Alkoholi tarbimine Euroopas (0)

Alkoholi tarbimine Euroopas 13

ALKOHOLI TARBIMINE EUROOPAS

Arenguanalüüs
Arengu-uuringud ja arenguhindamine
Juhendaja :
Tallinn 2008
SISUKORD
ALKOHOLI TARBIMINE EUROOPAS 1
1. ALKOHOLI TARBIMISEGA SEONDUVAD PROBLEEMID 3
2. ALKOHOLI TARVITAMISE POLIITIKA JA UURINGUD 3
3. ALKOHOLI TARBIMISE AJALUGU 4
4. ALKOHOLI TARVITAMISE HARJUMUSED 5
5. ALKOHOLI MÕJU EUROOPALE 6
6. EUROOPA ALKOHOLIPOLIITIKA 7
7. KOKKUVÕTE 8
Lisa 1. Absoluutalkoholi tarbimise võrdlus aastatel 1997 ja 2003 9
Lisa 2. Täiskarsklaste protsent riigiti 2006. aasta andmetel 10
Lisa 3. Alkoholi tarbimine viimase 12 kuu jooksul 2006. aasta andmetel 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

1. ALKOHOLI TARBIMISEGA SEONDUVAD PROBLEEMID

Euroopa on kõrgeima alkoholi tarvitamise tasemega regioon maailmas, ületades maailma keskmise taseme 2,5 korda: keskmiselt 11 liitrit alkoholi inimese kohta aastas. See toob Euroopale kaasa erilise tervisliku ja majandusliku koorma, hõlmates nii valu ja kannatust, kahju kolmandatele osapooltele, tervise ebavõrdsuse ning vähendab Euroopa produktiivsust (Eesti Karskusliit). Sellega seonduvad mitmed riskid (Health & Consumer Protection 2006, WHO).:

• terviserisk (hinnatakse, et 55 miljonit täiskasvanut tarvitab liigselt alkoholi, s.o. mehed üle 40 g alkoholi päevas ja naised üle 20 g päevas);
  
• alkoholi liigtarbimine põhjustab aastas ca 195 000 inimese surma läbi õnnetusjuhtumite, maksahaiguste, vähi jne;
  
• alkoholi liigtarbimine on enneaegse surma põhjuste seas kolmandal kohal peale suitsetamise ja vererõhuhaiguste;
  
• rohkem kui iga neljas liiklusõnnetus (ca 10 000) on põhjustatud purjus autojuhtide süül;
  
• enam kui veerand noorte meeste (vanuses 15-29 aastat) surmadest on seotud alkoholi tarbimisega (liiklusõnnetused, mõrvad, vägivald jne);
  
• alkoholi tarbimine on seotud ligi 60 haigusega (kopsu- ja seedeelundkonna haigused, rinnavähk, vaimsed ja käitumuslikud häired, kardiovaskulaarsed probleemid jne);
  
• mitmete haiguste, nagu maksatsirroosi esinemine on kasvanud ärevustekitavale tasemele , seda järjest nooremate inimeste hulgas;
  
• alkoholi tarvitamine raseduse ajal võib kahjustada laste aju arengut ning põhjustada fetaalset alkoholisündroomi, mille all kannatab hinnanguliselt üle 60 000 inimese.
  

Alkoholi tarbimisega seonduvate riskide teadvustamine ja elanikkonna teadlikkuse tõstmine on oluline, et vähendada inimeste riskikäitumist ning seeläbi parandada inimeste tervist ja heaolu ning vähendada alkoholi liigtarbimisest põhjustatud surmade arvu.
Uurimisprobleemiks on välja selgitada alkoholi tarbimise arengsuunad Euroopas ning hinnata alkoholipoliitikat ja olukorda Euroopa riikides.

2. ALKOHOLI TARVITAMISE POLIITIKA JA UURINGUD

Alkoholi tarbimise kohta tehakse nii maailmas kui Euroopas väga palju erinevaid uuringuid . Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Vaimsete Haiguste Ekspertide Komitee leidis 1949. aastal, et alkoholi tarbimisega seotud probleemidega tuleb tegeleda süvendatult ning 1950. aastal loodi Alkoholi Tarbimise Ekspertide Komitee (2). Ülemaailmse alkoholipoliitika reguleerimiseks kiitis WHO Assamblee 2008. aasta mais heaks “Strateegia alkoholi kahjustavate mõjude vähendamiseks”, mis peaks vastu võetama 2010. aastal ja olema aluseks globaalsele strateegiale (8). WHO Euroopa Regionaalbüroo koordineerib tervishoiualast tegevust Euroopas, sealhulgas kogudes informatsiooni ning hinnates alkoholipoliitikat ja olukorda Euroopa riikides läbi Euroopa alkoholiinformatsiooni süsteemi (The European alcohol information system, EAIS) (9).
Ka Euroopa Nõukogu on alkoholi liigtarbimisest tulenevate kahjude ning õnnetuste vähendamiseks koostanud strateegia, millega on kehtestatud prioriteedid : kaitsta noori ja lapsi, võidelda sõiduki juhtimise vastu joobeseisundis , vähendada alkoholist põhjustatud tervisekahjustusi täiskasvanute seas, tõsta teadlikkust alkoholi tarbimise valdkonnas ning koguda usaldusväärseid andmeid (6). 1990. aastal loodi Euroopa Alkoholipoliitika Liit (A European Alcohol Policy Alliance , EUROCARE), mis edendab alkoholist tuleneva kahju ennetamist ja piiramist teavitamise, võrkude rajamise ja koostöö abil kogu Euroopas (7). Alkoholiga seotud andmeid kogub ka Euroopa Alkoholimonitooringute Keskus (A European Alcohol Monitoring Centre, EUCAM), uuringuid viivad läbi nii kohalikud riiklikud kui ka ühiskondlikud organisatsioonid (Eestis näiteks Eesti Konjunktuuriinstituut, AS Emor jt).

3. ALKOHOLI TARBIMISE AJALUGU

Inimesed on tuttavad alkoholiga ja selle mõjudega juba tuhandeid aastaid. Alkoholi on kerge toota ja see on olnud laiemalt kasutusel kui teised meeleolule, tajumisele ja käitumisele mõjuvad ained, mida on kasutatud meelelahutuslikel või rituaalsetel eesmärkidel (3). Alkohoolseid jooke kasutati sageli ka meditsiinis – tava, mis jätkus kaasaegse arstiteaduse arenemisel ja ka kahekümnenda sajandi alguses. Seadused alkoholi kohta olid olemas, kuid pigem avaliku korra säilitamiseks või turu reguleerimiseks, mitte rahva tervise säilitamiseks. Siiski, pilt muutus arenguga keskaegses ja vara-uusaegses Euroopas, mis koosnesid industrialiseerimisest, kommunikatsiooniviiside täiustumisest ja kangemate, destilleeritud jookide avastamisest. Üheksateistkümnendal sajandil ja kahekümnenda sajandi algul levisid Euroopas ulatuslikud karskusliikumised, mis olid esialgselt ajendatud murest piiritusjookide pärast. Enamasti kasvas see vastupanuks kõigile alkohoolsetele jookidele. Suuremas osas, kuid mitte kõigis maades, on karskusliikumise positsioon kahekümnendal sajandil hääbunud väheoluliseks. Käsitlus alkoholismist kui haigusest kasvas samuti üheksateistkümnenda sajandi jooksul, paljudes Euroopa maades rajati alkohoolikute varjupaiku. Viimasel ajal on alkoholiga seotud probleemide arutamisel domineerivaks mõistete kompleksiks muutunud ’uus rahva tervise liikumine’, võimaldades avaramat mõttevahetust kui keskendumine ’alkohoolikute’ väikesele osahulgale. Tänane Euroopa hõlmab avarat valikut alkoholi kasutusviisidest ja tähendustest, ulatudes söögikordade saatjast kuni tähtsa osani reisimisrituaalist. Joomiskäitumist kasutatakse sageli kui vormilist ilmingut töö ja vaba aja eraldamiseks. Purjusolek on samamoodi sümboolne nagu ka ’purjus käitumine’ – kuidas inimesed tegutsevad alkoholi mõju all olles – varieerudes üle Euroopa. Anderson & Baumberg, 2006 (11).

4. ALKOHOLI TARVITAMISE HARJUMUSED

Alkoholi tarbimise tase oli kõige kõrgem 1975. aastal, mil iga täiskasvanud inimene jõi 15 liitrit absoluutalkoholi aastas. Viimase 40 aasta jooksul on alkohoolsete jookide tarvitamine muutunud ühtlasemaks vanades liikmesriikides. Joomine on kasvanud Põhja- ja Kesk-Euroopas, kuid vähenenud Lõuna-Euroopas. Uute liikmesriikide keskmine alkoholi tarvitamine on vana Euroopaga enam-vähem ühel tasemel. Nii ühtlast taset pole varem olnud. Euroopas on 55 miljonit täiskasvanud täiskarsklast (15%). Alkoholikoguseid arvestades joovad alkoholi tarvitajad keskmiselt 15 liitrit aastas, millest poole moodustab õlle osakaal (44%). Ülejäänud tarbimine on jagatud veini (34%) ja viina (23%) vahel. Põhja- ja keskosas juuakse peamiselt õlut ning Lõuna-Euroopas veini. See on suhteliselt uus fenomen , mis on toonud endaga kaasa nähtava tasakaalustumise EL riikide seas viimase 40 aasta jooksul. (Anderson & Baumberg, 2006) (11).
EL Rahva Tervise informatsioonisüsteemi andmetel (Lisa 1) võib riigiti välja tuua erinevaid trende. Nii on alkoholi tarbimine oluliselt langenud Itaalias ja Prantsusmaal, tõusnud aga Küprosel, Suurbritannias, Soomes, Hollandis ja Taanis . Ühtlaselt kõrge alkoholi tarbimise tase on olnud Ungaris, Hispaanias, Austrias , Saksamaal, Luksemburgis ja Tšehhis. Eesti 1970. aasta näitaja puudub, kuid 2003. aasta tase 10,7 kuulub siiski Euroopa kõrgemate hulka.
Veerand EL kodanikest (25%) väidavad, et nad ei ole tarbinud viimase 12 kuu jooksul üldse alkoholi (Lisa 2), kuid 75% väidavad, et nad on olnud viimase 12 kuu jooksul purjus (Lisa 3). (12).
Purjus olekut esineb vähem Lõuna-Euroopas kui teistes kohtades: arvestades neid, kes on enda sõnul purjus vähemalt kord kuus. Euroopa täiskasvanud ütlevad, et nad on purjus keskmiselt 5 korda aastas, kuid nad joovad mahult palju ( binge drink - 5+ alkoholiühikut ühel korral) 17 korda aastas. See tähendab, et 40 miljonit Euroopa kodanikku joob igas kuus liigselt ning 100 miljonit (iga kolmas) joob mahult üle normi üks kord kuus. (11)
Euroopas joob 266 miljonit täiskasvanut kuni 20g (naised) või 40g (mehed) päevas, 58 miljonit täiskasvanut (15%) joob enam kui eelmainitud ning 20 miljonit nendest (6%) 40g (naised) või 60g (mehed) päevas. Vaadates alkoholisõltuvust joomise mahu asemel, on võimalik hinnata, et 23 miljonit inimest Euroopas (5% meestest, 1% naistest) on alkoholisõltlased, olenemata vaatlusalusest aastast. Igas uuritud kultuuris tarbivad mehed enam kui naised. Kuigi paljud naised loobuvad alkoholist raseduse ajaks, on olemas märgatavalt palju (25-50%) neid, kes joovad edasi. Vaeste inimeste seas esineb alkoholist hoidumist enam. Peaaegu kõik (üle 90%) 15-16-aastased tudengid on joonud alkoholi, keskmiselt alustatakse joomist 12-aastaselt ning esmakordselt on oldud purjus 14-aastaselt. 1995-2003 kasvas poiste üleliigne joomine pea igas riigis, sama kehtib tütarlaste kohta. Selle üleüldise suuna taga võib näha üleliigse joomise ja purjusoleku kasvu näitajate tõusu Euroopa Liidus 1995-1999, millele järgnes palju ambivalentsem trend (1999-2003). (11)

5. ALKOHOLI MÕJU EUROOPALE

Alkoholist tulenevalt on inimesel kanda kahene kahjude koorem : tervisekahju ja sotsiaalne kahju. Alkoholist tuleneva kuritegevuse majanduslik kahju (2003. aastal EL-s) ulatub kuni 33 miljardi euroni. See jaguneb politsei, kohtu ja vanglate (15 miljardit eurot), kuriteoennetuse ja kindlustusadministratsiooni (12 miljardit eurot) ning varakahjustuse (6 miljardit eurot) peale. Joobes juhtimisega kaasnevat varakahjustust on hinnatud 10 miljardile eurole , kuid rahas otseselt mittemõõdetavaid füüsilisi ja psühholoogilisi tagajärgi on hinnatud 9-37 miljardile eurole. Hetkel on Euroopas hinnanguliselt 23 miljonit alkoholisõltlast; kulusid alkoholisõltlaste peredes on hinnatud 68 miljardile eurole. Rahvuslike uurimuste kohaselt on tööltpuudumisi ja produktiivsuse kadu hinnatud vastavalt 9-19 miljardile eurole ning 6-23 miljardile eurole. Igal aastal sureb Euroopas alkoholiga seonduvalt 195 000 inimest. (11)
Suure osa alkoholikahjudest kannavad inimesed, kes ei ole ise alkoholi tarvitajad. Siia kuulub 60 000 alakaalulist sündi ja 16% laste vääritikohtlemisest ning hooletussejätmisest ning 5-9 miljonit last, kes elab oluliselt alkoholist mõjutatud perekondades. (11)
Eksperimendid ja analüüsid näitavad, et alkoholist tulenev kahju on otseses seoses alkoholi tarvitamise muudatustega. Kokkuvõtlikult on hinnatud, et ühe liitri absoluutalkoholi tarvitamise vähenemine tooks endaga kaasa 1%-lise suremuse vähenemise Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning 3%-lise suremuse vähenemise Põhja-Euroopas. (11)

6. EUROOPA ALKOHOLIPOLIITIKA

Rahvusvahelised kohustused, mis mõjutavad alkoholipoliitikat, on üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) ja teenuskaubanduse üldleping (GATS). Enim mõjutavad alkoholipoliitikat siiski EL-i turureeglid. Liikmesriigid ei tohi diskrimineerida kohalikke kaupu, eelistades mujalt pärinevaid kaupu. Erandeid ei tohi teha ka tervise kaalutlustel . Selle tulemusena on riikidel oma maksupoliitika kujundamisel teatud piirangud. Pikemas perspektiivis on standardiseeritud aktsiisimaksud, et vähendada piiriülest ostmist. (11)
Alkoholi teemal kõige suuremat aktiivsust ilmutanud rahvusvaheline organisatsioon on Maailma Terviseorganisatsioon. Erinevad programmid on kinnitanud vajadust alkoholipoliitika järele, mida ei mõjutaks majanduslikud huvid. Kuigi EL liikmesriigid ei ole andnud Euroopa institutsioonidele võimu vastu võtta seadusi, et kaitsta rahva tervist, suudaksid siseturu reeglistikud puudutada ka olulisi terviseprobleeme. Igal riigil EL-s on seadusi, mis seavad alkoholi eraldi teistest toodetest, millega kaubeldakse selle riigi territooriumil ning sageli on nende seaduste eesmärgiks rahva tervis. Vaatamata sellele ei ole umbes pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides tegevuskava või alkoholiga tegelevat koordineerivat üksust. Siiski toimivad enamuses riikides programmid, millest Euroopas on levinuim haridusel rajanevad kooliprogrammid. Kõigis riikides on ka joobes juhtimist piiravad regulatsioonid . Alkoholi müük on EL-i riikides üldiselt piiratud. Üle kolmandiku liikmesriikidest (ja mõned regioonid ) piiravad müügiaegu. Kõik riigid keelavad alkoholimüügi noortele allpool teatud vanusepiirangut baarides ja pubides, kuid neljas riigis ei ole lastele seatud mingeid piiranguid kauplustest ostmisel . Vanusepiirang erineb riigiti, Põhja-Euroopas enamasti 18 aastat ja Lõuna-Euroopas 16 aastat.
Alkoholi turustamist kontrollitakse erinevate tasandite kaudu, sõltuvalt turu aktiivsusest. Õlle reklaamimist televisioonis piiratakse seaduslikult üle pooltes Euroopa riikides, täielik keeld on viies riigis. Viina reklaamimine on keelatud 14 riigis. Välireklaami ja trükimeediat piiratakse vähem: üks kolmest riigist ei sea mingeid piiranguid. (11)
Alkohoolsete jookide maksustamine on pidev poliitika Euroopa riikides, kuigi maksumäärad erinevad riigiti märgatavalt. See tuleb eriti esile veini puhul, kuna peaaegu pooled liikmesriikidest ei ole siin seadnud mingeid makse. Kõrgeimad maksud on Põhja-Euroopas ja madalaimad Euroopa lõuna- ja keskpiirkondades. Leebemad seadusandlikud meetmed on kasutusel Euroopa lõuna-, kesk- ja idaosas, karmimad Euroopa põhjaosas. Hetkel on alkoholipoliitika riigiti enam tasakaalus. Ka turu kontrollimine, alkoholi ostmise vanusepiirangud ja alkoholipoliitika teostamise struktuurid on sarnasemad aastal 2005 kui 1950. aastal. (11)

7. KOKKUVÕTE

Alkoholi tarbimise areng Euroopas on riigiti erinev, kuid tänu EL-i moodustamisele ja erinevate seaduste kehtestamisele on alkoholi tarbimise trendid muutunud sarnasemaks. Alkoholi tarbimine EL-s ei ole siiski vähenenud. Murettekitav trend on alaealiste liigjoomine, mis on kasvanud enamuses riikides alates 1990-ndatest aastatest (11).
Alkohol on tegur, mis on vastutav 7,4% enneaegsetest surmadest ja vigastustest EL-s ning põhjus tervislikuks ebavõrdsuseks, põhjustades hinnanguliselt 100 000 mehe kohta 90 ja naise kohta 60 lisasurma. Alkohol põhjustab kahju ka teistele peale alkoholi tarvitaja: siia alla kuulub 60 000 alakaalulist sündi ja 10 000 liiklusega seonduvat surma aastas. (11).
Jätkuvad erinevused Euroopa riikide alkoholipoliitikas (näiteks maksumäärad) vähendavad riikide võimekust efektiivse poliitika rakendamisel. Seetõttu on oluline töötada välja, viia ellu ja hinnata alkoholipoliitikat ning programme , mis sotsiaalselt ja kultuuriliselt sobiksid eri riikide ja sihtrühmade olukorraga. Sealjuures on vajalik rahvusvaheline koostöö, eelkõige tehnoloogia ja teadmiste vahetamine, rahaline abi ning asjakohaste kogemuste jagamine.

Lisa 1. Absoluutalkoholi tarbimise võrdlus aastatel 1997 ja 2003

Lisa 2. Täiskarsklaste protsent riigiti 2006. aasta andmetel

Lisa 3. Alkoholi tarbimine viimase 12 kuu jooksul 2006. aasta andmetel

KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://www.who.int/substance_abuse/facts/alcohol/en/index.html
2. http://whqlibdoc.who.int/trs/WHO_TRS_94.pdf
3. http://whqlibdoc.who.int/trs/WHO_TRS_650.pdf
5. http://www.ave.ee/uudised.php?page_id=955
6. http://eur-lex.europa.eu/et/dossier/dossier_33.ht m
7. http://www.eurocare.org/about_us
8. http://www.eurocare.org/resources/special_topics/alcohol_policy_and_the_who
9. http://www.euro.who.int/alcoholdrugs/20020611_1
10. http://www.euphix.org/object_map/o32n27408.html
11. http://ec.europa.eu/health-eu/doc/alcoholineu_sum_et_en.pdf
12. http://ec.europa.eu/health/ph_determinants/life_style/alcohol/documents/ebs272_en.pdf