Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Immanuel Kant (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas ta seda teeb?
V KANT JA IDEALISM
12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja
isik
Sadulsepa poeg, kes elas kogu
elu oma sünnilinnas
Köningsbergis.
Teda iseloomustatakse kui
tagasihoidlikku inimest.
Välimuselt oli ta
Immanuel Kant
pooleteisemeetripikune ning hästi
riietatud kõhetu meesterahavs. 1
Ta oli uusaja filosoofia
uuendaja, kes
ühendas omavahel
empirismi ja
ratsionalismi.
Ta oli esimene suur
ülikoolifilosoof, kelle
eluviiside tavatu
korrapärasus on
kultuurianektootide
lõputu teema.
Immanuel Kant
2
Vanapoisiks jäänud
Kant pühendus täielikult
oma tööle.
Kant vahetas agaralt
oma loengute teemasid
Immanuel Kant
ning võis vabalt peale
filosoofia rääkida ka
loodusteadustest.
3
Oli erakordselt
populaarne lektor.
Ta oli usin, töökas,
äärmiselt täpne (naabrid
panid tema järgi kella
õigeks) ning jumaldas
rutiini.
Immanuel Kant
4
Oma kuulsamaid tekste ei
kirjutanud ta mingi
geniaalse
inspiratsioonihoo
tulemusena, vaid need
valmisid pika töö
tagajärjel.
Tema tippteos Puhta
mõistuse kriitika oli kohe
peale ilmumist
sensatsioon. Immanuel Kant ja "Puhta mõistuse
kriitika" tiitelleht
5
Kanti kuulsus kasvas peale
selle teose ilmumist
plahvatuslikult. Kunagi
Köningsbergist lahkumata oli ta
peagi kogu Saksa kuulsaim
filosoof.
Kanti filosoofia mõjutas ka üldist
vaimset kultuuri. Temast olid
inspireeritud näiteks kirjanik
Jean Paul ja luuletaja Schiller;
Goethe aga tõdes, et Kant oli
teda õpetanud "tundma
iseennast, mis on tohutu võit".
6
Mainitud Kanti peaaegu
1000-leheküljeline tippteos
on üks maailmakirjanduse
raskestimõistetavamaid
teoseid ­ filosoof pakub
lugejale lämmatava
mõistestiku ja
leheküljepikuseid lauseid.
Kerge mänglemine tõsiste
teemadega ­ mis teeb
Descartes'i või Hume'i Immanuel Kant
lugemise nauditavaks ­ on
Kanti teostele võõras.
7
12.1. Asjad iseeneses. Kogemuse
tingimused
Inimkogemuse eeltingimuseks on
objektiivne maailm, meist sõltumatu
reaalsus.
Inimesel on võimalik kogeda mitte asja
iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses
tekitab.
8
Järelikult ei koge ma lauda ennast, vaid
seda, mida laud minus tekitab.
Maailm iseeneses on inimese mõistusele
kättesaamatu, sest see, kuidas inimene
mõtestab enese jaoks maailm iseeneses
poolt tekitatud kogemust, sõltub üksnes
inimese enda mõistusest.
9
Kanti mõttekäik sarnaneb siin Platoni
omaga, sest jagab samuti maailma kaheks
­ üks neist on meile kättesaamatu, teine
aga kogetav.
Antud temaatika puhul on mainitud
filosoofide õpetustel ka üks oluline
erinevus:
10
kui Platon põlgab maailma sellisena nagu
see meile ilmneb, siis Kant seab selle oma
teooria keskpunkti, st tähtsustab vahetut
kogemust enam kui kättesaamatut
objektiivset reaalsust.
11
Kanti oma õpetusega võib pidada
ratsionalismi (arusaam, mille kohaselt kõik
tõelised teadmised pärinevad mõistusest
enesest) ja empirismi (arusaam, mille järgi
teadmised pärinevad kogemusest)
ühendajaks. Kuidas ta seda teeb?
12
Ta kinnitab, et teadmine saab alguse
kogemusest, kuid ei tulene sellest.
Teadmine on hoopis mõistuse poolt
mõtestatud kogemus.
Kuid see, milline see kogemus täpselt on,
sõltub juba konkreetse inimese
mõistusest.
13
Kanti kohaselt tajupildid ilma mõtestamata
on pimedad, nii nagu mõistuse poolt
loodud mõisted ilma tajupiltideta on tühjad.
14
12.2. Transtsendentaalne filosoofia
Transtsendentaalne on
igasuguse kogemuse
eeltingimusi puudutav;
see mõiste on Kanti
filosoofias seotud
eelkõige küsimusega:
mis teeb inimkogemuse
üldse võimalikuks?
Immanuel Kant
15
Kanti järgi teeb
kogemuse võimalikuks
meie jaoks mõistus, mis
seob inimkogemuse kõik
erinevad aspektid
terviklikuks kogemuseks.
Immanuel Kant kogu
oma "pikkuses"
16
Reaalsusest võib
inimene midagi teada
ainult siis, kui meie
mõistus annab meie
reaalsuse tajumisele
tähenduse, st muudab
reaalsuse mõisteliseks
ehk mõtestab selle
vastavate mõistete abil
inimese jaoks lahti. Immanuel Kant
17
12.3. Inimene eesmärgina iseeneses.
Vabadus
Kant peab eesmärgiks iseeneses
inimsust, mis on olemas igas persoonis;
inimsus on absoluutne väärtus, mis peab
olema püha, kuna inimene on
moraaliseaduse subjekt.
Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi
saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui
ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina.
18
Kanti moraali vastu eksib näiteks enesetapja,
sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses,
vaid kui vahendit saavutamaks kindlat
eesmärki ­ jõuda seisundisse, milles pole
enam elupiina. Seega eksib ta selles, et
muudab oma inimsuse vahendiks.
19
Kanti kuulus kategooriline imperatiiv
(meenuta, milles see seisneb) on seotud
vabaduse mõistega. Ta leiab, et
kategoorilist imperatiivi saab järgida siis,
kui inimene ise seda tahab.
Kategooriline imperatiiv eeldab, et seda
järgitakse puhtast kohusetundest (moraal
eeldab tahet!).
20
"Ei ole maailmas ega üldiselt ka sellest
väljaspool võimalik mõelda midagi muud,
mida saaks pidada heaks ilma
reservatsioonideta, kui ainuüksi hea tahe,"
leiab Immanuel Kant.
Tahtevabadus teeb kategoorilise imperatiivi
võimalikuks, kuna üksnes vaba ratsionaalne
olend saab olla moraalne, tõdeb filosoof.
21
Seega vabadus kui üks moraali
eeltingimusi tähendab kõkkuvõtvalt seda,
et mida ma moraalselt pean tegema, peab
mul ka olema võimalik teha.
22
Vasakule Paremale
Immanuel Kant #1 Immanuel Kant #2 Immanuel Kant #3 Immanuel Kant #4 Immanuel Kant #5 Immanuel Kant #6 Immanuel Kant #7 Immanuel Kant #8 Immanuel Kant #9 Immanuel Kant #10 Immanuel Kant #11 Immanuel Kant #12 Immanuel Kant #13 Immanuel Kant #14 Immanuel Kant #15 Immanuel Kant #16 Immanuel Kant #17 Immanuel Kant #18 Immanuel Kant #19 Immanuel Kant #20 Immanuel Kant #21 Immanuel Kant #22
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LingLing Est Õppematerjali autor
Immanuel Kanti elu ja looming. powerpointi formaadis.

Sarnased õppematerjalid

Immanuel Kant
6
docx

Immanuel Kant

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida ­ Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt

Filosoofia
Immanuel Kant
2
docx

Immanuel Kant

Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd.

Filosoofia
Immanuel Kant
18
doc

Immanuel Kant

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Immanuel Kant Essee Tallinn 2006 Immanuel Kant I. Kant sündis 1724 Saksamaal, Köningsbergis käsitööliste perekonnas. 1745 lõpetas Köningsbergi ülikooli, 1747 – 54 oli koduõpetaja, 1755 – 70 oli Köningsbergi ülikooli eradotsent ja 1770 – 96 porfessor, 1786 ja 1788 ka rektor. Kanti filosoofilises tegevuses eristatakse nn kriikaeelset (1770. a-teni) ja kriitikajärku. Kriitaeelsel järgul olid Kanti peamised huviobjektid loodusteadus ja natuurfilosoofia. Ta esitas hüpoteesi

Filosoofia
Immanuel Kant- Saksa filosoof
10
docx

Immanuel Kant- Saksa filosoof

Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 8- kuni 16-aastaselt õppis

Saksa klassikaline filosoofia
Immanuel Kant 1724- 1804
3
doc

Immanuel Kant(1724- 1804)

Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770

Filosoofia
Filosoofia konspekt
14
docx

Filosoofia konspekt

tuletada asjade tegelikust seisust". · Locke mõjutas Newtonit; ta oli hariduses tuupimise vastu ning keele õppimisel grammatika abil (tema arvates tuleks seda teha praktika ja näidete abil); ta rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust; ta uskus, et kõik inimesed on arenemisvõimelised ning et vabaduse kaitse on ainus valitsuse õigustatud eesmärk · L filosoofiast sai anglosaksi maailmanägemise alusmudel IMMANUEL KANT · Immanuel Kant (1724-1804) oli saksa filosoof, kes sünteesis eelnevalt vastuoluliselt nähtud ratsionalismi ja empirismi üheks filosoofiaks ("Puhta mõistuse kriitika") · Kuna me ei saa oma tajudes aega ja ruumi kõrvale jätta, ei tea me, kuidas asjad on omaette ­ "asi iseeneses" (Ding an Sich) ehk noumenide maailmas (trantsendentaalne maailm), sest meie tajumusel peab olema allikas, meie jaoks on

Filosoofia
Filosoofia
5
doc

Filosoofia

enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav, seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism

Filosoofia
Immanuel Kant
7
doc

Immanuel Kant

SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (1)

mariah profiilipilt
mariah: palju olulisi fakte
13:57 23-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun