Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL.......
Indigolapsed Tallinn 2014 -1980. aastate alguses hakkasid USA väikelaste vanemad pöörduma psühhiaatrite poole, sest neil tekkisid oma lastega mõistmis- ja suhtlemisprobleemid, mida varasemalt pole täheldatud ega dokumenteeritud -Tuntud Ameerika sensitiiv Nancy Ann Tappe nägi laste auras tumesinist ehk indigovärvi, sellest siis nimetus – indigolapsed. Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Üldistavad käitumismustri omadused indigolastel :
Lapsed saavad kõike mida nende süda ihkab -- raha on, pole probleemi. Kahjuks olen täheldanud, et kõike arvestatakse ümber rahasse. Ka sõpru. "Mina teda küll oma sünnipäevale ei kutsu, ta on vaene, " lausus peretütar koosviibimisel. Olen kuulnud paarilt healt tuttavalt (psühholoogid), et pöördutakse abi saamiseks just selliste muredega, kus lapsel puudub kohusetunne ja vastutus, puudub tihti koolist ning ei taha õppida. Seoses sellega kaasnevad käitumisprobleemid ja suhtlemisprobleemid õpetajatega, täiskasvanutega. Analüüsigem siis veidi..... kui lapsele on väikesest peale kõike võimaldatud, peres pole olnud reegleid, mida jälgida, kohustusi -- mille eest ka laps peab vastutama -- ega siis tekki vastutustunnet ega kohusetunnet. Laps viskas oma mänguasja jonnihoos maha, nii et see purunes. Ei ole midagi -- ostame uue. Saab vähe vanemaks, lõhub või kaotab juba mitmes kord oma mobiili -- ei ole hullu, ikka juhtub -- ostame uue...
5. Suur ülemaailmne majanduskriis Mis sa arvad, miks nimetatakse börsil krahhieelset aega ahnuse ajaks? Paljud investorid on hästi teeninud, raha tuuakse julgemalt turule ning seetõttu tuli turule rohkem välisinvestoreid. Milline roll oli (on) meedial börsikrahhis? Seda, mida meedia kirjutab, seda ka usutakse, nii tehakse. Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma va...
4. Ei ole rääkijast huvitatud (ei hooli; mõtleb muule) 5. Ei anna kõnelejale tagasisidet (ei verbaalset ega mitteverbaalset) või annab seda ebapiisavalt 6. Muudab teemat 7. Annab hinnanguid ja arvustab 8. On kitsarinnaline 9. Räägib ise liiga palju 10. On enesekeskne 11. Annab ebavajalikku nõu 12. On ametis muude asjadega, pole aega kuulata OLGE AKTIIVNE Aktiivseks kuulamiseks peate alustama teadlikkusest. Millal inimesed suhtlemisel vihastavad? Kuidas tekivad suhtlemisprobleemid? Milline on kuulamise osa probleemsel suhtlemisel? Teised näevad Teie vigu palju selgemalt kui Te ise. Õppige efektiivset kuulamist: lugege raamatuid, läbige vastavad kursused või leidke mujalt infot. KUULAMISE MÕJU Et olla edukas kuulaja, peate uskuma, et kuulamises on kogu suhtluse jõud. Kuna ühiskond paneb liialt rõhku rääkimisele kui viisile leida sõpru ja mõjutada inimesi, on headel kuulajatel vestluskaaslasele märkamatu ent tugev mõju
Mäng - Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kä...
suudetakse arvuti tagant lahkuda ning minna sööma või õppima. Hiljem muidugi tegeletakse arvutiga edasi, vahetevahel isegi öötundideni välja. Esialgu võib tunduda see tühisena, et laps veedab palju aega arvuti taga, kuid tegelikult on see vägagi tõsine harjumus. Minu arvates on arvutisõltuvuse üks tunnus see, et inimene ei taju enam reaalset elu ning arvab on oma koha leidnud virtuaalses elus. Ka paljud uurimused on näidanud, et arvutisõltuvuse küüsi langenutel on tõsised suhtlemisprobleemid kaaslastega. See, mis perekondi ja lähedasi ühtsena hoiab, on omavaheline suhtlemine. Kuid juba ammusest ajast on probleemiks lapsevanemate ja laste vaheline läbisaamine. Alati on nii, et kui laps vajab abi või nõu, siis pöördub ta esimesena lapsevanema poole. Kuid alatasa on nii, et lapsevanamed on oma tööalase karjääriga nii hõivatud ning ei leia piisavalt aega laste jaoks. Sellepärast pole harjunud lapsed oma probleeme lahendama vanematega
võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili
menopaus) Isiksus (liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine, liigne perfektsionism) Depressiooni sümptomid: Piinav ja pidev kurvameelsus, meeleheide, tühjustunne Lootusetus ja abitustunne tuleviku suhtes Keskendumisraskused Võimetus tunda rõõmu Pinge ja ärrituvus Madal enesehinnang ning süü- ja väärtusetustunne Suhtlemisprobleemid Negatiivne mõtlemine Unehäired Häired seksuaalelus Söögiisu muutus Kehalised kaebused Enesetapumõtted Pilt Depressiooni ravi Depressiooni raviks kasutatakse nii psühhoteraapiat kui ka medikamentoosset ravi. Psühhoteraapia on depressiooni ravis tihti väga mõjus. Rääkimine annab võimaluse näha asju erinevate nurkade alt ning leida sel viisil lahendusi.
