Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Silm ja kõrv (0)

1 Hindamata
Punktid
Silm ja kõrv #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadri.hytt Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Silm ja kõrv

Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse.

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Silm ja kõrv

Pimetähn ­ koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn ­ võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik ­ värvipime Kanapimedus ­ võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus ­ kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi ­ väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Silm ja kõrv

Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid - soolast, magusat, kibedat ja haput. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik lõhnade eristamine. 9. Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

suunatud käitumisreaktsioonid. Homöostaasi mõiste võttis kasutusele Claude Bernarde XIX sajandi keskpaigas. Homöostaas - Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võimesäilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid / Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus. Homöostaasi komponendid : O2 ja CO2 kontsentratsioon, toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon, sisekeskkonna pH, soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon, ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. 2. Organismi talitluse regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Funktsionaalne süsteem – elundsüsteemid, mis töötavad kooskõlastatult ning milledel on samasugune funktsioon ja eesmärk

Bioloogia
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega

Psühholoogia
thumbnail
20
doc

Inimene

Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. http://www.genomics.ee/ Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on

Bioloogia
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast.

Bioloogia



Lisainfo

Mõisted: Pupill,Võrkkest,Kollatähn,Pimetähn,Kolvikesed ja kepikesed,Dalotonism,Kanapimedus,Kuulmetõri,Tigu,. Poolringkanalid,Kurtus,Kuulmislävi, Maitsepung, Hasiterakk, Silma

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun