50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
FrezZ
Õppematerjali autor
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud
loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps vajab rahu, korda, regulaarsust ja reegleid. Ta rõhub lapse isealgatuslike ideede ja teostuse tähtsusele, loovuse arengule ning kogemise tähtsusele. Montessori pedagoogika alusel töötavad lapsed 8-10 liikmelistes gruppides. Õppetöö tehakse kolmeosalise tunnina, milles esmalt õpetaja tutvustab mingeid esemeid või nähtust, siis kontrollib lapse teadmisi. Juhul kui laps vastab valesti ei paranda õpetaja teda vaid asub tagasi esimese tsükli juurde
SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust. Olen sellest kuulnud palju räägitavat, saanud katkeid siit ja sealt, aga tegelikkuses ei tea suurt midagi. Nüüd sain võimaluse saada algteadmised sellest alternatiivpedagoogikal põhinevast koolisüsteemist ja saada infot selle alternatiivpedagoogika suurepärase looja Maria Montessori kohta. See on pedagoogiline lähenemine, kus õpetajal on selline vaikse suunaja roll. Et laps õpiks läbi enda kogemuste, õpetajal jääb üle ainult aidata ja suunata. Ja tundub, et ka oma töös, ja kodus oma lapsega, olen ma kasutanud just seda lähenemisviisi, kuna laps areneb eelkõige ikkagi läbi enda kogemuse, mitte, et koguaeg sekkutaks tema tegemistesse agressiivselt. Siis kaob teha tahtmise võlu ja asjad ei kulge just täpselt nii, nagu lapsele sobiks ja meeldiks. Aga alustagem siis algusest.
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine
ta oma didaktilised põhimõtted. Lapsele kohase pedagoogika rakendamine viis Maria Montessori hämmastavate tulemusteni: lootusetuteks peetud lapsed hakkasid märgatavalt arenema. (Life and career...). 1904. aastal avaldas Maria Montessori, selleks ajaks juba professoriks saanuna, jälgimise kui meetodi põhjal esimene teaduliku töö ,,Pedagoogiline antropoloogia" (Madise 1992, 6-7). Montessori filosoofia on üles ehitatud ideele, et laps on midagi enamat, kui ,,suur inimene väikeses kehas" lapse areng viib ta täiskasvanuks kujunemisele, kuid sellele peavad kaasa aitama selleks tööks ette valmistatud täiskasvanud, ettevalmistatud keskkonnas, kus vabadus põimub kohusetundega. 3 MARIA MONTESSORI ELUST Maria Montessori sündis 31. augustil 1870. aastal Chiaravalles
aastal Hollandis. Maria Montessori maeti Noordwijkis väikesele katoliku kiriku kalmistule, kuhu on püstitatud ka mälestussammas.(Madise 1992) Montessori meetod ,,Meetodi eesmärgiks on kergendada lapse vaimse arengu ning psüühilise kohandumise protsessi. Selle meetodi põhimõtted, tehnilised võtted ning praktiline teostamine on mõeldud alla kuue aastastele lastele. Montessori pedagoogiline süsteem põhineb bioloogilisel eeldusel - iga elu on vaba aktiivsuse avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele tuleb anda võimalus omapead tegutseda, mitte takistada last tema valikutes, iseseisvas töös. Teadlane tõstatas probleemi keskkonnast, st kuidas luua lapse vajadustele kõige sobivamad tingimused" . Maria Montessori mõtles välja spetsiaalsed materjalid, mis on iseennast-parandavad nagu laste
esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused.
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid