Meeleelundid ja tunnetusprotsessid (0)

Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Meeleelundid ja tunnetusprotsessid
Referaat
Margit Reinsalu
10a
Tallinn 2010
Tunnetusprotsessid
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel.
Aistingud
Aisting on vahetu tunnetusprotsess , mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis -, haistmis-, maitsmis - ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid.
Aistingu teke
Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis tegeleb väliskeskkonnast ja organismist tulenevate ärrituste analüüsi ja sünteesiga. Analüsaator koosneb kolmest osast:

• Retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest – võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritusenergia närviimpulsideks
  
• Närvikiududest - toimetavad edasi närviimpulse
  
• Vastavatest peaaju piirkondadest – toimub närviimpulsidena saabunud info töötlemine
  

Nägemine
Inimese nägemisorganiks on silm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast.Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Vaatlemise teel saame hinnata eseme ruumilisust ning asukoha kaugust.
Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad . Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed . Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisarvedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.
Silma ehitus

• Silmamuna – kerajas moodustis, mis on omakorda kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna on u 7 grammi ja läbimõõduga ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad.
  
• Sarvkest – katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt . Valguskiired tungivad sellest läbi.
  
• Vikerkest ehk iiris – paikneb silmamuna soonkesta eesotsas. Sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus.
  
• Silmaava ehk pupill – reguleerib valgusvoo tugevust.
  
• Lääts – koondab valgust, et vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis.
  
• Võrkkest – seal asuvad valgustundlikud rakud( kolvikesed ja kepikesed) , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest.
  
• Kollatähn – valguse suhtes kõige tundlikum võrkkesta keskkosa. Seal on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.
  
• Kõvakest – katab silmamuna tagumist osa.
  
• Soonkest – paikneb kõvakesta all. Sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises.
  

Nägemishäired
Sagedasemad nägemishäired on:

• Lühinägevus - kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest, silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Selle parandamiseks peaks kandma nõgusate klaasidega prille .
  
• Kaugnägevus - lähedal asuvad esemed paistavad ähmastena. Sellel juhul on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. See on seotud inimese vanusega. Selle parandamiseks peaks kandma kumerate klaasidega prille.
  

Kuulmine
Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast:

• Väliskõrv - kaitseb kõrvavaik (takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse).
  
• Sisekõrv - asub kaitstult koljus.
  
• Keskkõrv – asub kaitstult koljus.
  

Väliskõrv
Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas . Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub.
Keskkõrv
Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse  kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
Sisekõrv
Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal .
Kuulmine
Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained – need panevad trummikile võnkuma – kuulmeluukesed võtavad võnked vastu – võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse.
Helilained
Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 Hz. Inimene kuuleb vahemikus 20 – 20 000 Hz. Infralevi – madal heli, mille sagedus jääb alla 16 Hz. Ultraheli – kõrged helid sagedusega üle 20 000 Hz.
Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus
Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Nooremas eas inimesed kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel, vanemas eas langeb aga kuulmisteravus. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus - ja bakterihaigused , tugev müra ning isegi mõned ravimid .
Heli tugevust mõõdetakse detsibellides. Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib puruneda trummikile. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev heli kahjustab  pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Seetõttu on tööstuses oluline vähendada müra, pidevas müras töötavad inimesed peavad aga kõrvu kaitsma kõrvaklappidega.
Maitsmine , haistmine ja kompimine
Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras.
Maitsmismeel on väga tähtis toidu ja joogi kvaliteeti hindamiseks. Eristatakse peamiselt 4 maitset :

• keele ots tunneb paremini magusat .
  
• keele servad haput.
  
• keele tagumine osa mõru (kibedat) maitset.
  
• soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades.
  

Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil.
Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. Kõige rohkem on puuteretseptoreid: keeles, huultes ja sõrmeotstes.
Taju
Taju on tunnetusprotsess, mis töötleb keskkonnast erinevate meelte kaudu omandatud infot ühtseks, terviklikuks kogemuseks.
Taju põhiomadused

• Konstantsus ehk püsivus - see väljendub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses ka juhul kui tajutingimused on muutunud ehk me tajume enamasti asju samasugustena olenemata nende valgustusest, nurgast, kaugusest
  
• Selektiivsus ehk valivus - taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust.
  
• Mõtestatus - midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades asuvad lisaks tegevusse ka meie mõtlemine, ja tähenduste teadvustamine.
  

Taju liigid

• Isikutaju ehk sotsiaalne taju – teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine.
  
• Ruumitaju – võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina.
  
• Ajataju - annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust
  
• Illusioon - eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine.
  
• Liikumistaju - annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine ) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt – sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub – ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha).
  

Apertseptsioon
On taju osa, mis mõtestab ja integreerib kogemusi. Me eristame elunähtusi ja hindame neid oma varasemate kogemuste valguses. Kogemus võib olla nii tajumist ja taipamist kiirendav, aga ka seda piirata ja moonutada.
Taju läved

• Alumine absoluutne lävi - on minimaalse intensiivsusega stiimul, mis kutsub esile konkreetse taju (aistingu).
  
• Ülemine absoluutne lävi - maksimaalse intensiivsusega stiimul, mille puhul on võimalik kvaliteetne taju.
  

Nt. täielikus vaikuses on käekella tiksumine kuulda 6m kauguselt , suhkru maitse on tuntav isegi siis, kui 8 l vees on lahustatud 1 teelusikatäis suhkrut.