Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid...........................................
........................................................................................................6 1.4 Kohanemisvõime...............................................................................................................7 2. KARTULIMARDIKA KAHJULIKKUS............................................................................... 8 3. KARTULIMARDIKA TÕRJEVÕIMALUSED.....................................................................9 3.1 Agrotehnilised tõrjevõtted................................................................................................ 9 3.2 Keemilised tõrjevõtted....................................................................................................10 3.3 Riik ja tõrje.....................................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................................
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted.
Seega integreeritud taimekaitsesüsteem on erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/ Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse. Kursusetöös kirjutan lähemalt erinevatest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeleid. 2. Ennetavad tõrjevõtted Haigused, kahjurid ja umbrohud on põllukoosluste tavaline osa. Põllumehe ülesandeks on ära hoida haiguste ja kahjurite levikut, et saada suurem saak. Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme. S.t, et seeme peab
Kuna kartul on meile tähtis toiduaine ning kartulihaigused ühed olulisemad saagi vähendajad, siis see on põhjus uurimaks täpsemalt, millised haigused on meie põldudel tegutsemas ning kuidas saame oma saaki kaitsta. 4 2.Kartuli seenhaigused 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans) Kuigi kartuli-lehemädanikuga võitlemisel on tõrjevõtted ühed parimad ja efektiivsemad on Phytopthora infestans üks tülikamaid ja ohtlikumaid seenhaigusi kartulikasvatuses üle maailma. Tavalised saagikaod jäävad 20…40% vahele. Varasel lööbimisel võib saak aga ka täielikult hävineda. (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell) Lehemädanikku iseloomustavad lehtedele tekkivad pruunikad laigud, kirme lehtede ülemisel poolel (Joonis 1), mis levivad lehtedel üha edasi, kuniks kogu vars muutub mustaks ja kuivab.
Suviteraviljade osakaalu tõstmine külvikorras vähendab karvase hiireherne arvukust. Veel mõnede umbrohtude tõrjumisest: Harilik rukkihein - 3leheni hästi tõrjutav soodsates tingimustes. Konnatatar - 24 lehes hästi tõrjutav, 6 lehest alates vastupidav. Kõrvik on neljanda leheni hästi tõrjutav. Põldkannike on nelja lehe staadiumini hästi tõrjutav. Kesalill on roseti staadiumini hästi tõrjutav Vesihein on 46 leheni hästi tõrjutav. Tuulekaer ei ole tõrjutav. Tabel 2. Tõrjevõtted erinevatel umbrohtudel. Umbrohi Äke Vaheltharija Harjad Roomav madar - (+) (+) Vesihein - (+) (+) Iminõgesed (+) (+) (+) + = hästi mõjuv Kummel + + + (+) = mitte alati piisavalt Litterhein (+) + + mõjuv
Keemiliste umbrohutõrje preparaatide valikul tuleb lähtuda nendest umbrohuliikidest, mis on põllul valdavad ja mis kõige enam kahju tekitavad. Samuti alluvad sarnase paljunemise ja eluviisiga umbrohud ühesugusele agrotehnilisele tõrjele. Kasulik on tähelepanu pöörata sellele, kuidas ja kui kiiresti teatud umbrohud levivad, kui sügavalt nad tärkavad ja kui kaua säilitavad seemned mullas idanemisvõime. Sellest lähtudes on võimalik valida ka kõige efektiivsemad tõrjevõtted. Umbrohutõrje aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel. Paljudel juhtudel ei allu umbrohud vajalikul määral ainult agrotehnilistele ja profülaktilistele tõrjevõtetele. Sel juhul tuleb läbimõeldult kasutada ka keemilisi umbrohutõrjevahendeid. Ka rukkilill on umbrohi. 8.4 Haigused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
