Presidentide tööülesanded Eesti riigi esindamine välispoliitikas (kohtumised teiste riikide juhtidega). Diplomaatide lähetamine ja vastuvõtmine ning välislepingute ratifitseerimiskirjade allkirjastamine. Peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Ministrite ning erinevate kõrgete ametiisikute (nt õiguskantsler, Eesti panga president) ametisse nimetamine. Õigus välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud seaduste väljakuulutamine, Riigikogu valimiste väljakuulutamine ja Riigikogu kokkukutsumine esimeseks istungjärguks. Võib otsustada riiklike teenetemärkide jagamisel või karistatutele armuandmisel.
volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 8. Kes korraldavad valitsuse otsustele eelnevat tööd? § 88. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. 9. Millised on EV valitsuse peamised ülesanded? § 87. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku
diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2) - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt PS §-le 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised (PS §78 p 3) - Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 78 p 4) - nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi (PS § 78 p 12) - nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13) - rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine (PS § 105 lg 3) Iseseisev poliitiline funktsioon • Seaduste väljakuulutamine ( PS § 78 p 6, § 107) - Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu,
elanikkonna varustamisest kvaliteetse joogiveega ühisveevärgist ja muutunud julgeolekuolukorrast. Peale infotundi kell 14.00 algas Riigikogu täiskogu istung, kus arutati uut seadust. Arutati järgmistel teemadel: 1. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli. Otsus lükati tagasi. 2. Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Otsus vastu võetud ja saadetud Vabariigi Presidendile, kes 20.01.2017 selle eelnõu ka välja kuulutas. 3. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha muudatusettepanekud. 4. Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha muudatusettepanekud. 5
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
EV valimissüsteem 1. Valimissüsteemi alused Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed valitakse vabal valimisel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. Valimiskomisjonide süsteem · Eesti Vabariigi Riigikogu valimisi valmistavad ette ja viivad läbi järgmised valimiskomisjonid: 1.Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2.maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk valimiste territoriaalkomisjonid; 3.valimiste jaoskonnakomisjonid. Valimiskomisjonide volituste aeg on neli aastat. Valimiskomisjonide liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valimisringkondade moodustamine Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda: Kandidaatide ülesseadmine Kandidaatide ülesseadmine on vaba. Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena
põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. 11. Õiguskantsleri ülesanded EV-s. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab 1) järelevalvet seadusandliku, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseaduse ja seadustega. 2) analüüsib seaduste muutmisi, uute seaduste vastuvõtmisi 3) riigiasutuste töö kohta tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. 4) teeb Riigikogule ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. 12. Milline on õiguskantsleri tegevus, kui vastuvõetud õigusakt on Põhiseadusega vastuolus?
mõlema üle. Näited USA, ’Murika, US and Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, A. Egiptus, Argentiina. Austria, Portugal, Iirimaa, Eesti Venemaa Presidentaalne Parlamentaarne Valitsused on pikaajalised Võimud teevad koostööd Seaduste elluviimine on lihtsam Võimuharud on autonoomsed Kiirem otsustusprotsess Rahvas tunneb, et on kaasatud pol. ellu (rohkem valimisi) Võimuharud võivad töötada üksteise vastu Võimuharud on seotus, võimude Valitsuse ja parlamendi poliitika vastuolus. lahusus väiksem Valitsuse ja parlamendi tüli võib viia valitsuskriisini. 3
Kõik kommentaarid