Kambja Põhikool Magesõstar referaat Koostaja:Ants Rootslane Magesõstar Mage sõstral on rohkem rahvapäraseid nimetusi, kui enamikul teistel meie taimedel, sest ta sarnaneb hea söögimarja punase sõstraga. Nii põõsa kuju, kui lehed ja marjad on sarnased. Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud. Mage sõstra marjad on täiesti magedad, maitsetud, lääged. Sellest ongi talle tekkinud hulk eesnimesid. Nimelt põhinimi on sama, mis punasel sõstral, kuid selle ette on pandud maitset meeldetuletav mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi "naistemarjapuu" olla tulnud sellest, et taime marjad pidid olema nii magedad nagu naine. Samuti on levinud eesnimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: looma-, lehma- ja teised liited.Inimene
2008 Rakvere SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss...............
Tipp-punga teke Sept/3 Aug/3 Sept/3 Talvekindlus Sõltub sordist Hea Sõltub sordist Sobiv lõimis raskem keskmine kergem Niiskusenõudlus suur keskmine väike Sobiv pH 6,0-6,5 5,5-6,0 Üle 5,5 Ohtlikud kahjustajad Kahjurid: Pahklest – musta sõstra pungades Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel
Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit. Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti,
Kuna lehestik kastmisel märgub, siis suureneb seenhaiguste oht Tilkkastmissüsteemi plussid: Kastetakse ainult vajalikke piirkondi Veekulu on väiksem Väheneb haiguste oht, sest lehestik jääb kuivaks Koos kastmisega saab anda ka väetisi Negatiivsed küljed: Ülalpidamine on kallis, selleks on vaja filtreid ja kvaliteetset vett Normaalseks arenguks peaks olema mulla niiskusesisaldus 70-80% mulla väliveemahutavusest. Sõstra saagikust mõjutavateks kriitilisteks perioodideks niiskusevajaduse suhtes on intensiivne võrsete kasvu ja viljahakatiste arengu periood (juunis) ning õiealgmete tekkimise periood (augustis ja sepembri esimesel poolel. Kastmisnorm on 400-500 m3/ha. Kultiveerimine Alustatatakse kevadel, suvel tehakse seda 3-5 korda vastavalt vajadusele. Haritakse 5-10 cm sügavuselt. Kui reavahed hoitakse murukamaras, siis sobivad murutaimed on valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein jt
(Grossulariaceae) üheperekonnalisest sugukonnast, millest Eestis kasvab looduslikult 4 liiki: sega- ja salumetsades mage sõstar ehk taigmari (R. alpinum), niiskemates salumetsades ja kaldavõsastikes kohati must sõstar (R. nigrum), mandril paiguti karvane sõstar (R. spicatum), metsistunult harva punane sõstar ehk hõrakmari (R. Rubrum). Eesti marjakasvatuses on sõstar esikohal, on aretatud palju musta ja punase sõstra sorte (viimase muist sorte on kollaka- või valgeviljalised, nn valged sõstrad). Siin heidame pilgu vaid meie looduses kasvavatele liikidele karvasele ja magedale sõstrale ning enamasti aias kasvatatavale punasele sõstrale, mida käsitleme koos temaga ametlikult üheks liigiks peetava valge sõstraga. Hendrik Relve kirjutab oma teoses ,,Puude juurde" (1998) sõstraid kirjeldades karvase sõstra
Sissejuhatus Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õitseb maist septembrini. Paju esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Must sõstar õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist
Nakkusvabad istikud. Kahjuri- ja umbrohutõrje. Bakteri ja viirushaiguste tõrjeks hävitamine (nii ei ole vale öelda). Ära lõigata, hävitada ja vaadata, mis edasi toimub. 14. Kõrblaiksus (lk 68) Vaarikal. Vaarikate lõikamise korral lõigatakse ära kõik viljakandnud osad ja nõrgad oksad ja kahjuritest kahjustunud. Kas midagi järgi ka veel jääb? 15. Mustasõstra täidisõielisus (lk72) Täidisõite sarnased. Neid me ei kasvata. 16. Sõstra lehevarisemistõbi (lk 71) Võib tabada ka karusmarju. Lehtedel on väikesed tuneda äärega heledad täpid. Lehed kokkukorjata ja hävitada. 17. Kärntõbi (lk73) seenhaigus. Erinevatel aastatel kahjstab lehti või vilju. Lehtede puhul fotosünteesivat pinda vähendab, vilja kahjustab. Seda on alati. Talvitub lehtede peal. Viljadel tumedad laigud. Tugeva nakkuse korral lehed kuivavad ja varisevad. Fungitsiidid. Hävitada lehti, piirata valikut. 18
toiduainete maitse, struktuur ja välimus muutuvad ning samuti kaotavad nad osa toitainetest Samuti tarbida toiduaineid võimalikult naturaalsel (töötlemata) kujul Toiduvalmistamisel kasuta lihtsaid ja kiireid meetodeid, et võimalikult palju toitainetest säiliks MUSTAD SÕSTRAD : Cvitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta Väga palju on Pvitamiini, umbes 1,1 1,2 % Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi, fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid Veel sisaldavad musta sõstra marjad 7,5 9,1 % suhkruid, 2,5 % orgaanilisi happeid ja 1,5 % pektiini Mustas sõstras on palju suhkruid, kõige rohkem fruktoosi ja glükoosi Orgaanilistest hapetest domineerib sidrunhape MUSTA SÕSTART ON HEA TARVITADA : organismi vastupanuvõime tõstmiseks külmetus ja nakkushaiguste ennetamisel palaviku korral, nahahaiguste korral
Polaarkliimas kogu aasta on külm, põllumajandusega tegelemine on võimatu Lähispolaarkliimas paremates mullastikutingimustes saab kasvatada näiteks reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid.
emhi.ee emhi Testid Vali õige variant. 17. augustil 1970. aastal 17.augustil 1970.aastal 17. 07. 1997 17.07.1997 31. XII 1953 31.XII 1953 2009. a 2009.a 30. I 18781. III 1940 30. I 1878 1. III 1940 Saade algab 19.30. Saade algab 19. 30. Kauplus on lahti E L 8 18. Kauplus on lahti EL 818. aastatel 20022009 aastatel 2002 2009 Fondis oli 35 (kolmkümmend viis) aabitsat. Fondis oli 35(kolmkümmend viis) aabitsat. Küsija tunneb huvi , millal on ilmunud viimane ÕS. Küsija tunneb huvi, millal on ilmunud viimane ÕS. Miks ta seda ei teinud? Miks ta seda ei teinud ? jah / ei jah/ei üksikisikud / juriidilised isikud üksikisikud/juriidilised isikud 2008 / 2009. õppeaasta 2008/2009. õppeaasta Rakvere võitis mängu 85 : 79. Rakvere võitis mängu 85:79. 80:4=20 ...
mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit. Imbi ja Ärni olid väga ihned ja nad üritasid koguaeg endale kusagilt kraami kokku koguda. 7. Kuidas sai kratt endale hinge? Kratt sai hinge peale seda kui sa olid teinud vanapaganaga kokkuleppe tema raamatusse ja olid andnud talle 3 tilka oma verd. 8. Kuidas petsid inimesed vanapaganat (too erinevaid näiteid)? Nad kasutasid sõstra tilkasid vere asemel, 9. Mis oli see imevahend, mis teise inimese sind armastama paneb ja kas keegi kasutas seda võtet? Siis kui sa teed sitapiruka söödad selle oma armastusele. Seda kasutas sulane Jaan 10. Anna teosele hinnang! Millest sinu arvates teos räägib? Analüüsi teose mõtet! Minu arust oli raamat hea ning kogu aeg toimus midagi huvitavat. Minu Arvatest räägib see teos sellest, kuidas sa ei tohi minna liiga ahneks muidu võib sinuga midagi halba.
Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem. Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40 50 N, 23° 9 14 Ekoordinaadid: 58° 40 50 N, 23° 9 14 E. Tammiski nukk asub Mõisaküla territooriumil. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina. Nimi Tammiski võis nime saada kunagise tammede rohkuse järgi. Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdav...
1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi sõstra-pahklest tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja ...
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis ...
Toon välja kõige kasulikumad marjad ja puuviljad. Nendes on enim vitamiine ja mineraalaineid. 4 Mustad sõstrad : Maailmas on must sõstar marjade seas tähtsale kohale tõusnud tema marjade väärtuslike omaduste tõttu. C-vitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta. Eestis kasvatatavate sortide marjades on C-vitamiini keskmiselt 154 mg 100 grammi kohta. Musta sõstra marjades on vitamiinid püsivad, C-vitamiini säilib sordist olenevalt keedistes 52 60 %, kompotis 50 94 % ja mahlas 44 81 %. Väga palju on P-vitamiini, umbes 1,1 1,2 %. Inimese organismile kättesaadava P-vitamiini poolest on aroonia ja must sõstar peaaegu võrdsed. Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi, fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid. Veel sisaldavad musta sõstra marjad 7,5 9,1 % suhkruid, 2,5 % orgaanilisi happeid ja 1,5 % pektiini
- lihtsam hooldada, - ebaõnnestumise korral kahju väiksem, - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga. 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Punane, must ja valge sõstar on Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid. 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Mustal sõstral kuni 12 aastat, Punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat. 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Palju vett, kaaliumi ja C vitamiini rikkad. 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates. Marjad peavad olema: - ühtses pomoloogilises sordis, - kobaras ühtlaselt valminud, - värsked, puhtad, kuivad, - mehaaniliste vigastusteta,
- marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg
Vanem kasvujärk liigub õisikusse, tõmbab selle võrgendiga kokku ja hävitab seemnealgmed. 1 pk. Kahetiivalised. Porgandikärbes muneb porgandi lähedale mulda. Talvitub nukuna mullas. Vaglad uuristavad porgandi peajuures käike. Porgand rikneb, mädaneb. 2 pk. Teine pk areng aeglane, osa vaklu satub koos porgandiga hoidlasse. Kärbes lendab madalalt. Marjakultuuride kahjurid Sõstra-pahklest peamiselt mustsõstral. Üks ohtlikuim ja levinuim sõstrakahjur. Sõstra pungas talvituvad viljastatud emased. Kevadel munetakse samasse punga. Munast väljunud lestad imevad sealsamas pungas mahla. Selle tagajärjel pung paisub, ei avane ja kuivab. Samas pungas 2 põlvkonda. Kahjustavad mõlemad, sõstarde õitsemise ajal liiguvad uutesse pungadesse. Sõstra-kublatäi muna talvitub punga alusel. Kevadel vastne imeb pungal, kestub valmikuks, läheb lehe alumisele küljele taimemahla imema. Eritavad kasvuained, mille toimel tekivad punased kublad. Mitu põlvkonda
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mäd...
sama koe rakke, suured, plasmavaesed, väikese tuumaga, suur vakuool. 29. Millest kujuneb sammasjuurestik? Kellel esineb? Peajuurest ja väikestest lisajuurtest. Rohttaimed, puud, põõsad. 30. Millistest õieosadest kujunevad viljad? Mis on rüüsvili? See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Nt punase sõstra viljad. 31. Millistest õieosadest on moodustunud maasika vili? Maasika vili on lihakas koguvili, mis moodustub õiepõhjast ja mille pinnal asetsevad seemnised.
Punased viinamarjad. Barbera - Itaalias üks levinumaid; sügav rubiinpunane värvus, mõnusalt küps kirsisus, mahlane happelisus ja madal tanniinsus Cabernet Franc Prantsusmaalt pärit; üks Bordeaux veinide peamine koostisosa; keskmise täidlusega, küpsete punastate marjade ja selgelt tuntava kuivatatud ürtide aroomi ning maitsega, veidi karm Cabernat Sauvignon maailma tuntuim punane sort; vein on täidlane, küpse musta sõstra aroomi ja maitsega, tunda on musta pipart, võib lisanduda vanilli, rohelist pipart, rosmariini, mõnikord sokolaadi, kakaod, värskeid mustasõstralehti Carignan (Carignano, Carinera) Lõuna-Prant kasvatatakse laialdaselt; vastuvõtlik külmale ja hallitusele; kasutatakse palju segudes; vein on talupojalikult lihtne, sisaldab palju parkhapet, tanniini ja on maitselt jõulise mõrkja struktuuriga Carmenere vana Bordeaux marjasort, saanud kuulsaks Tsiilis; aroomilt on vein täidlane,
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. ...
Otsib ema, pikka loetelu, võtab mõru kandidaatide, mitmuse osastav kandidaate, rohtu, tragi poisi, vilu ilma mitmuse alaleütlev kandidaatidele, Roosasid, autosid, lillasid mitmuse saav kandidaatideks. Albumite, portsjonite, kaamelite, baarmenite Õige on kirjutada must sõstar, ainsuse Otsin vaagnat omastavas musta sõstra, mitmuse osastavas Vaest, vaeste, veist, veiste musti sõstraid (mitte ,,mustsõstraid"). Ostsin teemanti, teemante, päike sätab Ainsuse nimetavas on punane sõstar, teemantidel omastavas punase sõstra, mitmuse Purjede all, purjedes, nägin kauguses osastavas punaseid sõstraid. valelevaid purjesid Sõna peenar ainsuse osastavas on peenart, -im> ei saagi hallim>kõige hallim
Heledad kuivad lauaveinid õuna-, valgesõstra-, rabarberi-, rohelise tikri, alõtsavein suupistete, kergete salatite, külmade kalalõikude juurde. Heledad poolkuivad lauaveinid õuna-, rabarberi-, valgesõstravein, roosad veinid nagu maasika-rabarberivein soojade kana- ja kalatoitude kõrvale, muude heledate kastmetega linnulihatoitude juurde. Punased poolkuivad veinid maasika-, vaarika-, tikri-, jõhvikavein, punase sõstra segud sealiha, eri kastmetega loomaliha, pardiprae kõrvale. Tugevamaitselised kuivad punased/tumedad veinid mustasõstra-, kirsi-, aroonia-, ploomi-, kree- gi-, aroonia-, pihlakavein seltskonnaveinina iseseisvalt nautimiseks, aga ka metsloomaprae ja tumedas kastmes loomaliha kõrvale. Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega õunavein õuna- või kohupiimakoogiga, mustasõstravein
andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda · Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. · Tema juhtimisel kirjutati Eesti ajalukku ainus võidukas sõda Kondase keskus. · 2003. aastal vanas linnaraamatukogu hoones avatud Kondase naivistliku kunsti keskuses on Viljandi naivistide, põhiliselt Paul Kondase loomingu püsinäitus, Joann Sõstra puuskulptuuride väljapanek. Galeriiruumis näitused vahelduvad. · Viljandi Jaani koguduse praegune pastoraadimaja ehitati 1895. aastal. Nõukogude võimu aastatel seadis end seal sisse raamatukogu. Pärast uue raamatukogumaja valmimist hakkas Jaani kogudus oma pastoraati lahkelt jagama naivistliku kunsti maja - Kondase Keskusega. · Keskuse püsiekspositsioon koosneb Viljandi muuseumi kogusse kuuluvatest
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ni...
5 Pakendi suurus: 50 ml. 6 Bränd: Bübchen 7 Tootja: Saksamaa 8 Hind: 1.10.-euro 3 Puhas loodus sampoon 1 Kellele: Täiskasvanud 2 Juukse tüüp: Normaalsetele ning õrnadele juustele. 8 3 Koostis: naturaalsete mustika-, mustsõstra- ja kohviekstraktidega, Biolipiidid ,aminohapped, taimeõlid. Ei sisalda värvaineid, silikoone, parabeene ning allergiat tekitavaid lõhnaineid. Must sõstra lõhnaga. 4 Funktsioon: kaitseb juukseid, niisutab. 5 Pakendi suurus: 0.250 ml. 6 Bränd: Puhas Loodus 7 Tootja: Eesti 8 Hind: 2.30 .- euro 9 3 PESUPESEMISVAHEND 1Kellele 8Hind 2Pesutüüp
Karmen Tamm 155144TABB24 Ärieetika juhtumi analüüs Antud analüüs käsitleb saates ,,Kaua võib" esinenud Eesti Energia ja kasutaja vahelist juhtumit, link videole on viidatud antud töö lõpus. Taustainformatsioon Jaanuari alguses Albu külas Sõstra talus avastas ühel varahommikul talu peremees Aivo, et õues olevad elektrijuhtmed, mis asetsevad vaid sentimeetrite kaugusel majast, on põlema minemas plastmass juhtmete juures juba sulas ning tilkus, suure tõenäosusega oli leegi veel ära hoidnud vaid väljas olev külm õhutemperatuur. Maja süttimise vältimiseks helistas ta Eesti Energiasse ning palus neil fiidrist vool välja lülitada. Sealt vastati talle aga selgitusega, et
a seadustest kuni kolm kuud tööturuteenus. Tööharjutuse tulenevad erijuhud eesmärk on töötu ette- valmistamine töölkäimiseks. Tööintervjuul Puudega töötu abistamine abistamise 7 tööintervjuul tööandjaga teenust saanud suhtlemiseks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Leetma, R., Võrk, A., Eamets, R., Sõstra, K. (toim.) (2003). Aktiivse tööpoliitika tulemuslikkuse analüüs Eestis. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Tallinn 2. Tööturuteenuste ja toetuste seadus. (2005). Riigi teataja, 54, 430 3. Statistika. (2009). Töötukassa. Sotsiaalministeerium. Tallinn. http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11328 (7.11.2009). 8
Tuleks pigem vältida saunaskäimist, kuna higistamine vallandab kauakestva sügeluse, kuid ujumine on lubatud. (Karvonen jt 2010) Võib teha lühiaegseid vanne vanniõliga (Nahahaigused i.a). 8. TOITUMINE JA AD Piimaallegria korral piimaasendajat; tuleks vältida toidu allergeene: muna ja kala; juur-, köögi- ja puuviljad kaotavad enamasti oma allergeensuse küpsetamisel. (Nahahaigused i.a) Oluline on dieet - soovitavad on aedvilja-lihatoit, punase sõstra ja jõhvikamahl. Loobuda maiustustest ja alkoholist, piirata piimatooteid (Loogan i.a). 9. NAHKA ÄRRITAVATE TEGURITE VÄLTIMINE Tuleks loobuda karedast riietusest, sünteetilistest pesemisvahenditest, tualett-tarvetest, milles on alkohol. Allergeenide korral, lemmikloomadega mitte koos viibimine. Vahetada üks kord nädalas pesu, millega välditakse tolmulesti (Nahahaigused i.a.). 6 10. ÕENDUSSITUATSIOON
oli talle kleidi varastanud ja selle eest andis ta talle hõbeprossi, mille ta varasta omakorda isalt. Isal oli suur varandus ja ta arvas, et isa ei saa teada, kuid ikkagi sai. Kolmanda sündmuse kohta nii palju, et inimesed oskasid endale meisterdada kratti mis siis, et selle eest pidid nad andma vanapaganale kolm tilka verd, mille nad tilgutasid sarvelise raamatusse. Kuid inimesed olid nii kavalad, et ei tilgutanud mitte verd vaid pigistasid taskus sõstrad katki ja siis tegid nii, et sõstra mahla hoopis tilgutasid vanapagana raamatusse. Ja nii nad saidki endale uue krati, kes teeb nende eest ära kõik asjad. Probleeme lahendati muidu nii, et kutsuti rehepapp ja tema juba teadis oma kavalusega mida peale hakata. Näiteks ükskord ta põletas katku ära nii, et lõi läbi katku käe noa otse piiblisse ja viskas katku ahju. 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus Mulle jäi kõige enam meelde see sündmus, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmade vaheldumist. Kliimat mõjutavad järgmised tegurid: Päikesekiirguse hulk Üldine õhuringlus Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Üldine õhuringlus Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omav...
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (pals...
225). 2.3. Mahl Sobiv aeg mahla pakkuda on alles siis, kui laps on võimeline jooma tassist, umbes 7 --8 kuu vanuses. On vaja harjutada last kohe algusest peale jooma mahla tassist, mitte lutipudelist. Maitsva mahla joomisest lutipudelist võib saada üks lapse meelistegevusi ning kogu päeva jooksul lonkshaaval võetud mahlasuutäied vähendada tema söögiisu. Koostiselt on kõige täisväärtuslikumad kodumaistest värsketest marjadest või puuviljadest. Imikule sobivad hästi punase sõstra, jõhvika- ja pohlamahl, mida on veega lahjendatud. (Raukas jt 2006: 95). 8 3. ARUTELU Joomine ja söömine kui elamistoiming imikutel on väga vajalik ja elutähtis. Esimesel eluaastal imik areneb ja kasvab kiiremini võrreldes ülejäänud lapseea perioodiga. Imik ei saa iseenda eest hoolitseda ning 24 tundi ööpäevas sõltub täiskasvanutest. Imiku vanemad langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta.
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelemiseks on hea tahte, hoole ja püüdlikuse kõrval vaja ka oskusi ja teadmisi. Tähtsaim tingimus maasikate kasvatamiseks on õige agrotehnika. Iga aastase rikkaliku saagi saamiseks on oluline istutuskoha õige valik ja ettevalmistamine. Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal.
15 · Kõrvitsalised sobivad hästi ubade ja maisiga · Oad armastavad kasvada kartuli ja kapsa kõrval · Sibulad ja kapsad mood. hea koosluse Kahjustajad · Hahkhallitus maasikaistanduses aitab seda probleemi leevendada põhumults või saame haigust tõrjuda puutuhaga, mida raputame taimedele varakevadel (kindlasti ka õitsemise ajal) · Jahukaste nakatab sõstra ja karusmarjapõõsaid aitab varakevadel taimele puistatud puutuhk või enne pungade puhkemist kuuma vee sokk · kapsaliblika- ja kärbse vastu aitab rohelise seebi või tomatilehe leotis ja peiulilled · Kartuli-lehemädaniku tõrjeks pritsida taimi kompostiveega. Vali haiguskindlamaid sorte! · Lehetäid imevad tipulehtedest magusat nestet - tõrjeks lepatriinud ja nõgesevesi ja rohelise seebi piirituse lahus · Maakirbud - nende vastu aitab katteloor ja puutuhaga
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti park...
Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab ...
• Alternatiivne sündmusturundus nt. Läti kupli all massaaž(ajakirjanikudele) – läti turisti tuua pärnu spadesse; Edgari kohvik; kõrgeim maapinnale tehtud hüpe ja vabalangemise kiirusrekord – redbulli reklaam; Hawaii expressis – milla ratas välja sulab; coca-cola sõbrapäeva reklaam 3,5m kõrgusel raha panemine automaati Alternatiivneturundus on ajas muutuv Skittelsi reklaamid; Elion porr; suitsureklaam lastega; sõstra bõstra, snickersi reklaam, :D Mainor : reklaamplakat kus on kaks võrdlevat pilti, ühel on nt. Kuues loeng kommunikatsioon on protsess või tegevus, kus sõnum antakse edasi saatjalt vastuvõtjale läbi mingi kanali ja seda ülekannet häirib müra. Reegel: 60% inimesi loevad hästi lühikesi sõnumeid 30% inimesi loevad pikemalt 10% inimesi pikka info vastu võtma Hea sõnum on meeldejääv ja lühike ning apelleerib inimese soovidele. nt. Leenin: „leiba,rahu,maad“
pähklid. Vili saab küpseks septembri keskpaigaks. Küps pähkel sisaldab 60% pähkliõli, ja 15% valke + sukrud, mineraalained ja vitamiinid. (Küpse pähkli toiteväärtus on poolteist korda suurem kui sealihal, kümme kroda suurem kui piimal, neliteist korda suurem kui õunal. Pähkleid hävitab kõige aktiivsemalt pähklikärsakas(mardikas). 23) Sõstrad (Ribes) Eesti looduses leidub 3 põhilist sõstraliiki. Must sõstar, Karvane sõstar ja Mage sõstar. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Mage sõstard on looduses kõgie rohkem aj tema marjad valmivad juulis. 24) Tamm (Quercus robur) 5000 aastat tagasi olid peaaegu pooled Eesti metsad tammikud. (vähenemist põhjustas kliima jahenemine ja inimene). Tamme eluiga võib ulatuda 1500 aastani. Tamme levikule aitab kõige rohkem kaasa Pasknäär, kes peidab tõrusid maa sisse. Tamm loob algul endale korraliku juurestikku ning alles siis hakkab kõrgusesse kasvama. Suurem osa
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; sel...
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Olenevalt saab hoiutemperatuurist, lihast ja marinaadist kasutada happemarinaadidevalmistamisel. Hapuained aitavad peaks seisuaeg kestma paarist tunnist lagundada sidekude (põhiline sitkuse tekitaja), mille tagajärjel mõne päevani. Paremaks ja ühtlasemaks liha muutub pehmemaks. Sellisteks aineteks on vein, õlu, maitsestumiseks tuleb mähkida liha rabarberi, õuna, sõstra, sidruni, laimi, apelsini, greibi või toidukilesse ning hoida ühtlasel ananassimahl, toiduäädikas, jogurt, piim, piimapulber, pett, keefir, temperatuuril (+2...+6ºC) kuni soovitud purustatud laagerdusastmeni, arvestades ka liha tomatid jne. Hapuainetega maitsestamisel/marineerimisel saame säilivusaega. Kui aega on napimalt, võime
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees o...
esineb liigispetsiifilisi kahjulikke liike. Nii toituvad kapsaliblika röövikud enamusel ristõielistel, tungaltera esineb enamusel kõrrelistel, tubakamosaiigi viirus paljudel maavitsalistel. Kartulimardikas seevastu kahjustab vaid kartulipõlde ega puutu teisi maavitsa liike, karusmarja-jahukaste osasid karusmarja liike (ja neist pärinevaid sorte) ja samasse perekonda kuuluvat musta sõstart. Sageli toimub kahjuritel tsükliline peremehe vahetumine. Nii elab kõrrerooste ka kukerpuul, sõstra kublatäi aga suvel rohttaimedel. Harva võib toiduspetsiifiline putukas süüa ka süstemaatiliselt kaugeid liike, mis on aga sarnaste keemiliste omadustega - näiteks kapsaliblika röövikud toituvad nii ristõielistel kui ka mungalillel (=mungakress, lillkress). Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool
Juustulaud Juustulaua võib katta mistahes piduliku sündmuse puhul.See on saanud viimaste aastate suurmoeks. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud.Esimesel juhul kaetakse eraldi söögilaud,teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis.Suupisteid ja jooke (või mõlemaid) võib pakkuda ka teenindajate kandikult. Olenevalt sellest,kuidas laud lahendatakse,valitakse lauale suupisted. Juustulaua võib katta toitlustusfirmas,hotellis,rongis,ametiasutuses,õppeasutuses,firmas,kodus,talveaias,terassil, paviljonis,aias ja pargis. Vatuvõtu juustulauaga võib korraldada järgmistel puhkudel: -firma asutamise puhul korraldatav vastuvõtt -firma aastapäevapidu -firma toote või teenuse tähtpäev -firma,selle toote või teenuse presentatsioon -toodete või ürituste reklaamkampaania -riiklike tähtpäevade puhul korraldatav vastu...
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
