Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/
eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]] lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt'' konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt värv, heledus, kuju). Aistingud on tähenduseta informatsiooni ühikud. Taju on psüühiline protsess ajus, mille tulemusena tuntakse ära tervik, organiseeritakse aistingud tähenduslikeks objektideks. Tajuelamused on tähendusega mustrid, kujundid või helid. Tajumine on aistingute sidumise tagajärjel tekkiv kogemus
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
Palju on tehtud loomkatseid. Biheivioristide põhiliseks teeneks on tähelepanu juhtumine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine ja mõnede õppimisprotsesside seisukohalt oluliste seaduspärasuste avastamine. Gestaltpsühholoogia tekkis saksmaal 20 saj alguses. Lähtutakse ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksik omaduse tunnetamisest. Oluliseks puuduseks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine. Kuid g.psühholoogia on andnud märgatava panuse taju ja loomingulise mõtlemise ning sotisaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisele. Psühhoanalüüs kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulka. Algul oli esmalt
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus Autor: R. TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt. värv, heledus, kuju) Taju on psüühiline protsess, mille tulemusena tuntakse ära tervik, aistingud organiseeritakse tähenduslikeks objektideks. Distaalne stiimul - proksimaalne stiimul - tajukujund 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised
Psühholoogia alused Taju: · Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade
Apertseptsioon: taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest Taju konstantsus: esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajule: 1.Janu, nälg näljaperioodi alguses suurenenud tundlikkus toiduga seotud ärritajatele, hiljem lävede kasv 2.Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alaneminesiis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste korral võib tekkida suurenenud tundlikkus, tugevate korral kaitse. Meestel võib oht valu sagedamini kutsuda esile taju selguse kasvu, võrreldes naisisikutega, kellel oht võib taju pigem pärssida. 3. Ärevus Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes. 4
Kõik kommentaarid