Immanuel Kant (1)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
V KANT JA IDEALISM
12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja
isik
Sadulsepa poeg, kes elas kogu
elu oma sünnilinnas
Köningsbergis.
Teda iseloomustatakse kui
tagasihoidlikku inimest.
Välimuselt oli ta
Immanuel Kant
pooleteisemeetripikune ning hästi
riietatud kõhetu meesterahavs. 1
Ta oli uusaja filosoofia
uuendaja, kes
ühendas omavahel
empirismi ja
ratsionalismi.
Ta oli esimene suur
ülikoolifilosoof, kelle
eluviiside tavatu
korrapärasus on
kultuurianektootide
lõputu teema.
Immanuel Kant
2
Vanapoisiks jäänud
Kant pühendus täielikult
oma tööle.
Kant vahetas agaralt
oma loengute teemasid
Immanuel Kant
ning võis vabalt peale
filosoofia rääkida ka
loodusteadustest.
3
Oli erakordselt
populaarne lektor.
Ta oli usin, töökas,
äärmiselt täpne (naabrid
panid tema järgi kella
õigeks) ning jumaldas
rutiini.
Immanuel Kant
4
Oma kuulsamaid tekste ei
kirjutanud ta mingi
geniaalse
inspiratsioonihoo
tulemusena, vaid need
valmisid pika töö
tagajärjel.
Tema tippteos Puhta
mõistuse kriitika oli kohe
peale ilmumist
sensatsioon. Immanuel Kant ja "Puhta mõistuse
kriitika" tiitelleht
5
Kanti kuulsus kasvas peale
selle teose ilmumist
plahvatuslikult. Kunagi
Köningsbergist lahkumata oli ta
peagi kogu Saksa kuulsaim
filosoof.
Kanti filosoofia mõjutas ka üldist
vaimset kultuuri. Temast olid
inspireeritud näiteks kirjanik
Jean Paul ja luuletaja Schiller;
Goethe aga tõdes, et Kant oli
teda õpetanud "tundma
iseennast, mis on tohutu võit".
6
Mainitud Kanti peaaegu
1000-leheküljeline tippteos
on üks maailmakirjanduse
raskestimõistetavamaid
teoseid filosoof pakub
lugejale lämmatava
mõistestiku ja
leheküljepikuseid lauseid.
Kerge mänglemine tõsiste
teemadega mis teeb
Descartes'i või Hume'i Immanuel Kant
lugemise nauditavaks on
Kanti teostele võõras.
7
12.1. Asjad iseeneses. Kogemuse
tingimused
Inimkogemuse eeltingimuseks on
objektiivne maailm, meist sõltumatu
reaalsus.
Inimesel on võimalik kogeda mitte asja
iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses
tekitab.
8
Järelikult ei koge ma lauda ennast, vaid
seda, mida laud minus tekitab.
Maailm iseeneses on inimese mõistusele
kättesaamatu, sest see, kuidas inimene
mõtestab enese jaoks maailm iseeneses
poolt tekitatud kogemust, sõltub üksnes
inimese enda mõistusest.
9
Kanti mõttekäik sarnaneb siin Platoni
omaga, sest jagab samuti maailma kaheks
üks neist on meile kättesaamatu, teine
aga kogetav.
Antud temaatika puhul on mainitud
filosoofide õpetustel ka üks oluline
erinevus:
10
kui Platon põlgab maailma sellisena nagu
see meile ilmneb, siis Kant seab selle oma
teooria keskpunkti, st tähtsustab vahetut
kogemust enam kui kättesaamatut
objektiivset reaalsust.
11
Kanti oma õpetusega võib pidada
ratsionalismi (arusaam, mille kohaselt kõik
tõelised teadmised pärinevad mõistusest
enesest) ja empirismi (arusaam, mille järgi
teadmised pärinevad kogemusest)
ühendajaks. Kuidas ta seda teeb?
12
Ta kinnitab, et teadmine saab alguse
kogemusest, kuid ei tulene sellest.
Teadmine on hoopis mõistuse poolt
mõtestatud kogemus.
Kuid see, milline see kogemus täpselt on,
sõltub juba konkreetse inimese
mõistusest.
13
Kanti kohaselt tajupildid ilma mõtestamata
on pimedad, nii nagu mõistuse poolt
loodud mõisted ilma tajupiltideta on tühjad.
14
12.2. Transtsendentaalne filosoofia
Transtsendentaalne on
igasuguse kogemuse
eeltingimusi puudutav;
see mõiste on Kanti
filosoofias seotud
eelkõige küsimusega:
mis teeb inimkogemuse
üldse võimalikuks?
Immanuel Kant
15
Kanti järgi teeb
kogemuse võimalikuks
meie jaoks mõistus, mis
seob inimkogemuse kõik
erinevad aspektid
terviklikuks kogemuseks.
Immanuel Kant kogu
oma "pikkuses"
16
Reaalsusest võib
inimene midagi teada
ainult siis, kui meie
mõistus annab meie
reaalsuse tajumisele
tähenduse, st muudab
reaalsuse mõisteliseks
ehk mõtestab selle
vastavate mõistete abil
inimese jaoks lahti. Immanuel Kant
17
12.3. Inimene eesmärgina iseeneses.
Vabadus
Kant peab eesmärgiks iseeneses
inimsust, mis on olemas igas persoonis;
inimsus on absoluutne väärtus, mis peab
olema püha, kuna inimene on
moraaliseaduse subjekt.
Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi
saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui
ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina.
18
Kanti moraali vastu eksib näiteks enesetapja,
sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses,
vaid kui vahendit saavutamaks kindlat
eesmärki jõuda seisundisse, milles pole
enam elupiina. Seega eksib ta selles, et
muudab oma inimsuse vahendiks.
19
Kanti kuulus kategooriline imperatiiv
(meenuta, milles see seisneb) on seotud
vabaduse mõistega. Ta leiab, et
kategoorilist imperatiivi saab järgida siis,
kui inimene ise seda tahab.
Kategooriline imperatiiv eeldab, et seda
järgitakse puhtast kohusetundest (moraal
eeldab tahet!).
20
"Ei ole maailmas ega üldiselt ka sellest
väljaspool võimalik mõelda midagi muud,
mida saaks pidada heaks ilma
reservatsioonideta, kui ainuüksi hea tahe,"
leiab Immanuel Kant.
Tahtevabadus teeb kategoorilise imperatiivi
võimalikuks, kuna üksnes vaba ratsionaalne
olend saab olla moraalne, tõdeb filosoof.
21
Seega vabadus kui üks moraali
eeltingimusi tähendab kõkkuvõtvalt seda,
et mida ma moraalselt pean tegema, peab
mul ka olema võimalik teha.
22
Immanuel Kanti elu ja looming. powerpointi formaadis.
Sarnased õppematerjalid
6
docx
Immanuel Kant
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ametnikutöö osakond
IMMANUEL KANT
Referaat
Juhendaja:
Tallinn 2013
1. ELULUGU
Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a.
Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad)
sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti
pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile
nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem
ise, olles õppinud heebrea keelt
2
docx
Immanuel Kant
Immanuel Kant
Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud
kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks
Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli
vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle
puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd.
18
doc
Immanuel Kant
TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSINSTITUUT
Immanuel Kant
Essee
Tallinn 2006
Immanuel Kant
I. Kant sündis 1724 Saksamaal, Köningsbergis käsitööliste perekonnas. 1745
lõpetas Köningsbergi ülikooli, 1747 – 54 oli koduõpetaja, 1755 – 70 oli Köningsbergi
ülikooli eradotsent ja 1770 – 96 porfessor, 1786 ja 1788 ka rektor. Kanti filosoofilises
tegevuses eristatakse nn kriikaeelset (1770. a-teni) ja kriitikajärku. Kriitaeelsel järgul
olid Kanti peamised huviobjektid loodusteadus ja natuurfilosoofia. Ta esitas hüpoteesi
10
docx
Immanuel Kant- Saksa filosoof
Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas
Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella
õigeks panna.
Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise,
olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges
muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta
kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu
südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule
kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema
filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane.
Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 8- kuni 16-aastaselt õppis
Saksa klassikaline filosoofia
3
doc
Immanuel Kant(1724- 1804)
Immanuel Kant (1724- 1804)
Elulugu
Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide
esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt.
Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles
õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane.
Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima
filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770
14
docx
Filosoofia konspekt
tuletada asjade tegelikust seisust".
· Locke mõjutas Newtonit; ta oli hariduses tuupimise vastu ning keele õppimisel
grammatika abil (tema arvates tuleks seda teha praktika ja näidete abil); ta rõhutas
kaasaegsete õppeainete tähtsust; ta uskus, et kõik inimesed on arenemisvõimelised
ning et vabaduse kaitse on ainus valitsuse õigustatud eesmärk
· L filosoofiast sai anglosaksi maailmanägemise alusmudel
IMMANUEL KANT
· Immanuel Kant (1724-1804) oli saksa filosoof, kes sünteesis eelnevalt
vastuoluliselt nähtud ratsionalismi ja empirismi üheks filosoofiaks ("Puhta
mõistuse kriitika")
· Kuna me ei saa oma tajudes aega ja ruumi kõrvale jätta, ei tea me, kuidas asjad on
omaette "asi iseeneses" (Ding an Sich) ehk noumenide maailmas
(trantsendentaalne maailm), sest meie tajumusel peab olema allikas, meie jaoks on
5
doc
Filosoofia
enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub
empirismile.
Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese
mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud
teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib
öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine.
Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks.
Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise
etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta
jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest
enesest.
2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav,
seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism
7
doc
Immanuel Kant
SISSEJUHATUS
Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria.
Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel
filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite
poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast.
Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas
eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid