Õiguse entsüklopeedia seaduste vihik (1)

SEADUSTE VIHIK
EESTI LIPU SEADUS - ELS
Vastu võetud 23.03.2005
jõustunud vastavalt §-le 26.
https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004
ptk 1, §26

§ 2. Eesti lipu kirjeldus

(1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11.

§ 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni

(1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul.

(2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri.

§ 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt

(1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu , kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei , ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis

(3) Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp.

(5) Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal.

§6 Lipupäevi on 14.

§ 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg

(1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

(3) Eesti lippu ei langetata jaaniööl .

§ 9. Nõuded heisatavale lipule

(1) Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.

(2) Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit .

(4) Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.

§ 10. Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega

(1) Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.

(2) Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.

(3) Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikuline järjekord avaldatakse riigisekretäri teadaandena Riigikantselei veebilehel.

(4) Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.

§ 12. Lipu heiskamine leinalipuna

(1) Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna.

(2) Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

§ 15. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine

(5) Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.

§ 19. Eesti mereväe lipp

(1) Eesti mereväe lipp on Eesti lipu värvikombinatsioonis ja selle mõlemal küljel on väike riigivapp . Vapilõvid lipu mõlemal küljel on suunatud lipuvarda poole

TARTU ÜLIKOOLI SEADUS - TÜKS
vastu võetud 16.02.1995
jõustumise kuupäev 21.03.1995
https://www.riigiteataja.ee/akt/120062014006
!§ 1.  Seaduse ülesanne
  Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia , tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

§ 2.  Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund

(2) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. kas käesolev seadus ei ole sama mis ülikooliseadus?  

(3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar -, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid.

!§ 22.  Nõukogu

(1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise.

(3) Nõukogu koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega.

!§ 23.   Senat

 (1) Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi.

(2) Senati koosseisu kuuluvad:
 1) rektor, kes on senati esimees;

!§ 3.  Rektor

 (1) Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu.

(4) Nõukogu esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu
Arstiteaduskonnaga seotud paragrahve on mitu, samas ei ole ükskikasjalikult välja toodud ühtegi teise teaduskonnaga seotud elemente.
§ 7.  Residentuur
§ 71.  Arst- resident
§ 72.  Riiklik residentuuritellimus
§ 73.  Residentuuri finantseerimine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI SEADUS
vastu võetud 04.06.2014
jõustub 01.09.2014
https://www.riigiteataja.ee/akt/120062014002

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab Tallinna Tehnikaülikooli autonoomia ning tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

§ 2. Tallinna Tehnikaülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ülikool:
 1) pakub teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrghariduse kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, loodusteadustes ning sotsiaalteadustes ;

§ 4. Kuratoorium

(1) Ülikooli kuratoorium on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide saavutamise.

(3) Kuratooriumi koosseisu kinnitab viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega haridus - ja teadusministri ettepanekul.

§ 5. Nõukogu

(1) Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi.

§ 6. Rektor

(1) Ülikooli tegevust juhib rektor. Rektor kannab vastutust ülikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldusvõimu.

(2) Rektori valib kuratoorium kuni viieks aastaks ja maksimaalselt kaheks järjestikuseks ametiajaks ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud mis tahes ülikooli professori ametikohale. Kuratooriumi esimees sõlmib rektoriga kuni viieks aastaks lepingu

§ 12. Tartu Ülikooli seaduse muutmine - TTÜ seaduses on § ka TÜ kohta
Võrreldes TÜ seadusega, oli TTÜ seaduses toodud välja ka muudatused ülikooliseaduses.
KOHALIKE MAKSUDE SEADUS
Vastu võetud 21.09.1994
jõustumine 24.10.1994
https://www.riigiteataja.ee/akt/107062013005

§ 1.  Seaduse ülesanne

Käesoleva seadusega sätestatakse kohalikud maksud , kohalike maksude kehtestamise kord ja nendele esitatavad nõuded.

§ 2.  Kohalike maksude kehtestamise kord

(1) Valla- või linnavolikogul on õigus käesoleva seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Maksumäärusele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuseaduse kohta sätestatut. Maksumäärusega ei kehtestata maksukorralduse seaduses või käesolevas seaduses sätestatust erandeid .

(2) Maksumäärus jõustub ning avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vald või linn edastab maksumääruse elektroonilisel teel või elektroonilisel andmekandjal Maksu- ja Tolliametile. Maksumäärus avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

§ 5.  Kohalike maksude loetelu

Kohalikud maksud on:
 5) reklaamimaks;
 6) teede ja tänavate sulgemise maks;
 7) mootorsõidukimaks;
 8) loomapidamismaks;
 9) lõbustusmaks;
 10) parkimistasu.

§ 10.  Reklaamimaks

(3) Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania kuulutused ja reklaam .

§ 12.  Mootorsõidukimaks

(1) Maksumäära kehtestab volikogu diferentseerituna sõiduki registrimassi, lubatud teljekoormuse või mootori võimsuse järgi.

§ 14.  Lõbustusmaks

(1) Lõbustusmaksu maksavad:
 1) valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad;
 2) valla või linna territooriumil asuvate meelelahutusasutuste omanikud .

(2) Lõbustusmaks kehtestatakse müüdud pääsmetelt. Tasulise meelelahutusürituse pääsmed kuuluvad registreerimisele valla- või linnavalitsuses, mille territooriumil üritus toimub.

SÕJAAJA RIIGIKAITSE SEADUS
Vastu võetud 28.09.1994
jõustumine 31.10.1994
https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014080
ptk 6, §16

§ 2.  Seaduse kehtivus

(1) Käesolev seadus kehtib sõjaseisukorra ajal (sõjaajal), alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamiseni . Samal ajal kehtib ka rahuaja riigikaitse seadus niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei ole sätestatud riigikaitse korraldust teisiti.

§ 3.   Sõjaseisukord , mobilisatsioon ja demobilisatsioon

(1) Sõjaseisukord on Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud riigi eriõiguslik kord, mille erisused määratakse kindlaks seadusega ja selle alusel kehtestatud muude õigusaktidega.

(2) Sõjaseisukord lõpeb Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega.

§ 4.  Riigi kaitsmine sõjalise tegevusega

(1) Sõjalist tegevust riigi kaitseks juhib ainuisikuliselt Kaitseväe juhataja, kelle alluvuses on Kaitsevägi ja Kaitseliit .

§ 5.  Õiguste ja vabaduste piiramine sõjaajal Siit tekib ju vastuolu lõigus 1- kuidas saab nõuda oma õiguste ja vabaduse tagamist, kui sõjaajal on võimalus õigusi ja vabadust piirata. Sellisel juhul ei saa ju oma õigusi siiski realiseerida.
(1) Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides võidakse seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Seejuures on ka sõjaajal:
 1) õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus;
 2) õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
(2) Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides võidakse piirata isikute järgmisi õigusi ja vabadusi:
 2) õigust vabadusele ja isikupuutumatusele;

§ 13.  Kaitseväe juhataja pädevus vaherahu sõlmimisel

(1) Kaitseväe juhataja võib sõlmida vaenlasega vaherahu.

(2) Kaitseväe juhataja võib katkestada vaherahu, kui vaenlane oma tegevusega ei täida sõlmitud vaherahu tingimusi.

§ 132.  Tegevväelase teenistussuhte lõppemine

(1) Sõjaseisukorra ajal lõpeb tegevväelase tegevteenistussuhe: 3) kui ta teenistuskoha ülema määratud arsti otsusel ei vasta sõjaseisukorra ajal kehtivatele tervisenõuetele; -kuidas tehakse sõja ajal kindlaks kas isik vastab kehtivatele tervisenõuetele?

(2) Tegevteenistussuhte lõpetab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

(3) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik tegevväelase tegevteenistusest vabastada, kui tegevväelane saab 60-aastaseks.

(4) Sõjaseisukorra ajal ettenähtud tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Kehtestatud on küll valitsuse korraldusega, kuid kes neid kontrollib sõjaolukorras?

§ 134.  Puhkuse katkestamine

(2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine ei katkesta rasedus-, sünnitus -, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust.

NIMESEADUS
Vastu võetud 15.12.2004
jõustumine 31.03.2005
https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015032
ptk 5, § 32

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse füüsilise isiku nime (edaspidi isikunime) andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord.

§ 31. Isikunime kasutamine

 (1) Rahvastikuregistrisse kantud isikunime õigsust eeldatakse. Kui isik ei ole rahvastikuregistri objekt, loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi.
(2) Kui isiku andmetes on välisriigis tehtud nimeõiguslik muudatus , peab isik muudetud andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitama 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest Eesti perekonnaseisuasutusele tema nimeõigusliku muudatuse aluseks olnud dokumendi. Kuni nimeõigusliku muudatuse kandmiseni rahvastikuregistrisse loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi. Aga välisriigis tehtud nimemuudatuse tõttu on isikut tõendavas dokumendis uus muudetud nimi?

§ 32. Nimekanne

(2) Nimeõigusliku muudatuse võib teha Eesti perekonnaseisuasutus või kohus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 4. Isikunime andmine ja kohaldamine

(5) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise nõusoleku selgitab välja ametnik .

§ 6. Perekonnanimele esitatavad nõuded

(1) Perekonnanimi võib koosneda:
 1) andmisel ühest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
 2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest.

(2) Käesolevas seaduses käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev. Isikuid, kes ei pruugi suguluses olla, käsitletakse sugulastena.

§ 7. Eesnimele esitatavad nõuded

(1) Eesnimi võib koosneda:
 1) andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
 2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest.

§ 8. Elusalt sündinud lapsele isikunime andmine

(2) Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel või perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi.

 (21) Kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega, võib lapsele erandina anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi.

§ 9. Surnult sündinud lapsele isikunime andmise erisused

(1) Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanema(te) soovil ka eesnimi.

§ 10. Perekonnanime andmine abielu sõlmimisel

(2) Uus perekonnanimi võib:
 2) koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel antud uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.

§ 11. Perekonnanime taastamine abielu lahutamisel

(2) Taastatav perekonnanimi võib olla:
 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

§ 171. Isiku soovil uue perekonnanime andmine 

(3) Isikule uue perekonnanime andmisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ei või uueks perekonnanimeks olla:
 2) nimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut; Aga kui on rohkem siis võib?

§ 25. Isikunimekomisjon

(3) Isikunimekomisjon:
 1) annab valdkonna eest vastutavale ministrile soovitusi isikunime andmise või kohaldamise vaidlustamise korral;

VEDELKÜTUSE ERIMÄRGISTAMISE SEADUS
Vastu võetud 23.09.1997
jõustumine 01.01.1998, osaliselt 1.01.1999. a.
https://www.riigiteataja.ee/akt/117032015014
ptk 1, § 9

§ 12.  Eriotstarbelise diislikütuse müügi erisused
(1) Eriotstarbelise diislikütuse müügil, milleks käesoleva seaduse tähenduses peetakse nii tasu eest kui ka tasuta võõrandamist, on müüja kohustatud ostja tuvastama. Müüja nõuab füüsilisest isikust ostjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja juriidilise isiku esindajalt niisuguse volikirja esitamist, millele on märgitud juriidilise isiku esindaja nimi ja isikukood ning esindatava juriidilise isiku nimi, registreeringu number või selle puudumisel registrikood.

(2) Müüja keeldub eriotstarbelise diislikütuse müügist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut tõendavate andmete ja dokumentide esitamata jätmise korral, samuti kui ostja jätab deklareerimata eriotstarbelise diislikütuse käesoleva seadusega lubatud kasutusotstarbe.

(3) Eriotstarbelise diislikütuse müüja märgib üles ostja nime, füüsilisest isikust ostja isikukoodi, juriidilisest isikust ostja registreeringu numbri või selle puudumisel registrikoodi, samuti ostja deklareeritud eriotstarbelise diislikütuse kasutusotstarbe ning edastab need andmed koos teiste andmetega vedelkütuse seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud korras Maksu- ja Tolliametile.

§ 2.  Erimärgistamine

(1) Erimärgistamine on diislikütusele lisaainete lisamine selle eristamiseks teistest vedelkütustest.

§ 3.  Erimärgistamise korraldus

(1) Eestisse on lubatud importida eriotstarbelist diislikütust, mis on eelnevalt välisriigis lisaainetega erimärgistatud, ning diislikütust, mis erimärgistatakse enne importi tolliterminalis, tollilaos või aktsiisilaos.

§ 4.  Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.

§ 5.  Riikliku järelevalve erisused
(1) Kui proovi võtmine sõiduki kütusesüsteemist osutub kohapeal võimatuks, on korrakaitseorganil õigus anda sõidukijuhile korraldus toimetada sõiduk lähimasse kohta, kus selle kütusesüsteemist on võimalik proove võtta.

(2) Kui sõiduki kütusesüsteemis avastatakse erimärgistatud kütus , on selle sõiduki juht kohustatud vahetama kütusesüsteemis oleva kütuse 24 tunni jooksul avastamise hetkest arvates. Erimärgistatud kütuse avastanud isik on kohustatud andma sõidukijuhile dokumendi, kuhu on märgitud kütusesüsteemis oleva erimärgistatud kütuse avastamise kuupäev ja kellaaeg .

§ 62.  Erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslik kasutamine

(1) Erimärgistatud vedelkütuse ebaseadusliku kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

RAHUAJAL KAITSEJÕUDUDE AINUKASUTUSEKS MÄÄRATUD RAADIOSAGEDUSTE KASUTAMISE KORD JA TEHNILISED NÕUDED

§ 1.  Üldsätted
 (1) Rahuajal kaitsejõudude ainukasutuseks määratud raadiosageduste (edaspidi raadiosagedused) kasutamine on lubatud ainult raadiosageduste kasutusloa (edaspidi kasutusluba) olemasolul ja selles märgitud tingimustel. Kasutusloa annab kaitseväe juhataja poolt määratud sagedushaldaja.
 (2) Raadiosageduste kasutamise kohta peab arvestust sagedushaldaja.
§ 3.  Kasutusluba
 (2) Kasutusluba annab õiguse kasutada raadiosagedusi kasutusloas määratud tingimustel.
 (3) Kasutusloaga määratud tingimuste tagamiseks ja raadiohäirete vältimiseks peavad raadiosageduste kasutajad olema läbinud kaitsejõudude poolt läbiviidava sideõppe koolituse.
 (4) Kasutusluba kehtib sellel märgitud tähtajani, kuid mitte kauem kui üks aasta.
§ 4.  Kasutusloa taotlemine
 (1) Kaitseväe struktuuriüksused, Kaitseliit või välisriigi relvajõud, kes soovivad kasutada raadiosagedusi (edaspidi kasutusloa taotleja ), peavad taotlema kasutusluba sagedushaldaja kaudu.
Kõike teeb sagedusehaldaja. Antud määrus on seotud ka "Elektroonilise side seadus"-ga.

PÜHADE JA TÄHTPÄEVADE SEADUS

6 §

vastu võetud 27.01.1998

§ 1. Rahvuspüha

  Rahvuspüha ja puhkepäev on:
24. veebruar – iseseisvuspäev , Eesti Vabariigi aastapäev.

§ 2. Riigipühad

  Riigipühad ja puhkepäevad on:
 1) 1. jaanuar – uusaasta;
 2) – suur reede;
 3) – ülestõusmispühade 1. püha;
 4) 1. mai – kevadpüha ;
 5) – nelipühade 1. püha;
 6) 23. juuni – võidupüha;
 7) 24. juuni – jaanipäev ;
 8) 20. august – taasiseseisvumispäev;
 81) 24. detsember – jõululaupäev;
 9) 25. detsember – esimene jõulupüha;
 10) 26. detsember – teine jõulupüha.

§ 3. Riiklikud tähtpäevad

  Riiklikud tähtpäevad on:
 1) 6. jaanuar – kolmekuningapäev;
 2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
 21) 14. märts – emakeelepäev;
 3) maikuu teine pühapäev – emadepäev;
 31) 4. juuni – Eesti lipu päev;
 4) 14. juuni – leinapäev;
 41) 23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev;
 42) septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate päev;
 43) 22. september – vastupanuvõitluse päev;
 44) oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev;
 5) 2. november – hingedepäev ;
 6) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev ;
 7) 16. november – taassünni päev.

§ 31. Üleriigiline lein

 (1) Vabariigi Valitsus võib välja kuulutada üleriigilise leina.
 (2) Leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.

VABARIIGI PRESIDENDI VALIMISE SEADUS

§ 1. Valimissüsteemi alused

 (1) Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu .
 (2) Riigikogu või valimiskogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl.
 (3) Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.

§ 2. Vabariigi Presidendi kandidaat

 (1) Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana.
 (2) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest.
 (3) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada tegevväelast.

§ 3. Valimise aeg

 (1) Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.
§ 4. Valimise korraldaja
  Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).
§ 5. Valimiskulud
  Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 7.  Hääletamise ettevalmistamine
 (4) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

§ 9. Hääletamise kord
 (1) Valimiskomisjon annab Riigikogu või valimiskogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedeli ja ümbriku. Sedel antakse nimekirja alusel isikut tõendava dokumendi esitamisel. Sedeli saamise kohta annab Riigikogu või valimiskogu liige allkirja.
 (2) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu või valimiskogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib Riigikogu või valimiskogu liige sedelil lahtrisse risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt.
 (3) Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse ja annab selle valimiskomisjonile, kes paneb ümbrikule valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Seejärel laseb hääletaja ümbriku valimiskasti.
 (4) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on Riigikogu või valimiskogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada valimiskomisjonilt uus sedel, mille kohta tehakse nimekirja märge.
 (5) Istungi juhataja kuulutab hääletamise lõppenuks üks tund pärast hääletamise väljakuulutamist.
§ 11. Hääletamistulemuse kindlakstegemine
 (1) Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist.
§ 13. Valimistulemuse kindlakstegemine
 (1) Valimistulemuse kindlakstegemiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja.
Presidendi valimine Riigikogus:§ 14. Riigikogu kokkukutsumine
  Vabariigi Presidendi valimiseks kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu või Riigikogu täiendava istungi. Enne Riigikogu kokkukutsumist kuulab Riigikogu esimees ära valimiskomisjoni arvamuse.
§ 15. Kandidaatide ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine esimeseks hääletusvooruks
 (1) Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
§ 16. Esimene hääletusvoor
 (1) Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks vooruks registreeritud kandidaatide nimed.
 (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.
 (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.
 (4) Vabariigi Presidendi valimise teise hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast esimese hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist.
§ 18. Teine hääletusvoor
 (1) Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.
 (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.
 (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kolmas hääletusvoor.
 (4) Vabariigi Presidendi valimise kolmanda hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast teise hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist.
§ 19. Kolmas hääletusvoor
 (1) Kolmandaks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi nimed. Kui teises hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli, kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi nimi või vanemate kandidaatide nimed. Kui teises hääletusvoorus kandideerib ainult üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi.
 (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.
 (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Valimine valimiskogus: § 20. Valimiskogu kokkukutsumine

  Vabariigi Presidendi valimiskogu kutsub kokku Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus, tehes teatavaks valimiskogu istungi aja ja koha. Enne valimiskogu kokkukutsumist kuulab Riigikogu esimees ära valimiskomisjoni arvamuse.
§ 25. Esimene hääletusvoor
 (1) Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.
 (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
 (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.
 (4) Valimiskogu istungi juhataja teatab valimiskogu liikmetele teise hääletusvooru algusaja kohe pärast esimese vooru valimistulemuse teatavakstegemist.
§ 26. Teine hääletusvoor
 (1) Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Kui esimeses hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli, kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi või vanemate kandidaatide nimed. Kui esimeses hääletusvoorus kandideerib ainult üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi.
 (2) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
 (3) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi valimine vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõike 2 punktile 3.

PÕHISEADUS

§ 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
  Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus.
§ 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
§ 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
  Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
  Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
  Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
  Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus.
§ 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
§ 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
§ 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega ;
2) rahvahääletusega.

§ 59. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

§ 86. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele.

§ 104. Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus.

KARISTUSSEADUSTIK

§ 3. Süütegude liigid

 (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
 (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest .
 (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.

§ 12. Süüteokoosseisu tunnused

 (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.
 (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
 (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus . Seaduses võib olla ette nähtud motiiv , eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

§ 21. Täideviija

 (1) Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades.
 (2) Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.

§ 27. Õigusvastane tegu

  Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§ 28. Hädakaitse

 (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

§ 32. Süüpõhimõte

 (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
 (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst.

§ 33. Süüvõime

  Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

§ 73.  Karistusest tingimisi vabastamine

 (3) Katseajaks määratakse kolm kuni viis aastat.
 (4) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele . Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.
 (5) Kui süüdimõistetu paneb katseajal ettevaatamatusest toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

§ 129. Inimloote kahjustamine

  Vigastamise, aine manustamise või muu teoga naise emakas oleva inimloote kahjustamise eest kui sellega põhjustati raseduse katkemine või inimloote surm - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 194. Ravimi ebaseaduslik levitamine

 (1) Ravimi ebaseadusliku valmistamise või ebaseaduslikult valmistatud ravimi üleandmise või vahendamise , samuti ebaseaduslikult valmistatud ravimi valdamise eest üleandmise eesmärgil, kui puudub käesoleva seadustiku §-des 183 kuni 185 sätestatud süüteokoosseis, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.

§ 203. Asja rikkumine ja hävitamine

  Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

REKLAAMISEADUS

§ 8. Lastele suunatud reklaam

 (1) Käesolevas seaduses käsitatakse lapsena isikut, kes on noorem kui 18 aastat.
 (2) Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, peab arvestama nende east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga.
 (3) Reklaami sihtgrupiks ei tohi olla lapsed, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud.
 (4) Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, ei tohi:
 1) luua muljet, et mõne kauba omandamine või teenuse kasutamine muudab lapse teistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju;
 2) tekitada lapses alaväärsustunnet;
 3)  sisaldada üleskutset selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena laps satub või võib sattuda ohtlikku olukorda;
 4) sisaldada last hirmutavaid elemente;
 5) ära kasutada lapse usaldust vanema, õpetaja või teiste isikute vastu;
 6) sisaldada pöördumist lapse poole, millega teda otseselt või kaudselt kutsutakse üles nõudma teiselt isikult reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist;
 7) otseselt õhutada last iseseisvalt tehinguid tegema.
 (5) Reklaam on keelatud koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kasutuses olevates ruumides.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata reklaamile:
 1) lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks;
 2) lastele suunatud ürituste ja huvihariduses osalemise ning edasiõppimisvõimaluste kohta;
 3) õppe- ja kasvatustöö välisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele.

ASJAÕIGUSSEADUS

§ 48. Eseme mõiste

   Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks.

§ 49. Asja mõiste

 (1) Asi on kehaline ese.
 (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut.
 (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 50.  Kinnisasi ja vallasasi

 (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ( maatükk ).
 (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
 (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut.

§ 51. Asendatav asi

 (1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused.
 (2) Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja omaduse, samuti vastupidi.

§ 52. Äratarvitatav asi

 (1) Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
 (2) Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mis kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises.