kanalit) mõikja kotike). Sagedus- 20 20 000 Hz inimene Alla 20 Hz- infraheli ( 8-12z surmav) Üle 20 000 Hz- ultrahel- nahkhiired, delfiinid, koer Tasakaal mõik, kotike ( keha asub) 3 poolringkanalid.Lihastasakaal( lihatse asukoht) Peapööritus- vedelik liigub ka siis edasi, kui keha paigal seisab. Merehaigus- vedelik satub piirkonda, kuhu muidu ei satu. Maitset tunneme tänu lahustunud ainete keemiliste omaduste tajumisele, keelel olevate keelenäsudele. Aroom+õhk-> ninaõõs-> lima-> haisterakud->närv->aju. Naha retseptorid- soe, külm, valu, surve, puudutus. nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine,kompimine.
15 Kanti järgi teeb kogemuse võimalikuks meie jaoks mõistus, mis seob inimkogemuse kõik erinevad aspektid terviklikuks kogemuseks. Immanuel Kant kogu oma "pikkuses" 16 Reaalsusest võib inimene midagi teada ainult siis, kui meie mõistus annab meie reaalsuse tajumisele tähenduse, st muudab reaalsuse mõisteliseks ehk mõtestab selle vastavate mõistete abil inimese jaoks lahti. Immanuel Kant 17 12.3. Inimene eesmärgina iseeneses. Vabadus Kant peab eesmärgiks iseeneses inimsust, mis on olemas igas persoonis; inimsus on absoluutne väärtus, mis peab olema püha, kuna inimene on moraaliseaduse subjekt. Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks
Inimese elukogemuse, hariduse, elukutse, vajaduste ja motiivide tajumise sõltumatus viib selleni, et samade esemete ja ilmingute tajumine võib erinevatel inimestel erineda. Tuleviku tajumine nagu igasugune tunnetusprotsess materiaalses maailmas sõltub tajuva isiku individuaalsetest omadustest, tema mineviku kogemustest, teadmistest, huvidest. Isiku ja organismi eripärad, vajadused ja tajumise motiivid ja ergutamine, avaldavad mõju tajumisele ja toovad välja kaks kõige tähtsamat tajumise tahku: tajutava objekti omadused ja kvaliteet. Tunne ja taju kujunevad objektiivse maailma subjektiivse kuju. Mõned taju teooriad Ameerika teadlane J. Gibson tõi välja loomuliku tajumise teooria, vastavalt millele ei ole vaja midagi muud peale sensoorse informatsiooni. Oma teooria tõestamiseks kasutas ta nn visuaalset kuristikku (klaasist lauapinna all on sügav ja väike kuristikud). Väikelaps ei
"1858. aasta talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" Juhan Kahk Retsensioon Renzo Rajaste Kahekümnenda sajandi ajaloo-poliitilised tormituuled, keerised ja katastroofid, mis veel praegugi igapäevaelus tooni annavad, on löönud oma pitseri ka varasema ajaloo suursündmuste tajumisele. Kuigi keerukatest ning eestlastele ja eestlusele ääretult emotsionaalsetest sündmustest on möödunud vaid napid 150 aastat, kipub 19 . sajandi nii- ütelda "suur murrang" ähmastuma ja kahvatuma meie ajaloolises teadvuses. Nimetatud sajandi keskpaiga talurahvarahutused on just hea näide 19. sajandi sotsiaalsete, majanduslike ja poliitilis-intellektuaalsete muutuste ilminguist, põhjustest või ka tagajärgedest, mis aga lugeja-kirjutaja perspektiivist sõltub . Mahtra sõda, mis noist
Kindlasti peaks muutma liikumiskultuuri struktuuri ja tegevusmalle ja arendada tervishoiu-, sotsiaal-, ja hariduspoliitikat sel määral, et vanemate inimeste terviseliikumisega seotud vajadusi piisavalt arvesse võetaks. (Vuori jt 1995: 102-104). 5 3. FÜÜSILNE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD Füüsilise aktiivsuse kasulikkus ja piirid sellega tegeledes. Teoreetiline osa viitab oma tervise kontrollile ja selle tajumisele kui palju kontrolli on ühel inimesel välise keskkonna üle. Tulemused : füüsiline nõrkus on tulemus vähesest aktiivsusest paljudel vanainimestel. On tähele pandud, et need, kellel on sisemine usk suuta sündmuseid mõjutada ja neid kontrollida, on palju aktiivsemad, kui need, kellel seda pole. Kõik individuaalid, vanusest olenemata, saavad kasulikkust regulaarsest füüsilisest aktiivsusest, palju või keskmiselt.
Näiteks välditakse peale varasemates lähedussuhetes pettumise kogemist paarisuhete loomist, kuna ollakse veendunud, et inimesi ei saa usaldada ning lähedussuhteid nähakse probleemide allikana. Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmuslje korral ei märgata miinuseid. · Oreooli efekt tähistab üldmulje või suhtumise mõju muude omaduste tajumisele ning käitumise hindamisele. Negatiivse oreooli korral ei märgata positiivseid külgi inimeses, positiivse oreooli korral kiputakse nägema pigem head. · Esmamulje esmakohtumisel tekkinud mulje kujuneb väga vähese info põhjal. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed on tutvumisel huvitatud endast teatud mulje loomisest ning käitumine selles olukorras (sh endast rääkimine) on sageli strateegiline, püüdes võita poolehoidu.
Näiteks välditakse peale varasemates lähedussuhetes pettumise kogemist paarisuhete loomist, kuna ollakse veendunud, et inimesi ei saa usaldada ning lähedussuhteid nähakse probleemide allikana. Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmuslje korral ei märgata miinuseid. · Oreooli efekt tähistab üldmulje või suhtumise mõju muude omaduste tajumisele ning käitumise hindamisele. Negatiivse oreooli korral ei märgata positiivseid külgi inimeses, positiivse oreooli korral kiputakse nägema pigem head. · Esmamulje esmakohtumisel tekkinud mulje kujuneb väga vähese info põhjal. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed on tutvumisel huvitatud endast teatud mulje loomisest ning käitumine selles olukorras (sh endast rääkimine) on sageli strateegiline, püüdes võita poolehoidu.
Coelho käsitleb selles romaanis mitmeid endale väga armsaid teemasid, nagu näiteks Suurt Ema, paganlikke religioone ja armastuse tajumist. Coelho ise ütleb "Brida" kohta: "Kui ma enam kui 18 aastat tagasi selle raamatu kirjutasin ja Brasiilias avaldasin, oli selline teema nagu Jumala naiselik pale enamikule inimestest väga võõras. Ometi märkasin aja möödudes arusaamade muutumist: inimesed on üha rohkem avatud maailma intuitiivsele tajumisele ning lasevad end üha vähem peibutada ühiskonna kindlaksmääratud reeglitest. Nii nagu on kirjas raamatus: ,,Suurim, mida inimolend võib kogeda, on müsteeriumi omaksvõtmine." Mul on tunne, et maailm on läinud müsteeriumi suhtes aina enam ja enam vastuvõtlikuks, ja, kallid lugejad, nõnda toon ma nüüd teie ette selle noore naise loo." P.Coelho "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin" "By the River Piedra I Sat Down and Wept" (1994)
Õiged sünergialiste harjutuste tingimused on järgmised: 1. Harjutusi tuleb teostada kuni täisväsimuseni (50-100 korda) 2. Hajutusi tuleb sooritada maksimaalse vastupanuga 3. Need harjutused peavad haarama võimalikust dünaamiliste rühmade Harjutused lõõgastusele: · Kohaliku iseloomuga skeletilihaste pingeseisundiga. Objektiivselt müotonomeetria abil; subjektiivselt puudutuste abil · Üldiseloomuga väliste ärritajate tajumisele võimelisusega. Üldkinesioteraapia Siia alla lähevad järgmised harjutused: 1. üldtugevdavad harjutused 2. harjutused vees 3. invaliidide sport Üldtugevdavad harjutuste tegemisel on soovitav läbi võtta kõik lihasgrupid alustades kõige suurematest. Vastasel juhul võivad mõned väikesed lihasgrupid liiga kiiresti ära väsida ning mõne suurema lihasgrupi treening võib selle võrra puudulikum olla. Harjutused vees: · Tundide esitus on 45 min (ujujatele hea 90 min)
võivad põhjustada looduskatastroofe). Lihtsustatud mõtlemise näiteid Inimesed otsustavad emotsioonide ajel ja probleemi tuntuse alusel Näiteks 2010.a. aprillis plahvatas BP naftapuurtorn Mehhiko lahes Sellega kaasnes ökoloogiline ja majanduslik, aga ka isiklik katastroof paljudele piirkonna kaluritele, turismiettevõtetele jne. Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele I Infotulvast võetakse vastu see, mis on arusaadav ja mis sobib senise mõttelaadiga. Näiteks Päevakajalisemat ja kõigile nähtavat reostust tööstusest peetakse kahjulikumaks kui tavainimese pikaajalist ja kuhjuvat mõju loodusele/ inimtervisele. Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele II Näiteks Jaapani tsunami-järgne tuumakatastroof 2011.a. märtsis tõi ka Eestis kaasa suure poleemika radioaktiivsuse teemal. 11
Hallutsinogeenid Psühhotomimeetikumid Psühhedeelikumid Põhjustavad juba väikestes doosides tajumis- ja käitumishäireid viisil, mida ei saa iseloomustada kui sedatiivset või psühhostimuleerivat toimet. Primaarne toime tajumisele, mõtlemisele ja meeleolule. Hallutsinogeenid Kanep LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) Meskaliin Fentsüklidiin Psilotsübiin, Psilotsiin Kanep Cannabis sativa var. indica, Cannabis sativa var. americana Kanep Väga ammu tuntud taim. Kiudainena kasutati u. 4000 a. e.m.a. Andmed psühhotroopsete toimete kohta on esimeses Hiina farmakopöas (1. sajand e.m.a.) Kanep USAs kõige sagedamini kasutatav kuritarvitatav aine.
kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esitatakse kummagi rühma kohta eraldi (kokku siis 26 küsimust, vt küsimusi 26-51 lisas). Kultuurilise distantsi uuringud ei ole väga laialt levinud, kuigi mõningaid töid on sel teemal ilmunud. Laskumata eri lähenemiste vahelistesse erinevustesse, on vitaalsuse küsimustiku tarvis eelistatud Babikeri jt (1980) lähenemist, mis keskendus toitumise, rõivastuse, religiooni ja mentaliteedi erinevuste tajumisele. Täiendavalt lülitati kultuurilise distantsi moodulile Landry jt järgi 13 küsimust sotsiaalse võrgustiku struktuuri kohta, sest küsitletu seotus vähemusrühma või enamusrühma võrgustikuga väljendab selgelt isiku kultuurilist distantsi ühest või teisest rühmast. Kokku uurib kultuurilist distantsi 22 küsimust (vt küsimused 13-25 ja 52-60 lisas). 2. Veel keerulisem lugu on terminiga „koodivahetus", mis tähendab rohkem kui ühe keele kasutust ühe vestluse piires
formaalharidussüsteemiga), vaid seda defineeritakse kui valmistumist täiskasvanueluks. Tihti ollakse seisukohal, et tööturule astumiseks ettevalmistamise eesmärk toetab väärtuste tasandil noore taasmuutumist noorsootöö objektiks selle asemel, et olla noorsootöö subjekt. Seda suhtumist võib pehmendada eesmärgi saavutamiseks valitava metoodika kaudu, kuid ideoloogia seisukohast asi ei muutu – treenides tööturuvalmidust võtame parternalistliku hoiaku, mis vastandub noorte tajumisele enesest ja oma arengust teadliku partnerina. Tööturuvalmiduse loomise, vaba aja sisustamise ja probleemkäitumise ennetamise kõrval või asemel on ennekõike valdkonna sees, aga eeldatavasti üha enam ka ühiskonnas üldiselt teadvustatud noorsootöö kodanikuhariduslik funktsioon: aktiivse kodaniku kasvatamine, demokraatlike hoiakute ja käitumismudelite kujundamine. Noorsootöö ei ole kitsalt suunatud ja enesessepöördunud valdkond, vaid mõjutab üldist
ettevõtmiste õigustamise funktsioon. 2) Sotsiaalse identiteedi teooria teooria, mis rõhutab, et kuulumine sotsiaalsesse gruppi kujundab suure osa mina-käsitusest ja võib määrata reaktsioonid teiste inimeste ja sündmuste suhtes nii, et inimene reageerib eelkõige grupi liikmena, aga mitte indiviidina. 3) Omistuste teooria uurib, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad. 20) Uskumuste ja hoiakute mõju enese ja maailma tajumisele. Mõju enesele näitavad millised tunded meil käsitleva aja suhtes on. Nende alusel otsustame teiste ja oma käitumise üle. Enamikul juhtudel võib hoiakuid pidada otseseks tuletuseks inimesele omaste väärtuste kogumist. Maailma tajumisele vahepeal inimesed käituvad teistmoodi, kuna nad tunnevad, et maailm või keegi temast kõrgem isik sellist käitumist temalt ootab/soovib, kuna tema uskumused ja hoiakud on sellised.
tööde põhjal ettekujutuse missugused maalid meeldisid tolleaegsele inimesele. Philostratos jutustab suurpärases kirjanduslikus vormis vanade müütide kangelastest, olustikulistest stseenidest nagu kalameeste kalapüük, looduse võluvatest vaatepiltidest jms. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemismuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha
Paari aisting/intuitsioon nimetab Jung tajulisteks funktsioonideks, sest peab neid kaheks võrdset objektiivseks viisiks, kuidas reaalsuse kohta andmeid koguda üks meetod teadvustatud, teine teadvustamatu. Paari mõtlemine/tunnetus nimetab ta otsustamise funktsioonideks, sest peab neid kaheks viisiks, kuidas kogutud objektiivset informatsiooni hinnata. See süsteem eristab kahte põhiolemuslikultkahte erinevat maaimaga seostumise viisi: otsustamisele tuginevat ja tajumise tuginevat. Tajumisele tuginev inimene võtab elu spontaanselt, keskenduvad sellele mis on, mitte sellele, mis peaks olema. Vastupidiselt otsustamisele tuginev inimene eelistab struktuuri ja organiseeritust - rõhuvad sellele, mis peaks olema sageli enam kui sellele, mis on. Selline süsteem pakub väja kaheksa isiksusetüüpi mõtlemine domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga, tunnetus domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga jne. (Totton, Jacobs 2007) Lisaks kirjeldas
atraktiivsus). Füüsilised omadused seostatakse psüühilistega. Mulje kujunemisel lähtutakse häälest, riietusest, stereotüüpidest, nimest, meeleolust, mina-skeemist (Argyle, 1994). Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmulje korral ei märgata miinuseid. · Oreooli efekt tähistab üldmulje või suhtumise mõju muude omaduste tajumisele ning käitumise hindamisele. Negatiivse oreooli korral ei märgata positiivseid külgi inimeses, positiivse oreooli korral kiputakse nägema pigem head. · Esmamulje esmakohtumisel tekkinud mulje kujuneb väga vähese info põhjal. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed on tutvumisel huvitatud endast teatud mulje loomisest ning käitumine selles olukorras (sh endast rääkimine) on sageli strateegiline, püüdes võita poolehoidu.
saame, me tema tööde põhjal ettekujutuse missugused maalid meeldisid tolleaegsele inimesele. Philostratos jutustab suurpärases kirjanduslikus vormis vanade müütide kangelastest, olustikulistest stseenidest nagu kalameeste kalapüük, looduse võluvatest vaatepiltidest jms. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemusmuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib
2. Kuidas nad määravad vastutuse sündmuse tulemuste eest 3. Kuidas nad hindavad sündmuses osalenu isiksuseomadusi Isikutaju olemust on võimalik selgitada kahe mudeliga: 1. Summeeriv mudel, milles isiksuse üksikud tajutud omadused liidetakse. Tajuja teadvuses on hinnanguskaala, milles igale omadusele antakse hinnang ning tervikpilt kujuneb liitmise teel. 2. Võrdlev mudel seisneb selles, et lisaks üksikomaduste tajumisele saadud omaduste summeerimisele võrreldakse tulemust nn keskmisega. Piltlikult ja kasutades JOHARI akna mõisteid, võib õelda: inimesed pööravad grupisuhetes teiste poole oma erisugused küljed. JOHARI akna mudel: on saadud kahe teguri-tunded-teadaoleva ja tundmatu-mitteteadaoleva info varieerimisel. Avatud ala moodustavad inimese tunnused ja omadused, millest ta ise ning samamoodi teised grupiliikmed on teadlikud.
Alkoholiga seotud andmeid kogub ka Euroopa Alkoholimonitooringute Keskus (A European Alcohol Monitoring Centre, EUCAM), uuringuid viivad läbi nii kohalikud riiklikud kui ka ühiskondlikud organisatsioonid (Eestis näiteks Eesti Konjunktuuriinstituut, AS Emor jt). 3. ALKOHOLI TARBIMISE AJALUGU Inimesed on tuttavad alkoholiga ja selle mõjudega juba tuhandeid aastaid. Alkoholi on kerge toota ja see on olnud laiemalt kasutusel kui teised meeleolule, tajumisele ja käitumisele mõjuvad ained, mida on kasutatud meelelahutuslikel või rituaalsetel eesmärkidel (3). Alkohoolseid jooke kasutati sageli ka meditsiinis tava, mis jätkus kaasaegse arstiteaduse arenemisel ja ka kahekümnenda sajandi alguses. Seadused alkoholi kohta olid olemas, kuid pigem avaliku korra säilitamiseks või turu reguleerimiseks, mitte rahva tervise säilitamiseks. Siiski, pilt muutus arenguga keskaegses ja vara-uusaegses
Dissoneerivad helid, vastupidi kõlavad rahutult, vähem meeldivalt, tonaalses muusikas nõuavad lahendust, konsonantsi. Niisugune on muusika teoreetiline nähtus. Kuid sellel suuresti puht emotsionaalsel hinnangul( meeldiv- ebameeldiv), mis on sajandite jooksul märgatavalt muutunud, peab tõenäoliselt olema ka mingi inimese tajul põhinev alus. Nagu teada, sisaldavad naturaalsed helid alati lisaks põhitoonile kõrgemaid harmoonilisi sagedusi. Kõige lihtsam seletus konsonantsi tajumisele on ongi seotud selle ülemtoonide rea komponentide sageduste omavahelise suhtega. Nimelt on leitud, et konsonantsisaavutamiseks peaks mõlema muusikalise heli spektris leiduma võimalikult palju neid komponente, mille sagedused ühtivad. Selle määratlise järgi oleks ideaalseks konsoneeritavaks intervalliks oktaav, kuna põhitoonide sagedused suhtuvad siin nagu 2:1, järelikult langevad omavahel täpselt kokku ka kõik kõrgemad harmoonilised( loomulikult on
Inimene- osa loomariigist. 1. Mismoodi Darwini evolutsiooniteooria alusel põhjendada inimese põlvnemist loomariigist? Evolutsiooniteooria seisukohalt on olemasolevad eluvormid bioloogiliselt ühtset päritolu. 2. Mida tähendab psüühika? Missuguste protsesside ja võimete aluseks psüühika on? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika on aluseks ümbruses toimuvate muutuste aistmisele, sündmuste tajumisele, nende tähenduse omistamisele ja käitumise organiseerimisele oma eesmärkidele vastavalt. 3. Kirjelda põhilisi närvisüsteemi arenguetappe üheskoos käitumise keerukamaks muutmisega. 4. Nimeta põhilisi käitumismehhanisme. Kuidas need aitavad käitumist juhtida? Närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ja suhtlemine teiste organismidega. 5
See annab tunnistust sellest, et mandala idee ja tema kuju on sõltumatult välja töötatud mitte ainult eri religioossete süsteemide, vaid ka loovalt andekate inimeste (eelkõige kunstnike) poolt. Ka psüühiliselt haiged inimesed võivad häälestada end sellele, et tuua oma alateadvusest esile mitmesuguseid arhetüübilisi komplekse, samuti isiklikele "kosmilistele" elamustele, st. inimese ja kosmose ühtse rütmi leidmisele ning kosmilise energia hoomamisele, tajumisele ja ümberkujundamisele. Sellel ideel rajanevad ka mõned kaasaegsed meditsiini (näiteks Jungi psühhiaatria) ning kunsti ja kunstiloo teooriad (3.). 4.MEDITATSIOON JA RELIGIOONID Meditatsioon ei ole religiooniga seotud. Meditatsioon on meele treenimise tehnika. Buddha kyamuni, ajaloolise buda õpetatud samtha vipassan tehnika pole midagi uut. Indias oli see tehnika olemas juba kaua enne Buddhat. Ka kyamuni Buddha on
võimalik arutelu kahe või enama isiku vahel. Õpilane on osa paljudest ühiskondlikest keskkondades, sealhulgas kodus ja klass. (Krull, 2000) Konstruktivistide arvates on põhjus selles, et inimesed pole suutelised omandama sotsiaalseid komponente individuaalselt väljaspool ühiskondlikku suhtlemist (Airasian & Walsh, 1997). Sotsiaalne suhtlemine mõjutab õppematerjali omandamist positiivselt vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks liidetakse üksikule õppija materjali tajumisele ka kaasõpilaste ettekujutused sellest materjalist. Selline viis abistab tajuda seda materjali laiemalt, kui üksinda individuaalselt seda tehtaks ning õppijad leiavad asju, mida varem ise ei märgatud. Teiseks toimub enda poolt tajutud info analüüs ja sellesse sügavam süvenemine, kuna vastandlikud nägemused lihtsalt sunnivad seda tegema. Viimaks hakkavad lapsed oma ideid täpsemalt läbi mõtlema, et sõnastada seda paremini, kuna muidu ei saa kaasõpilased ja õpetaja nendest aru.
Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks. Taju sõltub varasematest kogemustest. Tõlgendamine → hinnangud, prognoosid, käitumine → tõlgendamine ● Üldmulje ● Samastumine ● Reflektsioon ● Empaatia ● Projitseerimine - joonise v. eseme kujutist ekraanil esitama. (eki) ● Oreooli efekt - tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. ● Esmamulje ● Järjestus-efekt - ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. ● Stereotüübid ● Hoiakud Mõjustamine. Teise isiku mõjustamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine või kujundamine. Mõju avaldamine emotsioonidele,teadmistele ja käitumisele. Teadvustus mõjutamisel; mõjustatav,mõjustaja.
Digitaalsete reproduktsioonide esitlemine seinale projitseerituna tekitab lihtsasti väärkujutluse teose tegelikest mõõtmetest, seega vajadusel oleks hea toonitada teose tegelikku suurust. Õpilastes, kes koos õpetajaga vaatavad ja analüüsivad erinevaid töid, peaks valdavaks jääma tunne kunstist kui millestki ligipääsetavast, võrdsest partnerist, huviväärsest ja elamusi pakkuvast. Austus kultuuripärandi ja vaimse töö vastu peaks tuginema kunsti kui ühiskonna vajaliku osa tajumisele, mitte eelhoiakuna loodud tingimusteta respekti nõudele. Milline on õpetaja roll pildianalüüsi juures? Õpetaja peamine roll on olla pildi vaatamise mängu juht, kes annab lähteandmed, sõnastab ülesande ja tunnustab õpilaste tööd. Õpetaja peegeldab, parafraseerib, suunab küsimustega, vajadusel selgitab. Ta peaks vajadusel pakkuma näitlikke mudeleid, kuidas väljendada selgete sõnadega seda, mida näeme. Samas peab õpetaja mõistma, et ühel kujutisel on mitu sõnastusvõimalust
kultuuridega vastamise ajal. See erinevus loob kultuuri kommunikatsiooni tõkkeid. (ibid). Arusaamise barjäärid Arusaamise barjäärid võib viie rühma jagada: 1) Foneetiline arusaamatus (väljendusvaene kõne, kiirkõne, monotoonne kõne, helid- parasiitid, kõne defektid). Sellega raskeneb kõne füüsikaliste omaduste taju (tämber, diktsiooni kvaliteet, hääldus) – müra, takistusi. Lisaks sellele, komunikaatori kõne tajumisele mõjuvad tema isiklikuid omadusi (vanus, haridus, rahvus, emotsionaal seisund jne.). Valida suhtlemiseks vajalikut kiirust võib, näiteks, tagasiside kasutamisega, oma käitumist reguleerides suhtlemise ajal retsipiendi eripärade vastavalt. (Тищенко 2008: 109). 11 Foneetiline arusaamatus omab diapasooni tähtsusetust (mõnede sõnade hääldamisel) täielikuni: räägivad mittearusaadavalt, kiiresti, ebaselgelt, aktsendiga, kasutatakse
väga kiiresti (<0,5 sek) Ka kuuldud info kaob kiiresti, aga mitte nii kiiresti (<3,4 sek) õpetamisel tuleb esitatava info hulka piirata vanusega vastuvõetava info hulk suureneb, eriti tuleb piirata infot algklassides mõttekas esitada infot nii visuaalselt kui verbaalselt (kuuldavalt) võiks mõelda ka muude meelte kasutamisele õppimisel Eelnevate teadmiste ja konteksti mõju materjali tajumisele · Tajumine on kompleksne ja aktiivne protsess, mis sõltub välisest materjalist (seega ka õpitavast), inimese eelnevast kogemusest ja eelteadmistest, ent ka emotsioonidest ja mõtlemise tasemest. · Tajumine ja info kodeerimine on selektiivne ja interpreteeriv protsess Selektiivne pööratakse tähelepanu osale näitajatele Interpreteeriv pannakse juurde rohkem kui otseselt tajutav · Õppimisel on tähtis, missuguseid kogetavaid tunnuseid tajutakse
Televiisorit vaadatakse ja raadiot kuulatakse üksinda või väikeses grupis, perekonna või sõprade keskel. See mõjutab omakorda vastuvõtu psühholoogiat. o Teatrisseminek on kultuurilise käitumise akt. See tähendab astumist argielust kunstisfääri. Televisiooni ja raadiot saab vaadata-kuulata argitoiminguid katkestamata, n.-ö. muu seas, ilma et keskendutaks kunsti tajumisele. o Sotsiaalsed tegurid. o Kunstiline teave on unikaalne ja personaalselt orienteeritud, massikommunikatsioonikanalite kaudu vahendatav teave aga standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud. Televisioon ja raadio toovad teatri juurde palju inimesi, kes teatris käivad harva või üldse mitte. Massikommunikatsioonikanaleis levitatavas kunstilises teabes on sageli
vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks. Vastuvõtja/edastaja - tavaliselt on tähelepanu peamiselt pööratud info edastajale, kuid vähemalt sama oluline on ka vastuvõtja tegevus. Lisaks visuaalsele tajumisele on vastuvõtja puhul oluline ka kuulamine. Kuulamine ja kuulmine ei ole sünonüümid. Selles on aga 4 erinevat omavahel seotud protsessi - tähelepanu, kuulmine, mõistmine ja mäletamine. Tavaliselt normaalse kommunikatsiooni ajal on tegemist mitmete erinevate sõnumite edastamise ja vastuvõtmisega. Väga erinevad võivad olla ka nende inimeste nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised filtrid, need kõik aga takistavad info normaalset vastuvõtmist.
nende roll lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas.Positiivne eneseteadus kujuneb välja neil lastel kellesse suhtutakse armastuse ja austusega. See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja oma võimeid näitama. Kindel kaitstusetunne (mind ei jäeta hätta, minust hoolitakse, minu signaalidele reageeritakse) on aluseks oma väärtuse tajumisele, mis on tähtsaks eelduseks lapse tunnetuslikule arengule. Kaitstusetunde puudumisel võib halveneda lapse võime moodustada vastastikuseid kiindumussuhteid. ( J.Maddison. 2009 ) Kui lapse vajadustele ei vastata või kui vastamine on ebajärjekindel, ei kujune lapsel kogemust positiivsest vastasmõjust. Need lapsed, kelle varane lapsepõlv rajaneb turvalisel kiindumussuhtel, on edaspidi vähem kartlikud ja vähem vaenulikud omasuguste suhtes.
.................................................................4 1. Tarbija ostukäitumise olemus............................................................................................5 2. Hinna olemus.....................................................................................................................7 2.1. Võrdlushinnad.............................................................................................................8 2.2. Hinna esitusviisi mõju hinna tajumisele...................................................................10 2.3. Sissetuleku osa hinna tajumises................................................................................11 2.4. Hind kui kvaliteedi näitaja........................................................................................14 2.5. Hinna mõju ostukoha valikule..................................................................................15 2.6
Järjestuse efekt olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimestes kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Nt: Esmamulje on mõjus. Tuttava inimese puhul kujundavad hinnangut viimased andmed. Haloefekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne Nähakse ainult positiivset külge, negatiivseid omadusi alahinnatakse ning alati leitakse enda õigustuseks väiteid, et keegi teine süüdi. Oma vigu ei märgata. Negatiivne - Võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Seostub musta lamba või valge varese fenomen. 20. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon ja selle viga? Too näide.
ettekujutuse missugused maalid meeldisid tolleaegsele inimesele. Philostratos jutustab suurpärases kirjanduslikus vormis vanade müütide kangelastest, olustikulistest stseenidest nagu kalameeste kalapüük, looduse võluvatest vaatepiltidest jms. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemismuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha
kokku põrkunud spetsiifiliste probleemidega oma pingutustel tulla toime sisemiste füüsiliste või keskkonna poolt põhjustatud konfliktidega. Ravi peab olema suunatud tugevale tahtele elada ja leida tähendus ja identiteet nii loomingulises elustiilis kui võimalik. Teine oletus eeldab, et võimetus saada edukalt hakkama elumuutustega või võimetus leida rahuldavaid lahendusi eneseteadvustamisel, tähenduse leidmisel ja idenditeedi tajumisele, on väga levinud nähtused, mis inimestega erinevatel eluetappidel rohkemal või vähesemal määral kaasas käivad. Niinimetatud idenditeedikriisid ei ole ühekordsed nähtused ajal, mil noorukid lähenevad täiskasvuikka; idenditeedikriisid võivad esineda igas eluetapis, kus on nõutav üleminek uuele eluviisile. Eeldus, et elu on jätkuv protsess, mis vajab pidevat kasvamist, muutumist ja arenemist, toob välja psühhodünaamilise humanistliku käsitluse põhiolemuse
kõneosavust; sellest hoolimata ei suuda ta öelda sõnagi oma nõole või onule. Teda kidakeelsuses süüdistada pole neil karvavõrdki rohkem põhjust kui panna varju jäänud päikesekellale süüks selle mõttetust. Päikese käes see ju näitab kellaaega. Nende seltsis, kes inimese mõtteid hindavad, pääsevad tema keelepaelad taas valla. Sõpruse jaoks on vaja seda harvaesinevat keskteed sarnasuse ja erinevuse vahel, mis tänu jõulisuse ja nõusoleku tajumisele teises äratab mõlema osalise uudishimu. Olgu ma parem üksi kuni maailma lõpuni, kui et mu sõber kas sõna või pilguga taganeks sellest, mille vastu ta tegelikult poolehoidu tunneb. Vaenulikkust ei karda ma sugugi rohkem kui soostuvust. Ärgu lakaku ta hetkekski olemast ta ise. Tema minu-oma olemises teeb mulle rõõmu ainult see, et 8 Loodusega suhtlemisel kehtis Emersoni meelest sama reegel: "Loodus ütleb inimesele: "Silmast silma, mu armas." Päevikust. mitte-minu on minu
Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi sellest kehtida ka meie kõigi puhul. Sageli tõlgendame oma siseseisundit nii, et kui tuleb otsustada, kas valu kõhus on
kanda, projitseerida teisele inimesele. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaiks just viimased andmed. Oreool (haloefekt) tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatsiooni defitsiidi olukorras. Emotsioonitaju Miimika- ja zestitaju Näoväljenduste taju äratundmislävi on madalam kui mingil lihtsal kontuursel esemel. Paralingvistilised signaalid kõnega kaasnevad, kuid mitte sõnalised signaalid (kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused jne) Silmside (pilkkontakt) seostub: valetamine (väheneb silmside), meeldivus või
inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. aktsentueerimine – enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimese juures. Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Oreooli- ehk haloefekt – teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja –tegude tajumisele ja hindamisele. Väärtaju ehk ebaõige taju, illusioon, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need tegelikkuses on. Hallutsinatsioonid – subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tajuliigid – nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju. Mälu Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete, oskuste meeldejätmises, säilitamises ning reprodutseerimises.
Need on hümnid e oodid täiusele, protesteeritakse vägivalla vastu, despotismi vastu - võitlus türanniaga (antiiki tagasi minev teema, kuigi antiikajal ei olnud türannid alati halvad riigijuhid), feodaalse ilmakorra vastu, jagab nende inimeste vabadusekontseptsiooni, kes seda avaralt vaatavad - vabadus on abstraktne, vabadus suure tähega, seda ei defineerita. Objektiivse maailma seaduste, eriti sisemiste seaduste järgi elamine - viitab romantikute tajumisele loomulikust eetikast. Romantikud nägid sisemist eetikat kaasasündinud nähtusena. Ainuke võim inimese üle on looduse seadused. Inimese tragöödia selles, et ta läheb vastuollu loodusseadustega - loodusseadused on samasugune abstraktsioon. Need looduse seadused on mingisugune asi, mida ei seletata lahti - see asi on meelega mõista. Hölderlin oli selline luuletaja ja mõtleja, kes surus sisemiste abstraktsioonide peale
Näiteks ootad aktsepteerimist, aktsepteeritakse; otsid halba, leiad seda. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avalduvad inimesest kujunevale arvamusele rohkem müju need andmed, mis on saadud järjekorras esimestena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaks just viimased andmed. Oreooli efekt ehk haloefekt teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatisooni defitsiidi olukorras. · Positiivne haloefekt kui esmamulje või üldmulje on juba kujunenud soodne, hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset, tegusid/omadusi kiputakse üle hindama, negatiivseid omadusi aga alahindama ja õigsutama, neid ei märgata. Näiteks nn näo järgi hindamine, pailaste väljakujunemine. · Negatiivne haloefekt tendentslikult võimendub halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda
subjektiivne nt hea enesetunne või haiguste olemasolu küsimustiku põhjal) Edinburgh Artery Study · Ian Deary jt · Suitsetamine ja alkoholitarbimine on seotud vaenulikkusega · Vaenulikkuse seosed KV haigustega on segasemad Mudelid isiksuse ja tervise seostest · Stress; selle sagedus; stressiga toimetulek · Isiksus ja füsioloogiline "reaktiivsus": individuaalsed erinevused (nt temperamendiomadustes) võivad keskkonnategurite mõju võimendada · Isiksuse mõju situatsioonide tajumisele · Isiksuse "otsene" mõju tervisele (?) · Ühised põhjused (nt geenid) · Kaudne mõju nt riskantsed käitumised (Miller jt 1996) ja tervist mõjustav käitumine üldisemalt · Arengulised mudelid Teised isiksuseomadused ja tervis · Neurootilisus seostub sümptomite "üleraporteerimisega", kuid ka nt negatiivsete elusündmuste esinemisega. "Neurootiline kaskaad" · Meelekindlus ja ekstravertsus (järgmistel slaididel)
kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse. Eksistentsialistid arvavad, et inimesed avastavad ja loovad ennast pidevalt uuesti, uusi horisonte ja probleeme ja võimalusi jätkub alatiseks. Gestaltteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut- tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa. Gestaltteraapia õpetab teadlik olema, keskendudes siin ja praegu tajumisele ja tundmisele interpreteerimise ja eelarvamuste kütkes olemise asemel. See, mida otseselt hetkes tajutakse ja tuntakse, on usaldusväärsem seletustest ja interpretatsioonidest, mida tavaliselt olukordadele andma kiputakse. Teadlikus kontaktis teiste inimeste ja keskkonnaga suurenevad võimalused kvaliteetsete suhete tekkeks ja ollakse võimeline avastama uusi, loovaid lahendusi oma heaolu suurendamiseks. Psühhoteraapia kõige olulisem osa on kliendi ja terapeudi suhe
tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne. Järjestuse efekt ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreool (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib informatsiooni defitsiidi olukorras. Positiivne oreool kui esma- või üldmulje on juba kujunenud hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset., tegusid ja omadusi kiputakse ülehindama, negatiivseid omadusi alahindama ja õigustama, neid ei märgata. Negatiivne oreool võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. NN musta lamba või valge varese fenomen.
silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne. Järjestuse efekt ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreool (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib informatsiooni defitsiidi olukorras. Positiivne oreool kui esma- või üldmulje on juba kujunenud hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset., tegusid ja omadusi kiputakse ülehindama, negatiivseid omadusi alahindama ja õigustama, neid ei märgata. Negatiivne oreool võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. NN musta lamba või valge varese fenomen.
inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. · Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. · Oreooli( e halo) efekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. (Positiivne oreool: soodsa esmamulje puhul on kalduvus märgata positiivselt vaid, negatiivne oreool: ,, must lammas" ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol (sh miimikal), zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jms.
Sotsiaalne stereotüüp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast. Järjestuse efekt- ebatäieliku ja/või vastukäiva info puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju järjekorras esimestena saadud andmed. Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed. Oreooli(e halo) efekt- tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib info defitsiidi olukorras. Positiivne- hea esmamulje- kaldutakse edaspidistes tegemistes nägema ainult häid külgi- näo järgi hindamine. Negatiivne oreool-võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile. Sotsiaalse pertseptsiooni (taju) aluseks on mehhanismid, mis kindlustavad informatsiooni defitsiidi tingimustes edu saavutamiseks vajaliku lihtsustamise, valiku ja kategoriseerimise. Olulisemate
inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreooli( e halo) efekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. (Positiivne oreool: soodsa esmamulje puhul on kalduvus märgata positiivselt vaid, negatiivne oreool: „ must lammas“ ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja –tunnustel nagu näiteks näol (sh miimikal), žestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jms.
· Vt slaide edasi... Benedetto Croce (1866-1952) · Itaalia filosoof, kunstiajaloolane ja kriitik · Sõnastas oma esteetika-alases töös ,,Esteetika kui väljendusteadvus ja üldlingvistika" teoreetilised seisukohad, mis pakkusid võimalusi moodsa kunsti mõistmiseks ja mõtestamiseks ning pani aluse modernistlikule kunstiesteetikale · Eristab kaht tüüpi tunnetust loogilist (mõistus, suunatud maailma asjade üldisele ja abstraktsele tajumisele) ja intuitiivset (fantaasia, seotud üksikute nähtuste või fenomenide kogemisega. Mõistus toob esile mõisted, fantaasia vahendab intuitsioone); mõlemad on maailma tunnetamiseks vajalikud, kuid kunstiga tegeledes on siiski olulisem intuitiivne tunnetus · Intuitsioon meie tajud ja ettekujutused (ka ettekujutus endast ehk minapilt), mis tähendab, et ei ole oluline, kas mingi asi ka reaalselt eksisteerib või me kujutame seda endale ette.
sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus, kuid tuttava inimese puhul on hinnangut kujundavaks just viimased andmed. Oreooliefekt (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt info defitsiidi korral. Positiivne oreool kui esmamulje või üldmulje on juba kujunenud soodne, hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset, negatiivseid omadusi ei märgata. Negatiivne oreool võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Sotsiaalse pretseptsiooni aluseks on mehhanismid, mis kindlustavad info defitsiidi tingimustes edu saavutamiseks vajaliku lihtsustamise, valiku ja kategoriseerimise
annaabi.ee 
