50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
decomed
Õppematerjali autor
■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657; ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669; ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: ■ seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) ■ hea usu põhimõte ( VÕS § 6); ■ mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7);
TÖÖÕIGUS Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; · peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; · pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud t
Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. * Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. 10. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel(töölepingu ülesütlemise alused, etteteatamiskord, hüvitiste maksmine, teatud töötajate puhul piirangud jne)? *Tööandja ei saa töölepingut korraliselt üles öelda. ERAKORRALINE: töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu ja selle põhjendamine ülesütlemisavalduses etteteatamise tähtaja järgimine hüvitise maksmine lõpparve maksmine * Töötajast tuleneval põhjusel- töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist
Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: Poolte andmed (nimi, elukoht jne); Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; Ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; töö tegemise koht või piirkond; palgatingimused; tööajanorm; töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks; töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. 5. Töölepingu tingimuste muutmine (töötaja ja tööandja algatusel) Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu muutmise all mõistetakse lepingus kindlaks määratud tingimustes muudatuste tegemist. Töötaja võib nõuda töötingimuste ajutist
töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumide direktorid, kõrgkoolide rektorid). Nimetatud juhtudel on töösuhte tähtajalisuse eesmärgiks tagada ametikohtade täitmine
9. kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: - teises riigis töötamise aeg - töötasu maksmise vääring - saadavad hüved - tagasipöördumise tingimused NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud 8. Tähtajalise töölepingu kestus – üldiselt eeldatakse, et tähtajatult. Kuni 5 aastat. Tähtajalise töölepingu sõlmimise alused – töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine – kuni 5 aastaks; tähtajalise töölepingu sõlmimist ei õigusta tööandja ja kolmanda isiku vaheline tähtajaline suhe (3-2-1-96-02, 3-2-1-28-15). Järjestikuse kasutamise piirangud - kui töötaja ja tööandja on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel:sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö
Tööajanorm Põhi ja lisapuhkus Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad Viide kohaldatavale kollektiivlepingule Mall Gramberg Lisatingimused välisriigis töötamisel Välisriigis töötamise kestus Palga maksmise vääring Täiendavad hüvitised ja soodustused Välisriiki minemise ja sealt tagasipöördumise tingimused Mall Gramberg Töölepingu tähtaeg Üldjuhul tähtajatu Tähtajalise TL (max 5 a) sõlmimise alused: Teatud töö tegemise ajaks Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks Tööde mahu ajutisel suurendamisel Hooajatööde tegemiseks Kui töötajale on ette nähtud soodustus Seaduses või määruses sätestatud juhtudel Kui teatud töö tegemise ajaks või tööde mahu ajutisel suurendamise tõttu sõlmitud tähtajaline tööleping on sama töö tegemiseks sõlmitud 2 korda järjest, loetakse see leping tähtajatuks
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid