KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes
süütegu mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Seega tuleb isiku süüdimõistmine korduva süüteo eest kohtu poolt tuvastada,s.t.ta on tõepoolest antud kuriteo toime pannud ja see ei ole aegunud. Juriidiline retsidiiv tähendab,et isik on varem süüdi mõistetud ja ta paneb toime uue teo ja varasem tõendatakse kohtuotsusega Jätkuv on kuritegu, mis koosneb vähemalt kahest, üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama süüteokoosseisu tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast, et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga. Topeltkaristamise keeld - Kui vastab nii väär- kui kuriteokoosseisule,karistatakse ainult kuriteo eest (§ 3lg 5) 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud karistusõiguslik tegu tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113 7
konstruktsiooni kohandada ebaõnnestusid, töötati XIX sajandi hakul Saksa õigusteaduses välja uus, normatiivne süümõiste, mis ei käsitle süüd enam isiku psüühilise suhtumisena oma teosse, vaid isiku teo etteheidetavust, mis on kõrvalseisja aspektist tehtav objektiivne otsus. Klassikaline kuriteomõiste asendus nn neoklassikaline kuriteomõistega5 ja kujunes kolmeastmelise skeem, mille järgi tuvastatakse, kas isikukäitumine: 1. Sisaldab süüteokoosseisu 2. On õigusvastane 3. Kas isik on toimepandud teos süüd 4 Klassikalise kuriteomõiste kohta lähemal vt nt Sootak 1998 5 Neoklassikalise kuriteomõiste kohta lähemalt vt nt Sootak 1998 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised Siin juures tuleb aga arvestada, et toodud skeem on üles ehitatud tüüpilise deliktiskeemi ehk põhidelikti järgi. Põhidelikt on tahtlikult toimepandud tegevuses seisnev lõpuleviidud süütegu.
jõudnud tänasesse päeva. Iga asja peab olema võimalik näha ja kirjeldada. Hakkas tekkima vajadus empiiriliselt kirjeldada. Eraldus positiivne suund. Tekkis uus õigusteaduse haru kriminoloogia. Anselm Feuerbachiga algab karistusõiguse dogmaatika kujunemine. Pani aluse klassikalisele karistusõigusteadusele. Klassikalise süüteomõiste töötasid välja Binding, Liszt ja Beling. Binding töötas välja õigusvastasuse mõiste. Liszt pani paika süü mõiste. Beling kujundas välja süüteokoosseisu mõiste. Finalistlik süüteomõiste – kujunes välja 20. Saj keskpaigas. Welzel 2.6. Eesti karistusõigus Eesti karistusõigus võttis üle finalistliku süüteomõiste II. ÕPETUS KARISTUSSEADUSEST Vaadata ka vastavat vihikut „Õpetus karistusseadusest“ 1. Karistusseaduse mõiste Karistusseadus on materiaalõiguslik seadus, mis sisuliselt näeb ette karistatava teo ja vastava karistuse. On vaja otsustada, kas vastav säte on materiaalõiguslik,
· Avaliku rahu vastased süüteod · Ametialased süüteod · Õigusemõistmise vastased süüteod · Avaliku usalduse vastased süüteod · Keskkonnavastased süüteod · Majandusalased süüteod · Üldohtlikud süüteod · Liiklussüüteod 6 · Kaitseteenistusalased süüteod 7 Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
Terrorism; Piinamine ja ebainimlik kohtlemine; Narkoäri; Inimsuse vastased kuriteod; Korruptsioon; Illegaalne immigratsioon; Inimkaubandus; Tehingud võltsitud toodetega jne. Nagu loetelust selgub, on tegemist tõsiste ning väga raskelt karistatavate kuritegudega 3 (RT I 2001, 61, 364) §6 5 3. SÜÜTEOD Süütegude peatükis käsitlen mõistet süütegu, toon välja süüteokoosseisu tunnused ning seletan, millised on õigusvastasust välistavad asjaolud. 3.1 Süütegu Süütegu on tegu, mis on vastavalt seadustele karistatav. Süütegu peab vastama süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteoks loetakse vaid neid süütegusi, mille eest on põhikaristusena võimalik määrata rahaline karistus või vabadusekaotus füüsilisel isikul. Juriidilisel isikul on kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine
Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid jagavad aineid ja süstlaid, üks sureb, kuid vastutab ise, sest võttis vastutuse vabatahtlikult üle) Subjektiivne koosseis- peegeldab teo toimapanija suhtumist teosse; tahtlus või ettevaatamatus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus (§12 lg3) Subjektiivse koosseisu liigid: Kavatsetus- seab eesmärgiks ja teab või peab võimalikuks Otsene tahtlus- teab ja tahab või vähemalt möönab Kaudne tahtlus- peab võimalikuks või möönab Kergemeelsus- peab võimalikuks aga loodab vältida Koosseisueksimus- Isikul puudub arusaam oma teo tähenudsest (nt seksuaalvahekord isikuga, kes nägi välja nagu 16, aga tegelik vanus oli 13) Koosseisueksimuse liigid:
Ähvardamise koosseisu teoobjekt on isik, kellele on ähvardus mõeldud. Võib ähvardada ka kolmanda isiku kahjustamisega (nt ämma). Teoobjektid on piiratud, nendeks saavad olla inimesed, kes sellest aru saavad, seega imikud, vaimuhaiged ja teadvusetud inimesed jäävad välja. Objektiivne koosseis Spetsiifiline tegu - ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega, või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega. Kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt 12 prim: 1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot; 2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot; 3) eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Hävitamine- ei ole endiselt sihtotstarbeliselt kasutatav enam Rikkumine- kui tarbimisomadused on halvenenud.
KARISTUSSEADUSTIK § 3. Süütegude liigid (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. § 21. Täideviija
Ka USA karistusõiguses tuleb esmalt tuvastada koosseisupärasus.USA karistusõigus tunneb koosseisu kaksikjaotust: objektiivne koosseis ja subjektiivne koosseis. Neid kaht selliselt eestindades patustataks küll ehk tõlkereeglite vastu, kuid sisuliselt on kõnealused mõisted kattuvad. Tuleb tähele panna, et objektiivse koosseisu osadena käsitletavate teo, tagajärje ja põhjusliku seose kõrval on olemas veel ka teomodaliteedid ehk süüteokoosseisu normatiivsed tunnused, mille puhul tõendamiskoormus lasub samuti süüdistusel. a. Tegu ja tegevusetus - Objektiivsesse koosseisu kuuluva teo puhul eristatakse positiivset ja negatiivset tegu ehk tegevusetust. Viimane tähistab olukorda, kus isik jättis tegemata midagi, mille tegemiseks tal oli õigusest tulenev kohustus. Lisaks tuntakse nn seisundisüütegusid, nagu hulkurlus, ja valdamissüüteod. Viimaste puhul on koosseisuliseks
Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu.( Näiteks KarS §-s 199 (vargus, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) juba sõna "äravõtmine" viitab nii tegevusele kui ka tahtlusele. Või teisalt §-s 307 (kuriteost mitteteatamine, s.o teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine juba sõnast "mitteteatamine"
Kõik teod peavad olema tõendatud. Kui on aegumine, siis ei ole korduvust. Nt 6x järjest liikluskaamerasse vahelejäämine. Juriidiline retsidiiv - Karistatud teo eest. Kõik karistused on karistusregistrisse märgitud. Kui sealt on leitav, siis on korduv. Jätkuv süütegu Üks kuritegu, mida pannakse toime jupiti. Ühtse tahtlusega kuritegu, samast allikast ja samal viisil. Samad süüteokoosseisu tunnused. Nt müüja varastab iga kuu kassast 50. Vahepeal ei ole süüdi mõistetud. 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud Karistusõiguslik tegu- tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113, röövimine §200) Karistust välistavad asjolud: mõte, arvamus, seisukoht vääramatu jõud kehalised refleksid instinktiivsed kehaliigutused 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste
Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?
põhjustava teguri toimel (nt. Loodusstiihia või mingitel asjaoludel tekkinud ohtlik situatsioon, mis ähvardab isiku õigushüvesid), selle ohu kõrvaldamine ei ole üldreeglina võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustavast huvist ilmselt olulisem. Tegu, mis pannakse toime hädaseisundis ei ole õigusvastane. Objektiivne süüteokoosseisu tunnus on tegu. Subjektiivne süüteokoosseisu tunnusteks on inimese suhtumine on teosse, kas ta tegi seda tahtlikult või ettevaatamatusest. 15. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. Õiguse allikad: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne)
Eelnevast tuleneb, et Peeter on toime pannud KarS paragrahvide 114 p 7 ja 22.1.lg 1 ja 2 koosmõjus ning paragrahvide 112 lg 2 p 1 ja 22.1.lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritavad teod. KarS paragrahv 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tekkib ideaalkonkurents kahe süüteokoosseisu vahel ning KarS paragrahv 112 lg 2 p 1 ja 22.1.lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritav kui leebema karistusega tegu neeldub ning lõplikuks kvalifikatsiooniks jääb: Peeter on toime pannud KarS paragrahvide 114 p 7 ja 22.1.lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo. 4- Lõhkeseadeldist soetades võis Ants toime panna KarS paragrahvis 415 lg 1 sätestatud teo (lõhkeseadeldise ebaseadusliku käitlemise). 4.1. Tegu kujutab ohtu inimestele ja varale. Üldohtlikkus 4.2
15 Kui aga tegu on toime pandud, sarnaselt eelmises paragrahvis käsitletule, grupi või juriidilise või faktilise retsidiivi poolt, karistatakse teo toimepanijat kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Seega nähakse sanktsioonina ette suhteliselt kõrge karistus, mille ülemmäär on sarnane mõrvaga16 - 15 aastat. Võrreldes aga karistusastmeid raske tervisekahjustuse17 tekitamise eest ja suures 14 Siinjuures on oluline, et süüteokoosseisu objektiivse külje täidab nii juriidiline kui ka faktiline retsidiivsus, alates uuest redaktsioonist (01.01.2004) ei ole vajalik ka samaliigiline korduvus, piisab ükskõik millise kuriteo korduvast toimepanemisest. 15 Komisjoni istung 04.11.2003 http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/minfo.handling_stages?assembly=10&id=102&SUBMIT=Eeln%F5u+menetlu setapid 16 Karistusseadustik §113 17 Karistusseadustik §118
nende saabumist internaalid – selle isiku tegevuse kontrollikese asub tema enda mõtetes ja otsustamist tagavates psüühika süsteemides eksternaalid – isik usub, et aktiivust kontrollivad välised jõud TAHTLUS: tahtlus – koosseisupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine kuriteo eest tohib isikut karistada ainult siis, kui see on tahtlikult toimepandud kavatsetus – isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine otsene tahtlus – isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule kaudne tahtlus – isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule kergemeelsus – isik teab võimalikust süüteokoosseisust vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida hooletus – isik ei tea süüteokoosseisu vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda pidanud
muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristused kuriteo puhul, kas 1)rahaline karistus; 2)sundlõpetamine; 3) vangistus või kui väärtegu siis 1) rahatrahv; 2) arest; 3) sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja taga tagajärje vahe, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja süüteokoosseisu subjektiive tunnus) tunnustest. Süüteokooseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu. (l.364) Süüteo subjektiivsete tunnusteks on tahtlus või ettevaatamus. Tahtlus võib olla kas kavatsetus, otsene tahtlus või kaudne tahtlus. Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu.
Nendele ei kohaldata karistust kes on vabastatud karistuse kandmisest. 303. Milline tegu või tegevus on süütegu? V: Süüteod on kuriteod ja väärteod. 304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? V: Väärtegu erineb selle poolest, et selle süüteo eest on põhikaristus kas arest või rahatrahv. Mitte vangistus. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? V: On. Siis kui isik oli tagajärge õiguslikult kohustatud ära hoidma. (nt. turvamees) 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? V: Objektiivsed- tegevus või tegevusetus millega põhjustatakse tagajärg. Subjektiivsed- ettevaatamatus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? V: Süüteokoosseis on alus mille järgi hinnatakse kas tegemist on süüteoga või mitte. 308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata?
olnud süütegu. Nullum crimen, nulla poena sine lege praevia Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Non bis in idem Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Kitsendava tõlgendamise põhimõte; täpsus ja selgus Karistusõiguse struktuur Materiaalõigus: Üldosa Süütegu (süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed elemendid), õigusvastasus ja süü Karistus (liigid, määrad), selle kohaldamine, sellest vabastamine Muud mõjutusvahendid; Aegumine Eriosa Karistusseadustiku eriosa; Harukaristusõigus Menetlusõigus (formaalne karistusõigus) Karistuse täitmise õigus Süütegu KarS § 3 (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.
55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? 71
deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Käitumise koosseisu elemendid: 1) Käitumise subjekt (õigusrikkuja(deliktivõimeline)) 2) Käitumise subjektiivne koosseis (süü) 3) Käitumise objekt (õigushüve) 4) Käitumise objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus) Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus ja ettevaatamatus Tahtlus 1) Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või peab vähemalt selle saabumist võimalikuks (lööb inimest noaga eesmärgiga teda tappa). 2) Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu
Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Süüteokoosseisu tunnused. Karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest ( tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu subjektiivne tunnus). Tegevus või tegevusetus kui süüteokoosseisu objektiivne tunnus. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitse
Grupi jaoks peab olema tegemist vähemalt kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes ehk ühise ja kooskõlastatud süüteokoosseisule vastava tegevusega. Isiku vastutusele võtmiseks kaastäideviijana tuleb näidata tema teopanus, teo valitsemine täideviijana. Teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Ühiselt eeldab igalt täideviijalt teatud objektiivset panust süüteo toimepanekusse koos teiste kaastäideviijate süüteopanusega. Kooskõlastatult tegutsemine viitab kaastäideviimise subjektiivsele küljele, s.o teatud tahteliidule kõigi täideviijate vahel, st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu. Kaastäideviimise puhul vastutavad kõik isikud
Kui meid rünnatakse kätega siis abivahendite kasutamine on siis lubatud kui oled nõrgem Olukorras kus teid sõimatakse peab säilitama külma närvi. 7 Hädaseisund on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Karistusseaduse kohaselt ei ole tegu, mis pannakse toime hädakaitseseisundis ja hädakaisepiire ületamata, õigusvastane. Iga üksik süüteokoosseisu kirjeldus sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Varguse näite puhul on objektiivseteks tunnusteks: 1) võõras vallasasi, 2) selle võtab ära süüdlane ebaseaduslikult teise isiku valdusest, 3) teeb seda omastamise eesmärgil. Kirjeldatud tegevusest (3 eelnevat punkti) tuleneb kuriteo subjektiivne tunnus, s.o kavatsetus või otsene tahtlus. Tahtlus: otsene teadlikult paneme toime kuriteo
kujutledas endas loomuliku elukäsitlemise järgi ühtset käitumist. Riigikohtu lahend nr Hinnates kas on tegemist mitme või ühe teoga... Teo mitmus – erinevad teod, mida inimene toime paneb ja neile tuleb igale ühele anda eraldi hinnang ning eraldi karistused liita vastavalt KarS § 64 puudub. Ideaal ja reaalkonkurents Ideaalkogumiga on tegu siis kui isik täidab ühe teoga - teo ainsusega mitu süüteokoosseisu. Seljuhul tuleb tegu subsumeerida kõikide nende tegude järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel liitkaristus. Ideaalkogumit tuleb vaadata iseenesest tagajärgede kaudu. Materialsete deliktide puhul võivad tagajärjed olla 3 liiki: põhitagajärjed – see mille saavutamisele on isiku käitumine suunatud. Vahetagajärg on põhitagajärje vältimatu eeldus. Kõrvaltagajärjg – põhitagajärjega mitteseotud tagajärg, mis saabub vältimatult. A tapab B ja paneb sinna lõhkesealdeldise
a) kas niisugune tegu, mida me praegu vaatame läbi, kas ta on kahjustav kellegi õigushüve (PS-s kirjas)?eeldame, et see tegu on KarS ja vaatame seal. Kas on ta seaduses kirjeldatud karistavana. Kirjelduse kontroll: elu juhtunu asjaolude võrdlemine KarSis kirjeldatud asjaoludega. § 199 lg 1: objektiivsed tunnused võõras vallas asi; äravõtmine (kellegi valduse murdmine) ebaseadusliku omastamise eesmärgiks a.1) Süüteokoosseisu objektiivsed (on olemas objektiivselt) tunnused: · tegu või tegevusetus; · tagajärg; · teo ja tagajärje põhjuslik ehk kausaalseos. Ka teo modaliteedid võivad olla nende tunnuste hulgas. Samuti isik, kellele kahju tekitatud oli, kui ka see isik, kes süütegu toime pani. On ka erilised isikud, kes saavad teha süütegu, nt. § 116 (ema); allkäemaksu võtja jne. On ka teoobjekt, millel oli suunatud tegu. Kahjustatava õigushüve sellest tulebki algatada
Tavaliselt: Hüpotees Dispositsioon - "Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, ... ei teadnud ega pidanudki teadma." Sanktsiooninorm: Dispositsioon Sanktsioon - "Ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest karistatakse rahalise karistusega." - (Sanktsiooninormi eristamise teooria ei ole nii selge, kui paistab!) 2. Süüteokoosseisu tunnused. § 12. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 3. Tahtlus ja ettevaatamatus. § 16. (1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. § 18
juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Juriidiline isik saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutus on sätestatud Karistusseadustikus( KarS) ning selle kohaselt vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei
ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 10. Milline tegu või tegevus on süütegu? Süüteod on kuriteod ja väärteod. 11. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu esitatud ainult karistusseadustikus ja põhikaristusena rakendatakse rahalist karistust või vangistust/sundlõpetamist. Väärtegu on esitatud ka mõnes teises seaduses ja selle puhul rakendatakse põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 12. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah 13. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed: · Tegevus või tegevusetus · Seaduses ettenähtud tagajärg · Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel · Isiku erilised isikutunnused · Teo modaliteedid Subjektiivsed: · Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel · Teo motiiv · Ajend · Eesmärk või muu 14. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu?
4 Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Teo toimepanemise aeg. Tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aega ei arvestata. SÜÜTEGU Süüteokoosseisu tunnused. Süüteokoosseis on karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Karistatav on tahtlik tegevusetus, kui isik käitub passiivselt ja hoidub teatud kohustusest või tegevusest, milleks ta on õiguslikult kohustatud. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus,
seetõttu ettevaatamatuses toime pandu on kriminaliseeritud). Tegu võib olla õiguspärane ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel (näiteks seadusliku jälitustegevuse protsessis; kuriteo või kurjategija avastamiseks toimepandud teod, millel formaalselt võivad olla süüteo tunnused, nagu kuriteo matkimine, kurjategija kinnipidamisel vägivalla kasutamine, omaabi kasutamine vallasasja valduse kaitseks jt). Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused: 1) Tahtlus a. Kavatsetus b. Otsene tahtlus c. Kaudne tahtlus 2) Ettevaatamatus a. Kergemeelsus b. Hooletus Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või peab vähemalt selle saabumist võimalikuks (näiteks lööb noaga inimesele eluohtlikku piirkonda eesmärgiga teda tappa), kujutab ette, et see asjaolu on eesmärgi
tegevuse üksikakte Tahe eesmärgistab inimese tegevuse: - kas tegevuse pidurdades, kontrollides, mujale suunates (kui tegevus ei vasta aktuaalsetele eesmärkidele, püüdlustele ja hetkevajadustele) - või aktiveerib, ergutab ja suunab tegevuse vajalikele ja olulistele eesmärkidele Tahtenõrkuse kaks vormi on abuulia ja abraksia. Abuulia tähendab kõhklevust ning abraksia tegevusetust. Tahtlus Tahtlus on süüteokoosseisu objektiivne tunnus. Isikut tohib karistada ainult tahtliku teo toimepanemise eest. - kavatsetus on isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine - otsene tahtlus näitab, et isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule - kaudne tahtlus näitab, et isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule Valetamine On see kui inimene püüab varjata teadaolevat
olema süüdi nii oma tegevuse kui ka oma tahtluse poolest. Eestis on kuritegu karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 110. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, karistatav on tegu - tegevus või tegevusetus -, kui see vastab süüteokoosseisu tunnustele, teo õigusvastasus ei ole välistatud ja isik paneb teo toime süüliselt. 111. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus, kavatsetus või ettevaatamatus,
Vastus: Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. 304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Vastus: Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah. 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Vastus: Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Vastus: Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi:
Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed tahtlus või ettevaatus.
põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus.
Süütegu süüliselt pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks väärtegudeks. 304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, samas kui väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Kuriteost mitteteatamine on karistatav. Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamisest järeldub tahtlik tegevusetus. 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on tegu, tegevusetus, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu. Teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid, milleks on aeg, koht ja viis ning iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo
Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu. Tegu moodustab süüteokoosseisu objektiivse tunnuse siis, kui isikul oli selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel ja see valiku tegemine allus isiku kontrollile. Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et: o tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu;
Kuriteo toimepandusest rääkimine saab toimuda teatud kindlat skeemi kasutades KarS-ist lähtuvat ja karistusõiguse teoorias edasiarendatud deliktistruktuuri kasutades. Deliktistruktuurist lähtuv kuriteost rääkimine: Kuriteotoimepanemise kahtluse korral tuleb kriminaalmenetluse raames esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks.
Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 115. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud. 116. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus.
Õigusemõistetest on otseselt psühholoogiliste tahteprotsessidega seotud mõisteks tahtlus , mida käsitletakse põhjalikumalt karistusõiguses. (tavamõistete vasteid: tahtlikult, teadlikult, meelega, omatahtsi, omavoliliselt, mitte-ettevaatamatult, mitte-hooletult, mitte-kogemata, joolikalt, tagamõtteha....) Tahte mõiste tihedalt seotud süüteomõistega. Tahe: võimaldab toe omisyamist (süülisus) või esineb süüteokoosseisu subjektiivse ebaõiguselemendina. Kavatsus: isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgitud realiseerimine (sh kui isik kujtab ette, et koosseisupärane käitumie on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus). Otsene tahtlus: isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule. Kaudne tahtlus: isik peab võimalikuks käitumise astavust süüteokoosseisule (eventualne). 1) On voluntatiivne+kognitiivne 2) Intellektuaalne, kognitiivne (sh teadmise aktualiseritus!)
Riik stimuleerib õiguspärast käitumist ja keelab õigusvastast. 52. Õiguserikkumise tunnused. Ettevaatamatus §18- isik ei näinud ette oma õigusvastase teo tagajärje saabumise võimalikkust, kuigi pidi ja võis seda ette näha. (Kergemeelsus ja hooletus). Nt haiglaõde annab patsiendile valet rohtu (hooletus). Motiiv- igal õigusvastasel tahtlikul teol on motiivid, millest õigusrikkuja juhindub ja on eesmärk, mida ta silmas peab. Kui mõni neist komponentidest puudub, siis süüteokoosseisu pole, mis tähendab, et õigusrikkumist pole. Õigusvastatus: KS §27 See on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Õigusvastasus on välistatud, kui koosseisu pärases teos esineb mõni õigustav asjaolu. Nt hädakaitse (§28,29) Süü- isikut võib vastutusele võtta õigusvastase teo eest, kui selle teo pani toime 1) süüvõimeline isik 2) see pandi toime süüliselt
rikkumiste osas, millega kaasnev õigusriive on suur või ohtlik ühiskondlikule turvalisusele. KarS-i regulatsioonist on vajalik välja tuua kolm isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega seonduvat kuritegu. KarS-i § 157 inkrimineerib kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete avaldamist konfidentsiaalsuskohustusega ametiisiku poolt. Kaitstavaks hüveks on andmesubjekti privaatsusõigus ning informatsiooniline enesemääratlemine. Süüteokoosseisu eesmärk on võimaldada usaldusel põhineva suhte loomine olukorras, kus üks isik peab teisele isikule avaldama konfidentsiaalset informatsiooni. Säte teenib nii andmesubjekti, kohustatud isiku kui ka ühiskonna huve tervikuna. Andmetöötlejale on kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete osas õigus keelduda ütluste andmisest vastavalt TsMS §-le 256 ja kriminaalmenetluse seadustiku §-le 72. EIÕK on lahendis Z vs. Soome leidnud, ete kuritegevusega teatavaks saanud
kui need on ammendavalt määratud, ei saa süüd suurendavana arvestada mõnda muud asjaolu, mis ei sisaldu §-s 58. Riigikohus on aga siiski üritanud neid kahte varianti ühendada ja kasutanud süü suuruse väljendamiseks muid asjaolusid, mis näitavad teo etteheidetavuse määra, kuid ei sisaldu §-s 58. Ühe sellise asjaoluna osutab kohus varalise kasu tegelikule saamisele sellise süüteokoosseisu korral, mis subjektiivse koosseisu tunnusena näeb ette üksnes varalise kasu saamise eesmärgi69. Tõsi, märksa vähem 66 Raska, E., Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 67 J. Sootak - Kaks aastat karistusseadustikku – uus õigus ja uued probleemid? Juridica 2000, nr 8, erinumber lk. 35-44 68 J. Ginter, M. Kruusamäe, J. Sootak. Eesti karistuspoliitika: vabadusekaotuslikud karistused. Tallinn: Juura 2004, lk 30. 69 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30
annaabi.ee 
