Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpetaja ja õpilane. Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Õpetaja ja õpilane:
Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju
Füüsilise maailma taju võib illu tõttu ollamoonutatud, rääkimata sotsiaalse maailma taju moonutatusest.
Taju mõjutavad õppimine, isiksus, …
Taju on moonutatud, sest:
Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule.
Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks.
Sots taju mõj 3 elementi
  • tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3) Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte liitmismudel.
    atributsiooni e põhjuste omastamine . Teise inimese käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim sündmuste, iseenda ja teiste käitum põhjuste seletamist. –iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga.
    • stereotüübid . Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsusi teatud gruppi kuuluvate inimeste isiksuseomaduste, välimuse ja käitumisviisisde kohta. Stereotüübid kujunevad: vahetu kogemuse kaudu, mida üldistatakse (kogemus grupi liikmena, tähelepanu ekstreemsustele. Sots roll, tekivad gruppide vahelised emotsioonid ) – õpitud, vahendatud kogemuste kaudu (…) Kui stereotüüp on jub aolemas, siis grupiliikmete puhul pannakse tähele neid käitumisi, mis on stereotüübiga kooskõlas. Sageli stereot olemas rahvuste, sugude, elukutsete, erinevate vanuste ja religioossete rühmade kohta. Trad soorollo stereot: hoolitsemine – domineerimine, kooperatsioon – võistluslikkus. Stereotüübid põhjustavad tajuvigu: - kõikidele gruppi kuuluvatele omistatakse samad omadused. – võimaldab pidada gruppi kuuluviad kardinaalselt erinevateks teistesse gruppidesse kuuluvatest. – toetavad väiteid, et sarnasust loovad omadused on samaaegselt ka …

    Kontakti hüpotees – stereotüüpide muutimine on tõenäolisem järk-järgult kui tutvutatakse grupi esindajaga, kses erineb stereotüüpsest esindajast vad mõne võrra.
  • tajutav subjekt – esmamulje . Esmasuse ja hiljutise efekt – millal inimese kohta infot saadakse – kas varem(esm) või hiljem(hiljut). Esmasuse efekt = esmamulje on määrav ja jääb kestma. Esmalt ilmnenud asjade suurem mõju kujunenud muljele. [Asch 1964] Kuidas kujuneb? 1. In füs välimus 2. Mitteverbaalne kommunikatsioon 3. Tuttavlikkus 4. Keskkond – contrast e kuivõrd ta eristub keskkonnast.
  • Kontekst
    Kolm muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga
  • kontekst
  • eneseusaldus (adekvaatne enesehinnang )
  • teised muutujad (kõrge intel – tajuvad adekvaatsemana, madal intell ; empaatilisemad in tajuvad adekvaatsemana; juhtimisstiili puhul demokraatlik – tajuvad adekvaatsemalt kui autoritaarse juht.stiiliga inimesed)
    Suhtlemisoskust saab parandada isikutaju tüüpvigade vähendamise ja kompenseerimise teel.
    Meie võimuses on: *t teadvustada ja teadlikult teostada enesekontrolli; * muuta etalonid võimalikult täpseks alanüüsides ned ja selle põhjal mõistuslike paranduste lisamine tavaliselt automaatselt kulgevale sotsiaalsele tajule.
    Suhtlemise kolm kluge
  • teabe vahetamine ehk kommunikatsioon
  • teiste inimeste mõjutamine e interaktsioon
  • teiste inimeste tajumine, hindamine, mõistmine e sotsiaalne pertseptsioon (taju)
  • Õpetaja ja õpilane-Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju #1 Õpetaja ja õpilane-Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Isikutaju-referaat
    16
    docx

    Isikutaju (referaat)

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,

    Suhtlemispsühholoogia
    Eksamikonspekt II osa
    21
    doc

    Eksamikonspekt II osa

    Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted 11) demokraatlik meelelaad 12) oskus teha vahet hea ja halva vahel 13) filosoofiline huumor 14) loovus 15) vastuseis iseenda "ülekultuuristamisele" Arengut kindlustav käitumine · Keskendumine · Teadlik valik areneda ja kasvada · Enesetunnetus · Ausus · Järelekaalumine · Enesearendamine · Tippelamused · Ebaküpsete ego kaitsemehhanismide kõrvalejätmine

    Sissejuhatus psühholoogiasse ii
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    82
    docx

    Suhtlemispsühholoogia konspekt

    - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks

    Suhtlemispsühholoogia
    Pedagoogiline suhtlemine
    14
    docx

    Pedagoogiline suhtlemine

    eest hoolitsema: suured silmad, põsad, kruglõi nos, podborodok vnutri, pea on suur võrreldes kehaga. Suhtlemine: 1)Pilkkontakt on tegevuse reguleerija- kas intenseerib või katkestub. Pilkkontaktist peab arenema koordinatsioon- vaadata sinna, kuhu ema vaatab ja vastupidi. 2) Hääletsemine (koogamine ja lalisemine), õpib, et teised kuulavad, kui mina räägin. 3)Naeratamine ja naermine. Enne 3. elukuud väljendab oma heaolu, füüsilises plaanis, pärast on sotsiaalne naeratus. 4) Nutmine. See ei saa reageerimata jätta enne 1. aastat. Häälekõrgus ja rütmika. Nutab kas hirmu pärast, frustratsiooni tõttu, nälja tõttu, viha tõttu, valu tõttu, selle tõttu, et ta on ülestimuleeritud. 5)Näoväljendus ja zestid. Lastel ei ole sotsiaalseid emotsiooni peale naeratust 3.kuust. Imikud tajuvad ümbritsevate inimeste emotsioone ja zeste. · Täiskasvanutepoolne lapselik kõne ­ lühike, aeglane, harvad keeldumised, kolmandik kõnest on

    Pedagoogiline suhtlemine
    Sotsiaalpsühholoogia
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...

    Sotsiaalpsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia
    17
    doc

    Suhtlemispsühholoogia

    Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs

    Suhtlemispsühholoogia
    PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
    51
    docx

    PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

    psüühiline tegevus ­ üks protsess lõppeb, teine algab. Teatud juhul võivad tunnetus protsessid kulgeda alaläviselt. Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiirelt ja tõhusalt. Siis aga asendub see seisund loidusega, tülpimusega. Need seisundid võivad olla kas lühema või pikema ajalised, vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele. Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, mahu, muutlikuse jne seisukohalt. (Nt mõnel on täpne mälu, teisel hea tähelepanu, mõnel hea keskendumisvõime jne). Psüühilisteks omadusteks on nt temperament, iseloom jne. Psüühiliste nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest nad põhjustavad nii psüühilisi seisundeid kui ka omadusi

    Psühholoogia
    Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
    49
    docx

    Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

    Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive

    Inimeseõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun