Õpetaja ja õpilane. Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (0)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Isikutaju (referaat)

TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,

Suhtlemispsühholoogia

21

doc

Eksamikonspekt II osa

Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted 11) demokraatlik meelelaad 12) oskus teha vahet hea ja halva vahel 13) filosoofiline huumor 14) loovus 15) vastuseis iseenda "ülekultuuristamisele" Arengut kindlustav käitumine · Keskendumine · Teadlik valik areneda ja kasvada · Enesetunnetus · Ausus · Järelekaalumine · Enesearendamine · Tippelamused · Ebaküpsete ego kaitsemehhanismide kõrvalejätmine

Sissejuhatus psühholoogiasse ii

82

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks

Suhtlemispsühholoogia

14

docx

Pedagoogiline suhtlemine

eest hoolitsema: suured silmad, põsad, kruglõi nos, podborodok vnutri, pea on suur võrreldes kehaga. Suhtlemine: 1)Pilkkontakt on tegevuse reguleerija- kas intenseerib või katkestub. Pilkkontaktist peab arenema koordinatsioon- vaadata sinna, kuhu ema vaatab ja vastupidi. 2) Hääletsemine (koogamine ja lalisemine), õpib, et teised kuulavad, kui mina räägin. 3)Naeratamine ja naermine. Enne 3. elukuud väljendab oma heaolu, füüsilises plaanis, pärast on sotsiaalne naeratus. 4) Nutmine. See ei saa reageerimata jätta enne 1. aastat. Häälekõrgus ja rütmika. Nutab kas hirmu pärast, frustratsiooni tõttu, nälja tõttu, viha tõttu, valu tõttu, selle tõttu, et ta on ülestimuleeritud. 5)Näoväljendus ja zestid. Lastel ei ole sotsiaalseid emotsiooni peale naeratust 3.kuust. Imikud tajuvad ümbritsevate inimeste emotsioone ja zeste. · Täiskasvanutepoolne lapselik kõne ­ lühike, aeglane, harvad keeldumised, kolmandik kõnest on

Pedagoogiline suhtlemine

56

doc

Sotsiaalpsühholoogia

Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP ­ osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...

Sotsiaalpsühholoogia

17

doc

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs

Suhtlemispsühholoogia

51

docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

psüühiline tegevus ­ üks protsess lõppeb, teine algab. Teatud juhul võivad tunnetus protsessid kulgeda alaläviselt. Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiirelt ja tõhusalt. Siis aga asendub see seisund loidusega, tülpimusega. Need seisundid võivad olla kas lühema või pikema ajalised, vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele. Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, mahu, muutlikuse jne seisukohalt. (Nt mõnel on täpne mälu, teisel hea tähelepanu, mõnel hea keskendumisvõime jne). Psüühilisteks omadusteks on nt temperament, iseloom jne. Psüühiliste nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest nad põhjustavad nii psüühilisi seisundeid kui ka omadusi

Psühholoogia

49

docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)