100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tarvo Schmeimann
Õppematerjali autor
See toimub trumminaha abil. Trumminahka võib võrrelda mikrofoni membraaniga. Trumminaha mehhaaniline võnkumine toimub kooskõlas helirõhu võnkumisega. Kuulmine on tavaliselt kõige tundlikum 4 kHz kandis, kus tajutakse nii väikse amplituudiga trumminaha võnkumisi nagu vaid 10-9 cm. Trumminaha võngete ülekandmisel ovaalaknale on tegemist kahe nimetamisväärse nähtusega. Esiteks, luukesed käituvad kangide reana, mille toimel ülekantav jõud võib vaiksete helide puhul suureneda kuni kolm korda. Teiseks, ülekanne on korraldatud nii, et väike rõhk suurele pinnale teisendatakse suuremaks rõhuks väiksemale pinnale, sest trumminaha pindala on 15 kuni 30 korda suurem kui ovaalakna pindala. c) Sisekõrv Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu. Basilaarmembraanil moodustub nn. jooksev laine. Jooksva laine amplituud saavutab maksimumi basilaarmembraani ühes kindlas kohas, mis sõltub
elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise seisukohast on olulisemaks tööks Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1863). Oluline, kuna 1)selles on kokku kogutud ja üldistatud kõik tolleks ajaks saadud teadmised heli tekkimisest, helide vahel kujunevatest seostest ning nende tajumisest inimese poolt.(Helid pole ainuüksi muusika kuid suur osa muusikapsüholoogia varasemast ajaloost kuni 20.saj. 2.pooleni sisuliselt just helide psüholoogia, kus uurimiseobjektiks on pigem muusika väikesed koostisosad kui muusika ise.);2)Introspektiivne e.enesevaatluslik uurimismeetod, mille õigsust polnud võimalik 19.saj.keskpaigas tõestada, kuigi edasise arengu käigus kinnitust leidnud. 1879 rajas Leipzigi ülikooli filosoofiaprofessor W
absoluutse, vaid suhtelisena. Seetõttu ei väljendata helitugevuse muutust iseloomustavaid suurusi mitte absoluutsetelt (näiteks: W/m 2), vaid suhteliste ühikute logaritmina detsibellides (1db = 1/10 belli) standardsete nulltasemete suhtes. Seega helitaset ehk helinivood N (detsibellides) standardse nulltaseme suhtes arvutatakse valemiga: N=10lg(I/Io), kus I on helitugevus ning Io on inimese kuuldelävi. 1000 Hz heli valjus on 1 foon, kui tema helitase on 1 detsibell. Igal skaalal peab olema mingi nullpunkt, millest algavad lugemid positiivses või negatiivses suunas. Heli intensiivsuste puhul on lähtepunktiks kuuldelävi (minimaalne heli intensiivsus või rõhk, mida tajutakse helina), mida nimetatakse nullnivooks. Nii saamegi skaala detsibellides, millele ei ole märgitud heli intensiivsuse arvulised väärtused, vaid heli intensiivsused detsibellides.
aga tegelikult 38 % proteesitutest ütleb ,et rõõma muusikast on kadunud. Muusika kuulamine läbip proteesi ei paku neile enam mõnu. Kontserdisaali akustika alused teke seotud muusikaelu avalikustumisega alates 17. saj lõpust esimene kontserdisaaliks projekteeritud hoone Londonis 1690. a 19. saj tekivad kontserdisaalid kõikidesse suurematesse Euroopa linnadesse; nende mahutuvus küünib 1,5 kuni 2 tuh inimeseni Kontserdisaali akustikat puudutavad hinnangud olenevad: 1. helide kui võnkeprotsessi tulemusel tekkivate lainete levist, peegeldumisest ja neeldumisest ruumis (füüsikaline nähtus) 2. helide tajust inimese kuulmissüsteemi poolt (psühholoogiline nähtus) 3. inimeste subjektiivsetest eelistustest (esteetiline nähtus) Heli on laineline liikumine. On oma olemuselt võnkumine, võnkumine levib lainetena. Heli levib väga erinevates suundades, seni kuni kohtab takistust
ka sagedusega. Uurimustes on püütud avastada skaalasid või indikaatoreid, mis baseeruks heli füüsikalistele omadustele, mis omakorda mõõdaks selle psühholoogilist kvaliteeti, seega tuli kasutusele termin psühhofüüsikaline. Vanimate ja laiemalt kasutatavate psühhofüüsikaliste karakteristikutena tuleks esile tuua termineid "phon" ja "sone". Metoodika, mida kasutatakse nende terminite defineerimiseks on sarnane teiste valjuse indikaatoritega ja sisaldab subjekte, mis sobivad helide võrdlemiseks soovitusliku tasemega subjektiivse valjuse tingimustes (või ühel juhul müra). "Phoni" puhul esitasid Robinson ja Dadson (1957) subjekti 1000 Hz puhta tooni (baasheli) erinevatel helitugevustel ja seadis erinevad sagedused puhasteks toonideks (võrdlushelid) kuni võrdlusheli oli hinnatud samaks tugevuseks nagu baasheli. Võrdlusheli detsibellide tase salvestati. Nendest andmetest koostati vastavad kõverad, mis on esitatud joonisel 2. Iga kõver
Võimendi projekt Helisagedusvõimendi Struktuur Iga võimendi koosneb eelvõimendist ehk pinge- ja reguleervõimendist, ning võimsusvõimendist ehk lõppvõimendist. Eelvõimendi põhilised plokid on struktuurskeemil näidatud. Konkreetses võimendis võivad mõned struktuurskeemil näidatud plokkidest puududa. Üks aste võib täita mitut ülesannet, näiteks töötada korraga tämbri regulaatorina ja pingevõimendina, ka plokkide järjestus võib olla teistsugune, näiteks pingevõimendusaste võib olla tämbriregulaatorist eespool. Stereovõimendi puhul on kaks samasugust kanalit A ja B kanal. Stereovõimendis töötavad rööbiti kaks võimenduskanalit ja lisandub stereotasakaalu regulaator ehk stereobalanss. Helisagedusvõimendi struktuurskeemi määravad temale esitatavad nõuded. Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk ebali
Tavaliselt me jõudehingamist ei kuule. 2) Kõhuhingamine diafragma töötab aktiivselt kaasa 3) Roidehingamine 4) Kontrollitud hingamine inimesed, kes töötavad oma häälega (laulja, näitleja). 5) Kõnehingamine hingamisfaasid on eri pikkusega. Sisse hingamine kiiresti, välja hingamine pikk. Sel hingamisel on oluline osa kõnerütmi kujundamisel nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse muudab see kõne katkendlikuks rütmilisus. Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12
7. Kõrge sagedusega heli leviku iseärasused. Kõrge sagedusega heli on täpselt suunatav ja kergesti peegeldatav. Kui kõrge sagedusega heli põrkab vastu tugevat panda, peegeldub ta nii nagu peegeldub valgus peeglilt, kuid läbib igat seines olevat avaust, muutmata seejuures oma suunda. Kõrge sagedusega heli ei levi aga nurga taha. Kõrge sagedusega heli tugevus väheneb õhus levimisel. 8. Tuule põhjustatud helide vähendamine Kui tuul läbib tetud kiirusel esemel olevaid avasin, nurkasid siis tekib tugev puhas vilin. Seda heli saab vältida tehes esemed rohkem voolujoonelisemaks või teha ese korrapäratumaks nt vähendades järske nurki. 9. Kuidas neelevad helisid poorsed materjalid? Paksud, poorsed materjalid neelavad nii kõrgsageduslikke kui ka madalasageduslikke helisid. Poorne materjal, millest õhk saab hõlpsasti läbi minna, on hea heli neeldur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid