Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimekaitsetööde plaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taimekaitse, vastse, valmik, lehetäi, kahjurid, kartul, vastsed, kasvatamine, lämmastik, muld, rööv, kasvuhoone, risoom, kõrrelised, moodus, seeme, taimekasvatus, tekitaja, sibul, valmikud, vastset, preparaadid, roundup, gold, kusi, agri, tõrjevõtted, külvikord, mults, agrotehnilised, külviaeg, külvid, lõikamine, taimekaitses, lehetäidEesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide
...................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid........................................................................................................... 10 6.1Suvinisu ...........................................................................................................................10 6.2 Kartul ............................................................................................................................. 11 6.3 Raps.................................................................................................................................12 6.4 Maasikas..........................................................................................................................13 7.Kokkuvõte..............................................................................
Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või
metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad
ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Mahepõllumajandus on
ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Mahepõllumajandus on
PAREM KANDEVÕIME SUUREM RIISIKO N-DÜNAAMIKA VÄIKSEM SÕLTUVUS ILMAST OMANE KULTUURIDE VALIK HERBITSIIDIDE MÕJU EI OLE ADRA TALLA HALVEM MULLA- STRUKTUUR SORDINÕUDED TIHENEMIST PAREM INFILTRATSIOON HALVEM SOOJENEMINE TAIMEDE NÕUDED PAREM VEEKINNIPIDAMIS- VÄIKSEM SAAK KAHJURID VÕIME ROHKEM VIHMAUSSE TAIMEHAIGUSED PAREM EROSIOONI KAITSE SOBIVAD KASVUKOHAD KEVADINE MULLAHARIMINE Kevadine mullaharimine teraviljadel Kergema lõimisega Keskmise lõimisega Raskema lõimisega
1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus
Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised:
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt. maasika-närbuss), mõnel aga on suguküpsed emased keraja, sidruni- või pirnikujulise kehaga (nt. kartuli-kiduuss). Keha eesotsas on neil teravil e. stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse- ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud nematoodid tsüstidena, mis moodustub munadega täidetud emasloomast. Loom ise sureb, kuid tema paksenenud kest jääb munadele kaitseks ümber. Nii võivad munad oma eluvõime säilitada 5..6 (10) aastat, oodates enda jaoks sobivat kultuuri 2. Ämblikulaadsed siin on kahjuriteks võrgendilestad, pahklestad, rohulestad ja kedriklestad. Nad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, kuid moodustavad omaette klassi
Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saavad paljuneda kahjurloomad) ( Kahjustaja (inimese seisukoht) · Kahjulik organism - iga organism, mille olemasolu või elutegevus võib
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
hukkumisel; 3. Vettimine sellisel juhul hukkuvad taime õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas. Hukkumine on kiirem seisvas soojas (üle 5°C) vees. Talirukis kannatab selle all rohkem kui talinisu või tritikale; 4. Jääkoorik põhjustab taimede hukkumise madala temperatuuri ja mehaaniliste vigastuste läbi. Jääkoorik lõhub füüsiliselt taimed ära; 5. Külmakergitus esineb peamiselt kevadel, kui niiske muld korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, haarab kaasa taimed ja võib sellega nende juured puruks rebida. Esineb sagedasti rasketel liigniisketel muldadel varakevadel. Selle vastu aitab rullimine; 6. Lumiseene ja teiste seenhaiguste kahjustusi on talivilja põldudel enamasti igal aastal. Kõige vastuvõtlikumad on seenhaigustele nõrgenenud taimed (nt. läbi haudumise), samuti ülekasvanud taimed. Selle vastu aitab seemnete puhtimine, õige külviaeg, sobiv väetiste vahekord, liigniiskuse ärahoidmine, orase pritsimine jne
Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja.Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM(emassort) x SECALE(isassort)= TRITICALE.Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Need aga peagi ammenduvad.Levimas on maaviljelus-pole tegemist keskkonnaprobleemidega.Geenitehnoloogia-sellega saab 2-3 x saaki suurendada. 4. Mere orgaanilise aine kasutamine. Arvatakse, et 85 % maakeral toodetavast orgaanilisest ainest toodetakse meres. Samal ajal kasut. in sellest 1-2 %. 5. Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese
Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja.Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM(emassort) x SECALE(isassort)= TRITICALE.Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Need aga peagi ammenduvad.Levimas on maaviljelus-pole tegemist keskkonnaprobleemidega.Geenitehnoloogia-sellega saab 2-3 x saaki suurendada. 4. Mere orgaanilise aine kasutamine. Arvatakse, et 85 % maakeral toodetavast orgaanilisest ainest toodetakse meres. Samal ajal kasut. in sellest 1-2 %. 5. Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on
Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on
Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise käitlemise nõuded [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (1) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetist käideldakse käesoleva seaduse ja kemikaaliseaduse nõuete kohaselt. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis käesoleva seaduse tähenduses on ammooniumnitraat või ammooniumnitraati sisaldav väetis, mille kuivaine kogumassist üle 28 protsendi moodustab lämmastik ja mis võib sisaldada anorgaanilisi lisandeid või inertseid aineid, mis ei suurenda väetise tule- ega plahvatusohtlikkust. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (3) Kõrge lämmastikusisaldusega ammoniumnitraatväetise partii peab olema läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisas 3 kirjeldatud detonatsioonikindluse katse. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katse teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.................................................................................................................................71 KIRSIPUU......................................................................................................................................72 Iseloomustus..............................................................
.....................................................................10 4. Malus - perekond Iluõunapuu.........................................................................................................10 5. Padus avium - perekond Toomingas...............................................................................................12 5.1 Kirjeldus...................................................................................................................................12 5.2 Kahjurid....................................................................................................................................12 5.3 Kasutamine...............................................................................................................................12 6. Picea abies - harilik kuusk..............................................................................................................13 6.1 Hooldus..............................................................
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19
hukkuvad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad nad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puudutada. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore- haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Magnooliad on nõudlikud ka mullastiku suhtes. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha
Linnade suurus pole alati tagamaaga tasakaalus (nt. Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist. Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on veerežiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud. Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energiasäästlikkuse seisukohast. Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmaterjalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida.
annaabi.ee 
