Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EAKATE AKTIIVSUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Sa tahaksid aktiivsemaks muutuda?

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ14
Mari Lill
EAKATE AKTIIVSUS
Tallinn 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3
1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4
  • Lihasjõud…………………………………………………………………....4
  • Vaimne tervis……………………………………………………………….4
    2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5
    3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6
    4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7
    6. KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………….
    SISSEJUHATUS
    Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust vaatest oluline, et vanurid pööraksid tähelepanu enda tervise edendamisele, sest nende tervishoiuteenustele kulub palju raha tervishoiu piiratud eelarvest. ( Roper jt 1999: 270-271).
    Aastate lisandudes saabub aeg, mil enamus inimesi kaotavad oma kehakaalu ning omavad vähem energiat ja vajuvad kössi. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut ei mõjuta ainult vanadus , vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271).
  • LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS
  • Lihasjõud
    Lihasvastupidavusel ja lihasjõul on väga suur tähtsus meie igapäevaste toimingutega hakkamasaamisel. Lihaskonna hea töövõime on meile vajalik liikumiseks, töötamiseks, kukkumise vältimiseks ja tasakaalu säilitamiseks. (Fogelholm jt 1995: 101).
    Ka koormus aitab säilitada lihaskonna töövõimet ja struktuuri. Koormuse võib tagada kas mingi kehaline tegevus millel on treeniv toime või siis mingi teadlik treening . Inimestel, kes on vähe trenni teinud, on vananemisega kaasnev lihasjõu vähenemine palju suurem, kui neil, kes on kehaliselt aktiivsed. (Fogelholm jt 1995: 101).

    1.2. Vaimne tervis


    Inimese psüühiline tervis koosneb kahest komponendist : negatiivsest ja positiivsest. Negatiivse komponendi osad on ängistus, masendus ja kindlasti ka muud stressiga kaasnevad emotsionaalsed seisundid . Positiivsed pooled on usk oma võimetesse , enesehinnang ning positiivsed tunded. (Fogelholm jt 1995: 101).
    Katsed, mis on tehtud seoses depressiooni ja liikumisega, on näidanud, et depressioon on seotud füüsilise inaktiivsusega. Suhet depressiooni ja liikumise vahel ei ole aga siiski veel suudetud senistes epidemioloogilistes uurimustes näidata. (Fogelholm jt 1995: 101).
    Katri Merisalu on öelnud : “Leia oma motivatsioon ! Et plaanist kinni pidada, siis peaksid endalt küsima – miks Sa tahaksid aktiivsemaks muutuda? Et näha parem välja? Leevendada valusid? Kaotada kaalu? Saada tugevamaks? Nautida rohkem aega oma lastelastega?” (Merisalu 2012).
  • VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE


    Suur osa muutustest, mis vananemisega kaasnevad, on tingitud üldise kehalise aktiivsuse vähenemisest. Vanurid, kes pensionile jäävad, saavad tegeleda erinevate terivsesportidega. Kuigi tulemused näitavad, et pensioniealiste inimesete liikunisvormid on peamiselt koduvõimlemine ja käimine. Umbes 45. aastased inimesed peaksid täitma teatud liikumisprogrammi, kui nad tahavad võidelda muutustega , mis vananemine kaasa toob. Programm peaks sisaldama selliseid tegevusi, mis säilitavad vastupidavuse. Näiteks jalgrattasõit, ujumine , suusatamine ja käimine. Kasulik oleks kuskil tund aega päevas liikuda , võimleisega võiks tegeleda iga päev kuskil 15 minutit ning vastupidavusharjutustega umbes 30-45 minutit. (Vuori jt 1995: 102-104). Katri Merisalu on öelnud: “Alusta aeglaselt! Sul võb olla suur tahtmine kiiresti alustada ent järsult liiga aktiivseks muutumine on vigastusohtlik ja võib lõppeda halvasti.” (Merisalu 2012).
    Vananedes avalduvad funktsionaalsed puuded ja haigused tingivad sageli vajaduse kohandada liikumist inimese võimalustele vastavaks. Eakate liikumisharrastuse teel võib olla palju takistusi, individuaalseid või keskkonnast lähtuvaid. Näiteks sotsiaalsed takistused, mis hõlmavad ealist diskrimineerimist, eeskujude puudumist ja ka näiteks arstide väärseisukohti. Individuaalsed põhjused on elamine maal, kus on vähe spordivõimalusi, motivatsiooni puudumine, ajapuudus , kukkumishirm ja paljud muud teised tegurid. Füüsilise keskkonnaga seotud takistused on ilmastikutingimused või liikumistingimuste või-vahendite sobimatus eakatele inimestele. (Vuori jt 1995: 102-104).
    Vananeva elanikkonna kehalise aktiivsuse ning liikumisharrastuse edendamine on tänapäeval üks olulisemaid terviseedenduse küsimusi . Kindlasti peaks muutma liikumiskultuuri struktuuri ja tegevusmalle ja arendada tervishoiu-, sotsiaal-, ja hariduspoliitikat sel määral, et vanemate inimeste terviseliikumisega seotud vajadusi piisavalt arvesse võetaks. (Vuori jt 1995: 102-104).
  • FÜÜSILNE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD


    Füüsilise aktiivsuse kasulikkus ja piirid sellega tegeledes . Teoreetiline osa viitab oma tervise kontrollile ja selle tajumisele kui palju kontrolli on ühel inimesel välise keskkonna üle. Tulemused : füüsiline nõrkus on tulemus vähesest aktiivsusest paljudel vanainimestel. On tähele pandud, et need, kellel on sisemine usk suuta sündmuseid mõjutada ja neid kontrollida, on palju aktiivsemad, kui need, kellel seda pole. Kõik individuaalid, vanusest olenemata, saavad kasulikkust regulaarsest füüsilisest aktiivsusest, palju või keskmiselt. Liikuvust ja funktsioneerimist vanemates inimestes, kaasa arvatud nõrkust, saab parandada läbi füüsilise aktiivsuse, regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab haigestumist ja suremust kroonilistesse haigustesse. Kokkuvõte: vanemate täiskasvanute liikumise taset tuleb hinnata enne, kui määratakse kindlaks nende pingutus tegeleda füüsilise aktiivsusega. Haridus ja teadvustamine nendest kasudest tuleb anda teada anda nii vanuritele kui ka nende hooldajatele. Plaan tuleb teha selleks, et vanurid end liigutaksid. (Purity 2014).
    Vanem generatsioon seisab silmitsi füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutustega, mis esitab neile väljakutse elada head elu. Füüsilised häired on meie ühiskonnas suuresti mõjutanud vanureid. Sellegi poolest elavad tänapäeval inimesed kauem ja see suundumus võib jääda nii kuni 2025. aastaks. (Purity 2014).
  • EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD


    Kõigepealt võiks vanem inimene parandada ja säilitada lihasjõudu. Tuleb teha harjutusi kehatüve lihastele, kätele ja jalgadele . Seejärel võiks suurendada keha painduvust. (Talving jt).
    Kõige rohkem unustatakse pöörata kehaliste harjutuse programmides tähelepanu painduvuse ning koordinatsiooni ja tasakaalu arendamisele. Eakate kehaline võimekus võib olla piiratud suurte liigeste liikuvuse vähenemise tõttu. Nad kukuvad väga sageli. Selle põhjuseks võib olla piiratud liikuvus, mis ei võimalda reageerida kehaasendi muutusele või järsku tekkinud tasakaalu kaotusele . (Talving jt).
    Kindlasti on vaja arendada kehatüve paindumust ning puusa -ja õlaliigeste liikuvust. Lamades toolil või istudes kušetil on eakal kergem harjutada painduvust. Väga sageli on piiravateks põhjusteks reie sirutaja- ja painutajalihaste jäikus. Neid lihaseid on ise väga raske venitada ning praktikas soovitatakse kasutada toolile toetudes kerget venitust ja väljaastet. (Talving jt).

    KASUTATUD KIRJANDUS:


    Roper, N., Logan , L., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar.
    Fogelholm, M., Vuori, I. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina .
    Vuori, I., Taimela, S. (1995). Liikumine ja meditsiin . Tallinn: Medicina.
    Purity, F. (2014). Physical activities in elderly: benefiits and barriers. http://publications.theseus.fi/handle/10024/77087
    Talving, I., Tamm, A. Liikumise mõjust eakate tervisele. Sotsiaalministeerium.
  • Vasakule Paremale
    EAKATE AKTIIVSUS #1 EAKATE AKTIIVSUS #2 EAKATE AKTIIVSUS #3 EAKATE AKTIIVSUS #4 EAKATE AKTIIVSUS #5 EAKATE AKTIIVSUS #6 EAKATE AKTIIVSUS #7 EAKATE AKTIIVSUS #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerri75 Õppematerjali autor
    Eakate aktiivsus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    GERONTOLOOGIA
    42
    doc

    GERONTOLOOGIA

    Gerontoloogia on teadus vananemisest, mis käsitleb 1. vananemist 2. eetikat 3. vanuripoliitikat Gerontoloogial on neli alaosa: 1. Biogerontoloogia ­ tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia ­ käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused ­ sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3. Psühhogerontoloogia ­ käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria ­ e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika

    Ühiskonnaõpetus
    Laste tervis-lastekaitse-terviseedendus
    126
    pdf

    Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

    Lapse tervise mõjurid  Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu.  Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine).  Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud.  Elu- ja töötingimused.  Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Vanemapoolsed determinandid: Rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsus. Lapse elutsükli determinandid: Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: Ülekaalulisus/ rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhusaaste. Laste tervist mõjutavad tegurid  Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid  Lapse tervislik seisund (suremus, haigestumus, õnnetusjuhtumid, vaimne tervis) ja heaolu.  Tervise riskitegurid.  Laste tervise süsteem ja poliitika (tervishoiu korraldus, immuniseerimine,

    Lapse tervise edendamine
    Spordi üldained 1 tase
    139
    pdf

    Spordi üldained 1.tase

    TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

    Inimeseõpetus
    NANDA õendusdiagnoosid 2012-2014 e-raamat
    473
    pdf

    NANDA õendusdiagnoosid 2012-2014 e-raamat

    NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ

    Õendus
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

    Juhtimine
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    198
    doc

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

    Sotsioloogia
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Mittepärilikud Vahetu sotsiaalne faktorid keskkond Sotsiaal-kultuuriline keskkond ISIKSUSLIKUD ARENGU- FAKTORID: Aktiivsus õppimine Joonis 1. Arengufaktorid Seega mõjutavad isiksuse arengut nii bioloogilised, sotsiaalsed kui ka isiksuslikud faktorid.  Bioloogiliste  faktorite   mõju   tähtsustamine   ja   nende   faktorite uurimine  algas   koos   geneetika   avastamisega.   Geneetilised tunnused on looduse poolt meile kaasa antud ja seega avaldavad

    Arengupsühholoogia
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun