tajusüsteem seda kui objekti liikumist. Seda isegi siis, kui alg- ja lõppasukoha vahel pole objekt olnud nähtav või objekt ise pole päris täpne koopia objektist esimeses asukohas. (Psühholoogia gümnaasiumile, Tartu Ülikooli kirjastus) 1 Sensoorsed protsessid: taju lisa Tajuväliste tegurite mõju tajule (,,Psühholoogia alused", T.Bachmann, R.Maruste). · Näiteks paluti ühes eksperimentaalses uurimuses 64 meesüliõpilasel hinnata kolledzi asedirektori, ühe õppejõu ja kahe kaaüliõpilase pikkust. Kõrge positsiooniga inimeste kasvu hinnati üle, madalama positsiooniga inimeste kasvu aga alahinnati. · Ühes teises uurimuses kasutati binokulaarse võistluse nähtust (kui stereoskoobis näidata
· Taju · Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess. · Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise ,kuulmise ,kompimise valdkonnas.
Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muutmine mingi ärritaja toimel. ( N: pimedast valgusesse ...) Kompensatsioon kui üks aisting on nõrk, siis teised on tugevamad. Taju vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeis ja nähtusi tervikuna. Taju koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tunded. Tajul on valiv iseloom. Taju liigid: - Ümbritsevate objektide taju - Ruumitaju - Ajataju - Liikumistaju Omaette tajuliik on illusioon. Illusioon on moonutatud, ebaõige taju.
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil
Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaamu. Kogu teadmine on nende arvates tajule tugineva õppimise tulemus. Taju usaldatavus on aga küsimärgi all, sest illusioonid ja hallutsinatsioonid näitavad, et taju ei näita maailma alati sellisena, nagu ta tegelikult on. Empirismis käib juttu tegeliku maailma kohta. Tegelik maailm on see, mida kogeme, võimalikest maailmadest saame vaid mõelda ning neid kirjeldada. Alati ei ole tarbiv isiklikku kogemust, et midagi teada saada sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele.
.... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi. See on näide keha esindavate representatsioonide mõjust tajule. 5. Pilt: telefoni avamismuster vms. Tõnu on vanem härra, kes hiljaaegu võttis kasutusele nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond
Tema teooria väga oluline aspekt käsitlebki "objekti mõiste" omandamist. Objekti mõiste on Piaget defineerinud kui usu sellese, et füüsilised objektid on: "Püsivad, ainelised, minast väljaspool asuvad ja eksisteerivad edasi ka siis, kui neid ei tajuta [--] ning säilitavad oma samasuse kõikvõimalike ruumiliste asendi muutuste korral." (Piaget : 1954, ptk 5 ja 7) Piaget kirjeldas objekti mõiste arengus kuut järjestikust staadiumi. Nende staadiumide kaudu loovad teadmised lapse tajule struktuuri. (Butterworht, Harris : 88-91) 3 3. GIBSONI ALTERNATIIV Nägemistaju traditsioonilisele teooriale, mille võttis omaks ka Piaget, pakkus ainsana tõsist alternatiivi James Gibson (1966). Tema arvates tuleb taju käsitleda kui aktiivset informatsiooni otsimise protsessi, milleks ükski meel pole teistest olulisem. Kivi nägemine annab seega täpselt sama head informatsiooni kui selle jalaga toksamine.
madal intell; empaatilisemad in tajuvad adekvaatsemana; juhtimisstiili puhul demokraatlik – tajuvad adekvaatsemalt kui autoritaarse juht.stiiliga inimesed) Suhtlemisoskust saab parandada isikutaju tüüpvigade vähendamise ja kompenseerimise teel. Meie võimuses on: *t teadvustada ja teadlikult teostada enesekontrolli; * muuta etalonid võimalikult täpseks alanüüsides ned ja selle põhjal mõistuslike paranduste lisamine tavaliselt automaatselt kulgevale sotsiaalsele tajule. Suhtlemise kolm kluge 1. teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2. teiste inimeste mõjutamine e interaktsioon 3. teiste inimeste tajumine, hindamine, mõistmine e sotsiaalne pertseptsioon (taju)
Siiski leian, et esineda võivad ka erandid alati ei pruugi see esimene otsus taju põhine olla. Nimelt lähtudes kogemusest: Hommikul ärgates näen, et väljas on lumi maas. Lähtun automaatselt eeliste aastate kogemustest, et väljas on külm. Seega lähtunkogemusest, et tuleks võtta kaasa kindad, kuna arvatavasti on väljas külm. Välja jõudes tajun, et tõesti on külm ja kindad tueb kätte panna. Seega ei võta me vastu tajule tuginevat otsust, et väljas on külm, vaid lähtume kogemusest, et talvel on alati külm. Samuti peaks olema ka oma kategooria spontaansetel otsustel, mida võetakse vastu lihtsalt hetke meeleolu ajevil. Tihtipeale ei suuda, me emotsionaalsetel hetkedel mõelda ratsionaalselt, seega ei pruugi me lähtuda üldse kogemusest või tajust, vaid lihtsalt hetke meeleolust. Kokkuvõtteks ütleksin, et nõustun üldiselt autori seisukohtadega ja kõik tema
narkootikum, amfetamiinid, kokaiin või nikotiin. Need uurimused oletavad et kofeiin vallandab aktiivsuse aju osas, mis on vastutav sõltuvuse tekke eest. See tundub olevat vana uudis. Hiljuti on prantsuse uurijad avastanud, et kofeiin ei mõjuta sõltuvusega seotud ala ajus, kui tegemist on ühe kuni kolme tassiga päevas. Tõuseb küll ärrituvus, kuid sõltuvus väheneb. Kas kohv on tegelikult tervisele hea? Bristoli ülikool uuris kofeiini mõju tajule ja tujule. Head uudised! Kofeiin aitab ülesannete sooritamisel, mis nõuavad jätkuvat tähelepanu, isegi sel ajal kui normaalselt erksus pidurdub nagu pärastlõunal või kui inimene on külmetunud. Kas ma suren kui tarbin kohvi? Oli aeg, kui arvati, et kohv aitab kaasa südamehaigustele, kõrgele vererõhule, nürisünnitustele ja paljudele teistele meditsiiniprobleemidele. Täpsematele testidele ja uurimismeetoditele tuginedes andis Ameerika Meditsiiniassotsatsioon hiljuti teada, et tee
Psühholoogia alused Taju: · Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö.
taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju moonutuste tekkepõhjused võivad olla füsioloogilised (joonte pikkus ja suund, kujundite suurus, vahemaa hindamine); füsioloogilised (nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid) ja samuti psühholoogilised (haiguslikud meelepetted, tajuelamused, hallutsinatsioonid). Ökoloogiline lähenemine tajule väidab, et tajus on esindatud keskkonna erinevad võimalused, mida keskkonnas asuvad erinevad objektid võimaldavad teha. Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega. Tajusüsteem on tänu ökoloogilisele põhjendatusele võimeline ära tundma mitte ainult objekte või tunnuseid vaid ka sündmusi. (Bachmann jt 2003) Kasutatud kirjandus: Allik, J., Kreegipuu, K. (2002)
grupiliikmete reaalse või kujuteldava kohaoleku tõttu. Nt M Sherif kasutas grupi mõjukuse esiletoomiseks taju-uuringutes tuntuks saanud autokineetilist efekti: Tehes katset ja paludes üksinda panna paikka seinal asuva täpi koordinaadid ja seejärel grupiga koos olles, siis lõpuks esialgne, individuaalselt kujuneud liikumisamplituudi keskmine asendus uuega, grupis kujunenud keskmisega. Eksperiment iseloomustab, kuivõrd suur mõju on grupil tajule, õigemini illusoorsele tajule. Aschi konformisminähtus samuti iseloomustas grupi survet grupiliikmetele. Selgus,et taju allub grupi mõjutustele. Mõjutamine grupis: Mõjutamine on protsess, mille käigus inimesed asuvad 11 suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju. Kolm peamist mõjutusviisi: 1. Veenmine-mõjutamisvõte, mille abil kujundatakse inimeses loogiliste põhjenduste abil uus seisukoht, mispeale tema arvamus või käitumine muutub. Veenmisel kasutatakse argumente. 2
· Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist · Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tundmused e emotsioonid · Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte · Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigid · Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub
· Ühildumine seisund, kus 'MINA'- kogemus on sümboliseeritud 'MINA'- pildis. · Ühildumatus mina ja kogemuse vahel osutab erinevusele 'MINA'- taju ja tegeliku kogemuse vahel. · Empaatia teise inimese sisemise taustsüsteemi tajumise akt, mil tajutakse täpselt hõlmates emotsionaalseid kompanente ja tähendusi justkui olles teine inimene, kuid mitte kaotades 'justkui' tingimust. · Ekstensionaalsus viitab tajule, mis on eristunud, kus valdavad faktid, kus ollakse teadlik nii ajaruumi suhetest kui erinevatest abstraktsuse tasemetest. · Intensionaalsus kirjeldab kaitseseisundis oleva inimese käitumist: jäikus, üleüldistamine, abstraheerumine tegelikkusest, kogemuse tinglik hindamine. · Kogemus kõik, mis psühholoogilise loomuga, organismis mingil ajahetkel toimuv ükskõik kas teadvustatuna või vaid potentsiaalselt teadvustatuna.
paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kuidas nad asetsevad silmapõhjas? Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline teooria · 3 erinevat koetüüpi (koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele
Liikumine on kujundusprintsiip, mille alusel vaataja või lugeja tajusid suunatakse ühelt elemendilt teisele. Reklaamteates kujutatud inimeste või loomade pilgusuund suunab ka lugeja või vaataja pilku. Tajumisel iseloomustab inimest tendents minna tumedalt objektilt vi pinnalt heledale, värviliselt värvitule. Proportsionalsus – mida tähtsam on reklaamteate element, seda rohkem jäetakse talle ruumi. See aitab vältida teostuses monotoonsust. Järjepidevus – tajule aitab kaasa sama formaadi, stiili, tooni, modellide, graafika, logo, loosungi vms kasutamine. Ühtsus või terviklikkus – reklaamteade on koostatud paljudest elementidest ja seega peavad need suhestuma üksteisega nii, et tekiks harmooniline kooskõla. Tervikut aitavad veel lisaks eesmainitule luua saamst perekonnast šriftid, raamistus reklaamteate ümber, ühe pildi või elemendi asetamine teise pinnale, valge pinna mõistlik kasutamine, kastide, noolte, rastrite, varjundite kasutamine.
väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Ülemine lävi- ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja väikseim erinevus, mida inimene märkab Adaptsiooni näited Adaptsioon- ärritajaga kohanemine N: apteegis lõhnaga kohanemine, sõrmuse kandmisega harjumine Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv. Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused. Tajule avaldavad mõju emotsioonid. Selektiivsust mõjutavad elukutse, tervid, vanus, sugu, huvid. Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta. Milles seisneb tähelepanu Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektlie, nähtusele või tegevusele Nimeta mäluprotsessid Meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine
olemasolust inimmõtlemise raames. Lev Võgotski (1896-1934) poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis ning see tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi (Tulviste1984). Endel Tulving on ütelnud, et inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele. Inimmõtlemise vääramatuks kaastingimuseks (resp. eelduseks) on kõne. Lapse mõtlemise arendamine pole võimalik ilma tema kõne arendamiseta. On päris selge, et lapse mõtlemine algab just näitlik-efektiivsest mõtlemisest. Ühtlasi toimib imelihtne põhimõte- lapse näitlik-efektiivne mõtlemine saab areneda vaid siis, kui lapsel on midagi näha ja jälgida (ka kompida, kuulata) tajuda ( Leppik 2004: 53-55).
Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Apertseptsioon On taju osa, mis mõtestab ja integreerib kogemusi. Me eristame elunähtusi ja hindame neid oma varasemate kogemuste valguses. Kogemus võib olla nii tajumist ja taipamist kiirendav, aga ka seda piirata ja moonutada. Taju läved · Alumine absoluutne lävi - on minimaalse intensiivsusega stiimul, mis kutsub esile konkreetse taju (aistingu).
seletada klassikalise ja sellele midagi preemiaks või halva käitumise korral operantse tingimise karistus. Klassikalise tingimise parim näide on ehk abil? Selgita oma näite koolikella kasutamine- teades et peale kella algab tund põhjal. või vastupidi lõppeb tund. Mis on mälu? Mälu on üks kolmest alustalast millele tugineb arukas ÕO7, L7 elu lisaks tajule ja mõtlemisele. Mälu on asjad ja tegevused jms mis on meie ajus talletunud Millised mälu liigid Lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu erinevad juba ÕO7, L7 erinevad ajalise nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei kestvuse alusel? Mis korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks seda tõendab? mingi numbri meelespidamine tööl kui vajad seda
sõna häälikulist koosseisu Välted · Paljusid eesti foneetikuid (nt Eek 1980, Krull 2001, Teras 2002) on huvitanud küsimus, kas I (lühikese) välte piir on oma loomult samasugune kui II (pika) ja III (ülipika) välte vaheline piir. · Praegu tundub, et see ei ole nii: kui esmavälteliste sõnade kontrastiivsus teise- ja kolmandavälteliste sõnadega tugineb akustiliselt vaid kestuserinevustele ning nende tajule kuulaja poolt, siis II ja III välte sõnade eristamisel mängivad lisaks kestuserinevustele rolli ka muud tunnused (nt põhitoonikontuuri kuju, vokaali kvaliteet, energia jaotumise iseloom hääliku spektris). Kvantiteet · Eesti kvantiteedi kirjeldamisel on tähtsal kohal kõnesignaali hierarhiline struktuur, s.t selle liigendumine häälikuteks, silpideks, kaksiksilpideks (nimetatud ka jalgadeks või kõnetaktideks), sõnadeks jne.
On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid see on vähe levinud. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mPeale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.is mõjub ergutavalt. Kohvi kasulikkus Bristoli ülikool uuris kofeiini mõju tajule ja tujule. Kofeiin aitab ülesannete sooritamisel, mis nõuavad jätkuvat tähelepanu, isegi sel ajal kui normaalselt erksus pidurdub nagu pärastlõunal või kui inimene on külmetunud. Viimastel andmetel on leitud, et kohvi joomine on isegi kasulik. Mõõdukas kohvi joomine alandab käärsoolevähki haigestumise riski 25%, sapikivide 45%, maksatsirroosi 80% ja parkinsonismi 50% - 80%. Veel vähendab kohvi joomine 25% astmahaigete atakke. On leitud, et kofeiin võib parandada taju
ost sõltub hoiakust ja elustiilist ost ei sõltu hoiakust ega elustiilist tarbijarühmad: võtmekliendid sagedased tarbijad juhutarbijad potentsiaalsed tarbijad neutraalsed lahkujad pettunud lahkujad vaenulikud lahkujad taju - protsess, mille käigus inimene võtab vastu, korrastab ja interpreteerib ümbritseva keskkonna signaale põhitunnused: taju on valiv taju on moonutav tajule on omane valikuline meeldejätmine müügi tõenäosus: ajendi mõõtmine sõnumi koostamine võit kommunikatsioonisõnumi ülesehitamise 6 plokki: 1. tähelepanu püüdja sõnumi laguses 2. väited, mis peavad olema originaalsed ja tõestatavad 3. suur pilt (aitab visualiseerida) 4. saadava kasu tõendus 5. eesmärkide käsitlemine 6. sulgemine, esitledes pakkumise unikaalsust Turunduse 4P-d: Turunduse 4C-d:
1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena
vaid et see ongi kõrgeim reaalsus. Teiste sõnadega — eluvool ajab segamini taju ja reaalsuse. Psühhopaat on absoluutselt veendunud, et tema viis elu näha on õige, võib-olla lausa ainuõige. Ja kui kõik teised inimesed ei ole sellega nõus, siis on teistega lihtsalt midagi viltu. 3. Eluvool on loonud oma isikliku allakäiguspiraali, mis on saanud nii tugevaks, et see koormab üle tema teadliku meele, annab tema tajule tugeva värvingu ja oluliselt neutraliseerib inimese võimet teha vaba tahte valikuid. Sellise allakäiguspiraali äärmuslikematel juhtudel ei tunnista see inimene mingeid piiranguid oma soovide rahuldamisel, sõltumata tagajärgedest teistele inimestele. Isegi siis, kui psühhopaat ei soovi kasutada füüsilist vägivalda, võib see ikkagi tähendada täielikku soovimatust austada teiste inimeste vaba tahet. Küsimus on vaid selles
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva
millele Protagoras oma teesiga vastas, pole mitte niivõrd epistemoloogilist laadi, kui pigem antropoloogilis-sotsioloogilise ontoloogia vallast. Samas on sellesse teesi tõepoolest kätketud ka epistemoloogilisi implikatsioone. Pealegi lähtub Platoni teadmisekäsitlus eeldusest, et teada saab seda, mis on – seega seondub tema teadmise-käsitlus ka ontoloogilise temaatikaga. Platon annab nimetatud teoses Protagorase lausele järgmise interpretatsiooni: nii kuidas iga asi minu tajule paistab, nii on ta minu jaoks (tõene), kuidas see sinu tajule paistab, nii on see sinu jaoks (tõene). Inimesed oleme me aga mõlemad. Iga asi on nii, kuidas kunagi kellegi tajule paistab, ja seetõttu ei saa ütelda, kuidas see asi iseendast on. Kohe tuuakse ka Protagoraselt pärinev näide, kuidas võiks seda käsitlust mõista: üks ja seesama tuul võib ühe inimese külmetama panna, teist inimest aga mitte. Protagorase järgi – öeldakse “Theaitetoses”`es – tähendavat see
enamasti, on ka mõiste “mõtlemine” ajalooliselt muutliku sisuga. Seetõttu on oht anakronistlikult kanda siia, varasesse mõtlemisse, sisse hilisemaid arusaamu selle kohta, mida kujutab endast mõtlemine. Tänapäevane käsitus mõistab mõtlemist subjekti aktiivse, konstrueeriva toiminguna. Kreeka sõna noein, mille tavapärane tõlge on “mõtlema”, võiks aga täpsemalt olla tõlgitud kui “märkama”, “tähele panema”. Siin käsitatakse mõtlemist tajule sarnase nähtusena: nii nagu taju võtab vastu seda, mis on, ja mitte ei loo tajutavat, nii mõisteti ka mõtlemist teatud tõsiasjade vastuvõtu võimena. Nii nagu ei saa olla nägemise akti ilma nähtava asjata, nii ei saa selle käsituse kohaselt olla noein`i ilma mõteldavata. Ning sarnaselt sellele, nagu tajutavad esemed kujundavad meie tajusid, nii kujundavad kreekaliku käsituse kohaselt ka mõtlemisega tabatavad olemisvormid mõtlemise enda struktuuri.
(rollimängud, fantaasiamängud) ning osalemine mängudes eakaaslastega. 7 Tekib sooidentiteet, ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 1.5. Emotsionaalne areng Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust
tajukujundi loomiseks piisavad. 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus- süsteemi). 3. Kirjelda taju võrgustikumudelit, sh alt-üles ja ülevalt-alla töötlust kujutiste äratundmisel
Mõtlemist ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja . Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel. Mõtlemise areng jaguneb: · Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus; · Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule · Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil. Mõtlemise individuaalsed iseärasused: · Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need · Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani · Kiirus otsustamine. 4 1 LASTE MÕTLEMINE 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine
taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega. Nt kulub meeldivate sõpradega koosveedetav aeg kiiresti, ebameeldivas olukorras leiame, et aeg venib. Kui laste meelest on aega laialt käes, siis vanadel inimestel kaob aeg kiiresti. Illusioon on eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine.
Tähenduse analüüsimine semantikas: Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi Prototüüpanalüüs. Mõistete piiris võivad olla hägusad, mõistetel tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule 10. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika: Mida X-iga öelda võib? Põhivaldkonnad: Kõneaktiteeoria (kõneaktid on väide, palve, küsimus, etteheide, ähvardus, kompliment jne) Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip Deiksis- keele kasutus kontekstis Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist
või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne.
ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid liigitatakse selle järgi, missugune meeleelund ärritust vastu võtab. Aistingute liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed. Taju Taju on vahetu tunnete protsess. Taju kannab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel oma koostises suur tähtsus kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist. Tajule avaldab mõju nii mõtlemine kui tundmused. Mõtlemine annab taju objektile kindla tähenduse ja üldise mõtte. Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigitatakse aistingute järgi. Taju liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed, eriliik on ajataju. Mälu Mälu peegeldab meie kogemusi. Kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu on informatsiooni säilitamine signaali kohta pärast selle toime lakkamist
nähtusi ning nende neuraalset alust. 2.2. Gestaltpsühholoogia Koolkonna rajaja Lewin Inimese käitumine sõltub peale keskkonna ka iseloomust "Ahaa efekt" Loomi ei uuritud 13 Gestaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus
Eeldab, et tajusüsteem oleks võimeline ära tundma ka sündmusi. Objekt ja foon: Objekt on mõjuvad tegurid/objektid, mis on selgemini eristuvad. Foon on tahaplaanile jaav ja ebamäärane taust. Apertseptsioon: taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest Taju konstantsus: esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajule: 1.Janu, nälg näljaperioodi alguses suurenenud tundlikkus toiduga seotud ärritajatele, hiljem lävede kasv 2.Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alaneminesiis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste korral võib tekkida suurenenud tundlikkus, tugevate korral kaitse. Meestel võib oht valu sagedamini kutsuda esile taju selguse kasvu, võrreldes
Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. lihtsalt tõlgendades on aisting meelelise tunnetuse lihtsamaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv , suurus, maitse, lõhn ja muu meid ümbritsev nähtus (taju). See on välismaailma ja iseenda kohta käiva informatsiooni esimene ja vältimatu aste, mis on aluseks järgnevatele psüühilistele protsessidele- tähelepanule , tajule, kujutlustele, mõtlemisele, mälule. Mõjutus meeleorganitele võib olla lähtunud väliskeskkonnast (valgus, heli) kuid võib pärit olla ka organismi sisekeskkonnast ( valu põhjustav ärritus, asendimuutusega seotud ärritus) Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas . Aistingut on võimalik määrata minimaalse mõjumääraga(lävega) niiöelda Vaevumärgatav aisting ekh siis teisisõnu tundlikuse alumiseks absoluutseks läveks
harjutada lapsega koos kas grupis või individuaalselt. Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema kätt sobivasse asendisse sättida. Muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad arendada nii kuulamis- kui ka kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule, on muusikaline lisategevus meie lastele kindlasti abiks. http://opleht.ee/1792-muusikaline-lisategevus-eriruhma-lastele/ i. Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi Tallinna Heleni kooli surdopedagoog Kaia Maripuu aitab lapsi , kelle maailm on vaiksem kui tavalastel . Kuulmispuuetega laste õpetajad peavad endast palju andma , laste edusammud pakuvad aga ehk enamgi rõõmu kui tavakoolis
Lihtsamate organismide käitumine on stereotüüpne. Mida kõrgemal astmel olend, seda rohkem arenenud on tema õppimisvõime. Peamiseks loomade õppimismooduseks on proovide ja vigade meetod. Inimese psüühika Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika. Inimese psüühika esimeseks oluliseks tunnuseks on võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid. Ajust on võime mõelda eemal olevalt kui selle asja kohta on olemas märk n sõna. Inimene on võimeline ka tajule. Inim teadvuse teiseks oluliseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ja ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist. Inimteadvuse kolmandaks oluliseks tunnuseks on ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasi andmine. Inim psüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine on seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarenemine;
avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. 8. Optilisest ristmikust läbivad need kiud lateraalse põlvikkeha, mis on üks taalamuse tuumadest. 9. Edasi liigub signaal aju tagumistesse osadesse, ajukoorde, mida nimetatakse esmaseks nägemiskorteksiks. Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib?
· Kirg 32. Psühhofüüsikaline seadus. Kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teisipidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt 33. Taju apertseptsioon. Taju sisu ja suunitluse sõltumine inimese isiklikest kogemustest ja omadustest. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. 34. Teadvuse mõiste. Teadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse
omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) Komponentanalüüs - kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad eristama tähendusi Prototüüpanalüüs - mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. Tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. (Mida X-iga öelda tahetakse?) Kõneakt e kõnetegu – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab kõneaktid
Werner`i aktuaalgeneetiline teooria ). Gestaltpsühholoogia teeneks oli panus taju loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Formuleeriti rida seadusi, mille järgi taju organistasioon püüdleb tasakaalu ja stabiilsuse poole kõige lihtsamal või harjumuspärasel viisil. '''Gestaltpsühholoogia''' on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. 5. Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow,
Tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest, mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju. Taju omadused: valivus (objekt-foon), mõtestatus, konstantsus. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. o identifikatsioon teise inimesega samastumine o refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine o empaatia teise tundemaailma sisseelamise
stiimuli äratundmine e äratundmine sünkroonselt, registreeritakse klassifitseerimine sõnumid eri objektide juurde kuuluvatena. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? ● ventraalne → mis-süsteem. Spetsialiseerunud objekti äratundmisele -- Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse (e temporaalkorteksisse). ● dorsaalne → kus-süsteem. spetsialiseerunud ruumilisele tajule. Visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse (e parietaalkorteksisse). Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus-süsteemi). Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või
Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda panuseks on siinjuures püüe anda igale teesile oma kanoonikast lähtuv tõestus, s.t. näidata iga väite puhul, et vastupidine eeldus viib vastuollu kas vaadeldavate, taju poolt tõendatud faktidega või mõtlemise võimalikkustega. Enamus väiteid on põhjendatud viitega tajule: et mitte miski ei teki eimiskist ega hävi eimiskiks; et on olemas kehad ja tühjus; et peavad olema aatomid, mis omavad palju erinevaid kujusid. Kõiksuse muutumatuse ja lõpmatuse tõestused toetuvad mõistele kõiksusest kui kõigi esemete kogust, väljaspool mida ei saa definitsiooni kohaselt midagi olla. Ontoloogiline tees, et kõik, mis on, on kas keha, tühjus või nende omadused, tuleneb Epikurose järgi sellest, et mingit teist laadi esemed ei ole mõeldavad.
See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel tunnetuslikud funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne.
annaabi.ee 
