Tööseadusandluse alused (0)

1 Hindamata

Tallinna Transpordikool
NIMI
RÜHM
Tööseadusandluse alused
Referaat
Juhendaja : NIMI
2013

Sisu

Tööseadusandluse alused 1
1.Sissejuhatus 3
2. Lepinguliigid ja mõisted 4
1.1 Tööleping 4
1.2 Töölepingu lõppemine 5
1.3 Töölepingu tühistamine 6
1.4 Tähtaeg 7
§ 134. Tähtaja mõiste 7
1.5 Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu 8
1.6 Vaba aja andmise kohustus 9
3.Tähtpäev 10
2.1 § 59. Rasedus - ja sünnituspuhkus 10
2.2 Isapuhkus 10
4. Kartelli leping 10
5. Kollektiivleping 11
6. Ametijuhend 12
7.Katseaeg 12
8. VOLITUS 13
7.1 Volikiri 13
7.2 Notar 13
7.3 Esindusõigus 13
9.Kollektiivne töötüli 13
8.1 Streik 13
10.TÖÖ- JA PUHKEAEG 14
11.TÖÖTASU MAKSMINE 16
10.1 Lisatasu, preemia ja hüvitised 16
10.2 Eestis keskmine töötasu. 16
12.Konkurentsiõiguslik reguleerimine 17
13.Kasutatud allikad: 18

Sissejuhatus

Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid , mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed.
Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seadustest , millest antud referaat mainib ja kirjeldab.

Lepinguliigid ja mõisted

Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on tahteavaldus .
Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.

Lepingu elemendid on:

Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks.
Tahteavaldus -tavapäraselt koosneb see element pakkumusest ( ofert ) ja nõustumusest ( aktsept ).
Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega.
Vastutasu on lepingu element üldises õiguses.

1.1 Tööleping

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille korral töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes talle. Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused.
Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,9 eurot ning kuupalga alammäär 320 eurot.
Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks.
Andmed töölepingus
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed:
• tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
• tööülesannete kirjeldus;
• ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
• töö eest makstav tasu ja maksud ; kokku lepitakse töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
• muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
• aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
• töö tegemise koht;
• puhkuse kestus;
• viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
• tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
• viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
Tööle võidakse kasutusele võtta katseaega , mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.

1.2 Töölepingu lõppemine

Töölepingu lõppemiseks on mitu varianti:
1)vastastikune kokkulepe- poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal;
2)tähtaja möödumine - määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul;
3)töötaja algatus - töötaja peab tööandajale esitama kirjaliku lahkumisavalduse 1 kuu enne soovitud lahkumiskuupäeva;
4)tööandja algatus - tööandja on kohustatud töötajale kirjalikult teatama töölepingu lõpetamisest ning põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Vaid tööandja pankroti puhul ei pea töötajale kirjalikult ette teatama töölepingu lõpetamisest;
5)kolmandate isikute nõudmine - alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist võib nõuda töötaja vanem või eestkostja , kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist;
6)pooltest sõltumatud asjaolud , milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne.
7) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
8) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida

teatud töö tegemise ajaks (ehitad valmis selle maja)

ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks

hooajatööde tegemiseks (marjade korjamiseks ) jm.
Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse tööleping sõlmituks määramata ajaks. Määratud ajaks ei saa sõlmida töölepingut, kui selleks ei ole seadusega ette nähtud põhjust.
Kui töötajal ja tööandjal tekib arusaamatusi töölepingu tingimuste täitmisel, siis töötajal on õigus pöörduda kas ametiühingu või tööinspektsiooni poole.

1.3 Töölepingu tühistamine

Töölepingu tühistamise erisused
Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta.
Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest.
Töölepingu tühistamise tagajärjed
Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist.
Töötaja tagastab tühise töölepingu järgi tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid.
Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutust osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades.

1.4 Tähtaeg

Tähtaeg on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud õiguslikud tagajärjed.
§ 134. Tähtaja mõiste
(1) Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed.
(2) Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega.

Tähtaja ülesütlemine.
§97. Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda sätestatud etteteatamistähtaegu järgides.
Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
Tähtajalise töölepingu sõlmimine
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine.
Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks.
§ 10. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang
Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.

1.5 Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu

Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu
jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

1.6 Vaba aja andmise kohustus

Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.

Tähtpäev

2.1 § 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus

Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra.

2.2 Isapuhkus

Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Kartelli leping

Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Selle kokkuleppega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumängud hankemenetluses, millega saavutatakse sisuliselt monopol .

Kollektiivleping

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused.
Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad.
Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile.
Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel.
Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.
Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab.

Ametijuhend

Ametijuhendid põhinevad objektiivsel informatsioonil, mis saadakse töö analüüsi, tööülesannete täitmiseks vajalike kompetentside - teadmiste, oskuste ja kogemuste ning organisatsiooni vajaduste määratlemise kaudu.
Ametijuhendid toovad selgelt välja ja kirjeldavad tööga seotud eriomast vastutust. Nad võivad sisaldada endas ka informatsiooni töötingimustest, kasutatavatest töövahenditest, -seadmetest, vajalikest teadmistest ja oskustest ning seostest teiste ametikohtadega.
Eestis kehtiv Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat ametijuhendit koostama . On nõutav, et põhilised tööülesanded (töö sisu) oleks kirjeldatud. Ametijuhend töölepingu lisana tagab, et töötaja saab aru oma ametikohustustest ja on seda juriidiliselt korrektsel viisil aktsepteerinud.
Parimad ametijuhendid ei piira töötajaid, vaid pigem toetavad nende püüdlusi saada kogemusi, suurendada nende oskusi ja arendada nende võimet panustada organisatsioonile.

Katseaeg

Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele , mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab.
Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu.

VOLITUS

Volitus on tehinguline esindusõigus.

7.1 Volikiri

Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi. Tihti nimetatakse seda ebaõigelt volituseks

7.2 Notar

Notar on avalik - õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid.

7.3 Esindusõigus

Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.

Kollektiivne töötüli

Kollektiivne töötüli on tööandja ja töötajate vahel kollektiivlepingu sõlmimise ja selle rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise pinnal tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle. Kollektiivse töötüli lahendamise korra näeb ette Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ja kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus.

8.1 Streik

Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate vahel. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad.

TÖÖ- JA PUHKEAEG

9.1 Täistööaeg (§ 43) on 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täistööajast lühema tööaja, on tegemist osalise tööajaga. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldab seadus täistööaega.
Tööandja peab võimaldama töötajale vaba aega, kui see on töötajale vajalik isiklikel põhjustel. Üldine tööaja piirmäär (§ 46) koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
9.2 Ületunnitöö (§ 44) on töötamine üle kokkulepitud aja, mida tehakse: poolte kokkuleppel; või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga. Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega. Rahas (1,5-kordse töötasuga) hüvitatakse ületunnitöö ainult kokkuleppel tööandjaga.
9.3 Täiendav ületunnitöö on töötamine kokkuleppel üle kehtestatud tööajapiirangu – kuni 52 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta.
NB! Samal alusel on töötajal õigus keelduda ka ületunnitöö tegemisest.
Tööandjal on kohustus pidada eraldi arvestust täiendavat ületunnitööd tegevate töötajate üle.
Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine (§ 45). Kui tööaeg langeb ööajale (22.00 –
06.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu (kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest). Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ööajal või riigipühal tehtav töö hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega.
9.4 Valveaeg (§ 48) on aeg, mil töötaja on kohustatud olema valmis asuma tööandja korralduse alusel täitma tööülesandeid kokkulepitud tingimustel. Seadus kohustab maksma töötajale valveaja eest tasu. Valveaja osa, mil töötaja täidab tööandja antud tööülesandeid, loetakse tööajaks. Valveaega võib kohaldada ainult sellises ulatuses, et töötajale on tagatud seaduses ette nähtud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg.
9.5 Öötöö piirang (§ 50). Öötöötaja on iga töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast. Öötöötaja ei tohi 24-tunnise ajavahemiku jooksul töötada rohkem kui 8 tundi. Öötöötajal pole lubatud teha tavapärast ületunnitööd. Öötöö piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele, kui töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
9.6 Tööaja korralduse (§ 47) all mõistab seadus töö tegemise aja kindlaksmääramist. Tööaja korralduse õigus on tööandjal, kes tulenevalt töötajate kaasamise põhimõttest peab tööaja korralduse küsimustes informeerima ja konsulteerima töötajate esindajatega korras, mis on ette nähtud ametiühingute seaduses ja töötajate usaldusisiku seaduses.
9.7 Igapäevane puhkeaeg (§ 51). Töötaja igapäevane puhkeaeg on vähemalt 12 järjestikust
tundi. Juhul, kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 12 tundi, tuleb talle vahetult pärast töötamise lõpetamist anda täiendavat puhkeaega võrdselt 12 töötundi ületanud tundide arvuga.
9.8 Iganädalane puhkeaeg (§ 52). Töötajale peab 7-päevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab järjestikune puhkeaeg olema 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi.

TÖÖTASU MAKSMINE

Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus. Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed
Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

10.1 Lisatasu, preemia ja hüvitised

Kui töötaja täidab ühekordseid või püsivaid täiendavaid tööülesandeid võrreldes tema
töölepingus ja ametijuhendis ettenähtuga, makstakse talle võimalusel lisatasu. Täiendavaid tööülesandeid antakse poolte kokkuleppel.

10.2 Eestis keskmine töötasu.

Aasta
Keskmine kuu töötasu
Kuu töötasu alammäär
Tunni töötasu
alammäär
Tulumaksuvaba
miinimum
Töötus- kindlustus -
maksemäär tööandja/töötaja
2013
III kv 930
II kv 976
I kv 900
320
1,90
144
1% / 2%

Konkurentsiõiguslik reguleerimine

Reguleerivaks konkurendiks nimetatakse ka konkurentsivõimeliseks juhtimiseks või poliitika konkurendiks. See on nähtus seaduses , ökonoomikas ja poliitikas. Reguleeriv konkurents sõltub ettevõtete töötajate või muud liiki inimestest, kes liiguvad kahe või enama eraldi õigussüsteemis.
Neli põhilist konkursiliiki:
1. Täielik konkurents - tootjad konkureerivad omavahel ilma igasuguste takistusteta. Ettevõte on hinnavõtja. Kasum minimaalne.
2. Monopolistlik konkurents - toodangu erinevuse tõttu on pakkujatel võimalus mõjutada hindu.
3. Oligopol - paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu. Olgopson – turg , kus on vähe suuri ostjaid .
4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson – turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida. Kasum maksimaalne.
Konkurenti näite võib tuua kütusefirmade konkureerimisest. Näiteks Statoili ja Alexela vaheline konkurents Eestis. Tihtipeale konkureeriva Eesti kütusefirmad oma kütusega, langetades ja tõstes oma hindasid. Hiljuti kaotas Statoil oma hinnaeelise Alexelaga, müües autogaasi, kuna Alexela avab üha rohkem uusi gaasitanklaid Eestis ning Statoil ei ole enam nii suureks konkurendiks Alexelale. Probleemi lahendamiseks ootab Statoil tulevikus aktsiisimäärade tõusmist ning, et autogaasi eelis teiste fossiilkütustega kaob. Tulevikus aga Euroopa plaanib juba aktsiisi tõsta, millele Statoil lootma jääb.

Kasutatud allikad:

http://lemill.net/content/exercises/konkurentsi-liigid/view
http://en.wikipedia.org/wiki/Regulatory_competition
http://www.eakl.ee/failid/28f97cbf8a5b5dd51b43f65557c6b4db.pdf
https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012002
https://www.riigiteataja.ee/akt/687028
http://et.wikipedia.org/wiki/Leping
http://et.wikipedia.org/wiki/Tehing
https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829
http://www.tooelu.ee/et/teemad/tootasu/tootasu-maksmine
http://www.hot.ee/calkar/5_loeng.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Kartell
http://logistikauudised.ee/article/2013/11/27/statoil-autogaas-kaotab-hinnaeelise-1

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

decomed Õppematerjali autor

Tööseadusandluse alused 1
1. Lepinguliigid ja mõisted 3
1.1 Tööleping 3
1.2 Töölepingu lõppemine 4
1.3 Töölepingu tühistamine 5
1.4 Tähtaeg 5
§ 134. Tähtaja mõiste 6
1.5 Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu 7
1.6 Vaba aja andmise kohustus 7
2. Tähtpäev 8
2.1 § 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus 8
2.2 Isapuhkus 8
3. Kartelli leping 8
4. Kollektiivleping 9
5. Ametijuhend 10
6. Katseaeg 10
7. VOLITUS 11
7.1 Volikiri 11
7.2 Notar 11
7.3 Esindusõigus 11
8. Kollektiivne töötüli 11
8.1 Streik 11
9. TÖÖ- JA PUHKEAEG 12
10. TÖÖTASU MAKSMINE 14
10.1 Lisatasu, preemia ja hüvitised 14
10.2 Eestis keskmine töötasu. 14
11. Konkurentsiõiguslik reguleerimine 15
Neli põhilist konkursiliiki: 15
12. Kasutatud allikad: 16

töötaja tööleping tööandja kollektiivleping Tööseadusandluse alused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. * Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 10. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel(töölepingu ülesütlemise alused, etteteatamiskord, hüvitiste maksmine, teatud töötajate puhul piirangud jne)? *Tööandja ei saa töölepingut korraliselt üles öelda. ERAKORRALINE: töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu ja selle põhjendamine ülesütlemisavalduses etteteatamise tähtaja järgimine hüvitise maksmine lõpparve maksmine * Töötajast tuleneval põhjusel- töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist

Tööõigus

docx

Tööõiguse eksamiks kordamine

Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: Poolte andmed (nimi, elukoht jne); Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; Ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; töö tegemise koht või piirkond; palgatingimused; tööajanorm; töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks; töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. 5. Töölepingu tingimuste muutmine (töötaja ja tööandja algatusel) Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu muutmise all mõistetakse lepingus kindlaks määratud tingimustes muudatuste tegemist. Töötaja võib nõuda töötingimuste ajutist

Tööõigus

doc

Tööõigus

töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumide direktorid, kõrgkoolide rektorid). Nimetatud juhtudel on töösuhte tähtajalisuse eesmärgiks tagada ametikohtade täitmine

Tööõigus

108

docx

TÖÖÕIGUS

 ■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657;  ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634;  ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669;  ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted:  ■ seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5)  ■ hea usu põhimõte ( VÕS § 6);  ■ mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7);

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping

Tööõigus

doc

Tööõiguse eksamiteemad

1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. · Töölepingu eritingimused on sätestatud TLS § 6 5. Töölepingu sõlmimine alaealisega üldised piirangud, vajalikud nõusolekud, töötamise aja erisus Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega

Õigus

180

pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingutele. VÕS § 2 lg 1- võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; Eristamine teistest õigussuhetest ■ avaliku teenistuse õigussuhtest- avaliku teenistuse seadus ■ äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisest- äriseadustik Töölepingu mõiste • Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja tööd, alludes

Tööõigus

docx

Tööõiguse õppematerjal TLÜ õigusakadeemia

Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirja

Tööõigus

Rohkem sarnaseid