidi või tsüaniidiga), hoolimatu massturism, maismaalt kanduvad ülemäärased setted ja reostus kindlustavad korallrahudele koha suurima hävimismääraga ökosüsteemide esikolmikus. Vähem kui poolesaja aastaga on hävinud neljandik troopiliste korallrahude ökosüsteemidest ja kui inimtegevuse surve kasvab, siis lähima 10 aasta jooksul võib hävida veel 14% korallrahudest ning 10-30 aasta jooksul 18%.
Maailmamere seisundi halvenemine
Korallrahusid e riffe nimetatakse merede vihmametsadeks nendes pulbitseva elurikkuse tõttu. Kattes alla protsendi ookeani pindalast, on nad siiski koduks neljandikule meres elunevatest liikidest. See mitmekesisus ei oma mitte ainult rekreatiivset, esteetilist ja teaduslikku väärtust, vaid sellele toetub märkimisväärne osa merede elust. Korall -riffid on väärtuslikud, kui nad on elus: pakkudes varju kalamaimudele, toidulauda täiskasvanud isenditele ja kasvupinda taimedele ja loomadele.
Samuti kujutavad korallrifid endast kaitsevalli lainetuse kulutava tegevuse eest loendamatutele saarekestele. Korallrahud annavad oma panuse 109 riigi rannajoone kaitsmisesse, nende eksistentsist tuleneva otsese ja kaudse aastatulu suuruseks hinnatakse 30 miljardit dollarit.Korallrahudel leiavad kehakinnitust ja puhkamisvõimaluse äärmiselt ohustatud merikilpkonnad . Merikilpkonnade rolli merede ökosüsteemi reguleerimisel hakkavad teadlased alles mõistma. Näiteks avastati üsna hiljuti , et rännuhimuline nahkkilpkonn armastab maiustada meduusidega, kellel eriti looduslikke vaenlasi pole.
Meduuside arvukus on viimasel kahel kümnendil hoogsasti kasvanud paljuski kalade ülepüügi ja kliimasoojenemise tulemusel. Kuid meduuside kahju ei seisne pelgalt ilusa rannahooaja rikkumises, vaid nende roaks langevad lisaks planktonile ka kalamaimud, seega kujutab meduusipopulatsioonide plahvatuslik kasv tõsist ohtu maailma kalandusele.
Mereökosüsteeme survestatakse liiga mitmest küljest ja liiga intensiivselt. Olukorras, kus neljandik maailma kalavarudest on hävinud, teine neljandik üle-ekspluateeritud ning ülejäänud täiel määral ekspluateeritud, oleks inimese poolt mõistlik suhtuda teravdatud tähelepanuga kalade tugisüsteemide säilitamisse. Maailmamerest püütud loomsele proteiinile kandideerib u 40% Maa elanikkonnast.
Seni valitses arusaam, et maailmamere varud on ammendamatud , kuid alates 19. sajandi lõpust oleme näinud, kuidas kukuvad kokku regionaalsed kalavarud.
ELF töötab selles suunas, et Läänemere ressursse kasutataks mõistlikult ning jätkusuutlikult.
Muldade viljakuse vähenemine
Muld on keerukas loodusvara , mille tugevale kahjustamisele järgnevad pahatihti pöördumatud tagajärjed. Muldade viljakuse vähenemine on üleilmne probleem, mille võtmeteguriks on iganenud põllumajanduspraktikad ning kergekäeline toidukaubandus. Tänastest tootmis- ja tarbimisvõtetest tingitud probleemid võimenduvad kliimamuutuste ning ökosüsteemide tugiteenuste halvamise mõjul. Näiteks poolkõrbelistes Vahemere-äärsetes piirkondades, kus algsed metsamassiivid on hävitatud, sõltub põldude tootlikkus suuresti kunstlikust niisutamisest, muldadel on oht kõrbestuda ning soolduda. Metsamassiivid toimivad omamoodi käsnana, andes vihmaperioodil maha sadanud vee järk-järguliselt välja, samuti kaitsevad nad tugevate tuulte eest, hoides ära mulla tuuleerosiooni põldudel. Reguleerides sademete vee äravoolu, vähendavad metsamassiivid ka tulvavetest põhjustatud muldade ärakannet.
Kaasaegne põllumajandus on suunatud valdavalt kasumimarginaali säilitamisele halvenevates keskkonnatingimustes, mis päädib tootmise suletud allakäiguringiga. Kui muldade viljakus hakkab mõne ökosüsteemi teenuse lakkamise tõttu langema , kasvatatavad kultuurtaimed jäävad väetiks, haigustele vastuvõtlikuks ning annavad vähem saaki, siis valdavalt nähakse probleemi lahendusena suuremal hulgal taimekaitsemürkide ning mineraalväetiste kasutamist. Ühekülgne mineraalväetamine põhjustab mullale mitmeid probleeme: pinnakiht lõheneb, õhu- ja niiskusrežiim halvenevad, mitteomastatavate ballastainete hulk suureneb, hästilahustuvad toitained uhutakse välja.
Taimekaitsevahendite ulatuslik kasutamine on viitsütikuga pomm, mida tagasi keerata on äärmiselt raske. Atmosfääri sattudes kanduvad pestitsiidid e kahjuri-ja umbrohumürgid tuulte abil laiali, saastades alumise atmosfäärikihi. Ajaga kanduvad mürgised ühendid algsest allikast väga kaugele ning langevad sademete koostises maha, saastades mulda ja vett.Seejuures tapab põllule pritsitud taimekaitsevahend ka seal toimetavad tolmeldajad. Näiteks värskelt avalikust tulnud USA Keskkonnakaitse Agentuuri uuring paneb viimaste aastate mesilaste massilise hukkumise taimekaitsemürgi mõju arvele. Mesilased osalevad 90% põllukultuuride tolmeldamises ning ilma nende toimetamiseta puuduksid meie toidulaualt paljud saadused , alates porganditest ja sibulatest lõpetades õunte ja apelsinidega. Samuti tuleks loobuda näiteks kohvist , sojast ja rapsiõlist.
ELF tegutseb jätkusuutliku ning vastutustundliku põllumajandamise edendamise suunal. ELF on vastu geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele Eestis toiduks või söödaks, kuna on vastutustundetu lükata odava toorme kasvatamise keskkonnamõjud arenguriikide kanda. ELF on teinud riiklikusse maaelu arengukavasse ettepanekuid , mis suunaksid põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse poole ja toetaksid mahepõllumajandust.
„Lõunamaisele" importkaubale tuleb eelistada tooteid, mis ei ole ekspansiivse monokultuuri viljelemisega toodetud ja mille kohta on teada, et tootmisprotsessi käigus kahjustatakse keskkonda võimalikult vähesel määral. Loodussõbralik valik ei tähenda alati isegi maitseelamustest loobumist. Näiteks šokolaad, mille valmistamisel kasutatakse palmiõli asemel mõnda muud taimset õli, maitseb samamoodi.
Elurikkuse kaitse Eestis
Võrreldes Euroopa arenenud riikidega, on Eestis elurikkus säilinud paremini. Eestil on õnnestunud säilitada kõrge loodusväärtusega pärandmaastikke, poollooduslike koosluste taastamine on olnud pigem edukas, sh tagatakse nende maastikega seotud kultuuripärandi säilimine. Positiivset mõju elurikkuse säilimisele üleilmsel ja kohalikul tasemel avaldab mahetoodangu tootmise ja tarbimise osakaalu kasv, samuti põlistõugude ja -sortide taasväärtustamine ja olukorra paranemine.
Samas pole suudetud kohalike (tüüpiliste) liikide seisundi halvenemist peatada. Eesti kaitsealade võrgustik on küllaltki esinduslik, kuid olukorra parendamiseks tuleks parandada kaitsealade vahelist sidusust ning tugevdada kaitsealade vaheliste koridoride juriidilist staatust.
Lääne-Eestit läbib üleilmselt oluline Lääne-Euroopa, Aafrika ning Valge mere ja Taimõri poolsaare vaheline lindude rändekoridor - siin peatuvad puhkuseks , talvitumiseks ja toitumiseks kümned tuhanded sulelised. Nendega tuleb uute infrastruktuuri projektide ( sillad , tuulepargid jms) rajamisel arvestada, seepärast vajame merealade planeerimist. Samuti on hädavajalik tõsta valmidus naftareostust likvideerida arvestatavale tasemele . Jäätmed on valdkond , millega puutuvad kõik inimesed igapäevaselt kokku. Seetõttu puudutavad selles valdkonnas tehtud otsused meist igaüht. Eestis töötab välja ja viib ellu jäätmepoliitikat Keskkonnaministeerium . Keskkonnaameti strateegiliseks eesmärgiks jäätmekäitluse valdkonnas on vähendada jäätmete ladestamist, suurendada jäätmete taaskasutust ning vähendada tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärkide täitmiseks, kirjutatakse jäätmelubadesse keskkonnanõuded,antakse keskkonnaalaseid kooskõlastusi,tehakse ettepanekuid seadusandlusesse muudatusi teha ja
teavitatakse avalikkust. Eestis leidub mitmeid majandusliku tähtsusega maavarasid, mille kaevandamisest ja kasutamisest on huvitatud paljud ettevõtted. Enam huvipakkuvamad neist on põlevkivi, dolokivi, lubjakivi , turvas , kruus, liiv ja ka savi. Lisaks on päevakorda tõusnud kristalliinse ehituskivi kaevandamise võimalus.Enamik praegu Eestis kasutatavatest maavaradest on nö taastumatud. Sellest tulenevalt peame tagama nende jätkusuutliku kasutamise ja olemasolu ka tulevikus.
Kokkuvõte
Igaühel meist on kanda oluline roll elurikkusele soodsa kultuurilise ruumi loomisel ja edendamisel. Probleeme ei ole võimalik lahendada, kui neid ei tunnistata. Teadlikkuse kasvatamine on tänapäevaste informatsioonikanalite külluses sisuliselt kuludeta protsess, sotsiaalmeedia loob suurepärase võimaluse enda teadmiste jagamiseks laiema ringiga. Iga inimene saab teha pisikese sammu jätkusuutliku põllumajanduse suunas, toetades igapäevaste ostudega selliseid põllumajandustootjaid, kelle kaup toodetakse tarbimispaigale võimalikult lähedal ja kes toodavad keskkonnasõbralikult.„Lõunamaisele" importkaubale tuleb eelistada tooteid, mis ei ole ekspansiivse monokultuuri viljelemisega toodetud ja mille kohta on teada, et tootmisprotsessi käigus kahjustatakse keskkonda võimalikult vähesel määral. Loodussõbralik valik ei tähenda alati isegi maitseelamustest loobumist. Näiteks šokolaad, mille valmistamisel kasutatakse palmiõli asemel mõnda muud taimset õli, maitseb samamoodi. „ Hoidke loodust, kasutage vähem kilekotte, ärge visake prügi maha. Märgake pisikesi ja olulisi asju ja hoolige rohkem!“