E-õpikud algklasside õpilaste seas on kindlasti populaarne teema, sest nemad on kasvanud sellises keskkonnas, kus igal perel on põhimõtteliselt arvuti kodus ning vanemad ostavadki lastele väga lihtsakäeliselt nutiseadme. Algklassis õppiv laps ei pruugi veel aru saada e-õpiku vajalikkusest, kuna kasutab seda eelkõige mängimiseks. Selline käitumine tekitab aga omakorda tuska õpetajas, kes kaotab kontrolli lapse üle ning omavahel võivad tekkida käitumis-ja suhtlemisprobleemid. Põhikoolis õppivale noorele võib e-õpikusse suhtumine olla veidi täiskasvanulikum ent siiski võib liiga kergelt kättesaadav info tuua kaasa suure mugavuse ja laiskuse. Mis puutub aga keskkooli õpilasse, siis on e-õpik neile ehk kõige parem lahendus, sest annab eelise eelkõige ajakokkuhoiu suhtes. Enda kogemuste põhjal võin öelda, et kui mul oli muusikaajaoo tunniks jaoks õppida kaasaegse muusika heliloojaid ja stiile, siis tänu meie
· võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi · toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine · kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid · suhete komplementaarsus (tõiendavad teineteist) · vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalne perekond: · puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline · suhtlemisprobleemid · rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres · pereliikmete vajadused rahuldamata · usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud · pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus · perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili
ebamugavalt nendega suheldes. Raske mõista, kergem hukka mõista. Võetakse kindel seisukoht, mida ei suudeta endale ega teistele ära selgitada. Samas kunagi võib juhtuda, et nemad on teistest erinevad, sotsiaalne tõrjutus võib kujuneda välja ealistest iseärasustest. Ei mingit tolerantsust. Sotsiaalset tõrjutust võib kohata kõikjal. Seda võib ette tulla näiteks ühes kollektiivis kuhu üritutakse sulanduda, seda lihtsalt ei juhtu. Selle põhjustajaks võivad olla suhtlemisprobleemid, aga ka palju muud. Mille tagajärjena langeb indiviidi enesehinnang väga pikaks ajaks ja sellega kanduvad mõjud ka teistesse eluvaldkondadesse, mis omakorda võib kahjustada teisi ja nendega seotud isikuid. Sotsiaalse tõrjutuse kõige hullemaks tagajärjeks on üksindus, mis põhjustab omakorda tõrjutust, sest vähendab usku iseenesesse ja vähendab stressi maandamise võimalusi. Sotsiaalne tõrjutus võib põhjustada diskrimineerimist ja teiste inimõiguste rikkumist.
sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Sümptomid • Miimika puudumine, võimetus naeratada • Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid
esineb hüperaktiivsetel lastel eakaaslastest sagedamini. Samuti avaldub neil eakaaslastega võrreldes sisemine pinge sagedamini kehaliste kaebustena. Madal enesehinnang kujuneb ennamsti negatiivsete hoiakute tõttu, mida laps kogeb oma pereliikmete ja eakaaslaste poolt. Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid võib esineda ka suurem pärilik soodumus ärevuse ja kurbuse tekkeks. (samas:18) 6. Suhtlemine Suhtlemisprobleemid on hüperaktiivsetele lastele iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult hüperaktiivsusele omastest iseärasustest. Mõnikord lisanduvad suhtlemisprobleemid omaette häirena. Lapsel pole eriti soovi teiste lastega suhelda, ta hoidub pigem ``oma maailma``, kuigi hüperaktiivsuse tõttu jätkub last kõikjale. 6 Hüperaktiivne laps kodus Kõigepealt on vaja põhjalikku hoiakumuutust. See laps on tõesti sagedamini ärkvel ja
Nad on meelemürgist füüsilises sõltuvuses. Kui nad lõpetavad joomise tekib neil pohmeluse seisund- nende käed värisevad, süda läigib, neil on peavalud, krambid ja halb enesetunne. Sellise olukorra parandamiseks haaravad nad hommikul tavaliselt uue joogi järele, mis juhatabki nad joomatuurile. Samas on ka neid sõltlasi, kes reaalselt iga päev kogu aeg imejooki vajavad. Nende alkoholivajadus jätkub hoolimata sellega kaasnevatest probleemidest, näiteks peretülid, tööalased- ja suhtlemisprobleemid. Lisaks sotsiaalsetele probleemidele kahjustab alkohol ka tevist, põhjustades südamerütmihäireid, maohaavu, ajurabandust,sünnikahjustusi, kaalukaotust, vitamiinide puudust, mälu ja õppimisvõime halvenemist, tasakaaluhäireid, kõnehäireid, hallutsinatsioone jpm. Alkohol kui meelemürk suurendab ka depressiooni riski ning on seotud paljude kuritegude, liiklusõnnetuste ja koduvägivalla toimepanekutega. Minu isiklikud kokkupuuted alkoholisõltlastega on õnneks minimaalsed
ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Ka teised kraniaalnärvid võivad olla mõjutatud, eriti III, IV, V, IX, X ja XII. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Möbiuse sündroomi sümptomite hulka võivad kuuluda: · Miimika puudumine, võimetus naeratada
Tuba on alailma sassis, koristamisharjumus ei kujune ka pideval tagantsundimisel. Koduste koolitööde tegemine on viimane mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub- enne vaja välja minna, trenni minna, Tv-d vaadata jne. õpetajale jääb silma sellega, et unistab tunnis, kaotab järje, unustab alalõpmata kooliasju koju. Palju hooletusvigu. NOORUKIIGA Noorukieas h.aktiivsusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. 1/3 ½ hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid v käitumishäired. Ei pea lugu autoriteetidest, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele, satuvad sageli kaklustesse ning konfliktidesse eakaaslastega. Sageli kampade liikmed, suitsetavad/tarbivad alkoholi v ka narkootilisi aineid. Toetava keskkonna mõjul tuleb laps enamvähem eakohasel viisil toime. Energilise oleku tõttu on tihti eakaaslaste hulgas populaarsed. Tunduvad riskivalmivad , aktiivsemad, julgemad, täiskasvanulikumad. TÄISKASVANUIGA
raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE ·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · ekspressiivse kõne häire (hääldusvead),
sisaldub seal mõni küsimus ka mulle. Telefoni räägitud jutu seast vaadatakse üllatunult minu poole, et miks müüja juba kätel käia ei lase. Süüdistatakse häbematuses, kui julgen ümmardada kakskümmendviis senti kolmekümneks sendiks kaupluse kasuks. Või kui jutustatakse pikalt ja laialt oma elust, haigustest, arvamustest, märkamata järjekorda oma selja taga. Põhjusi miks teenindaja ja teenindatav ei leia tihti ühist keelt või miks tekivad aeg-ajalt suhtlemisprobleemid, tuleks otsida juba eemalt. Reeglina vaieldakse palju sellel teemal, kuid arutelu käigus jõutakse reeglina alati tõsiasjani, et inimeste käitumismalli otsustab varajasemas nooruses saadud kasvatus mall. Koolitada ja õpetada võib teenindus töötajat lõputult, kulutades selleks suuri summasi, valmistades teda ette tulevasteks töökohustus ning situatsiooni keerdkäikudeks. Kuid tulem võib olla null, kui ta põrkub kokku oma
esineda seksuaalseid tundeid, millega nad ei suuda oma ea tõttu toime tulla. Mitteeakohaline seksuaalne käitumine võib lisaks ohvrile ohustada ka teisi lapsi, kelle suhtes ohver võib käituda väärkohtlevalt. · Segadus seksuaalse identiteedi ning seksuaalse orientatsiooni osas, mis väljendub homoseksuaalsetes suhetes. · Mõju sotsiaalsele toimetulekule, kus suhtlemisprobleemid võivad alata juba lapseeas, mil hirmunud ja segaduses laps võib käituda agressiivselt, ühiskonnavastaselt ja kontrollimatult. Probleemid suhete loomisel on põhjustatud usaldamatusest, madalast enesehinnangust, raskustest oma mõtteid ja tundeid väljendada ning empaativõime puudumisest. · Õpiraskused, sest pidevalt oma ohvriksolemise probleemiga hõivatud olles ei
Uinumisraskused on enamasti tingitud aju ülierutusest, mis suureneb tugeva väsimuse korral veelgi. Liiga mitmekesine päevakava takistab rahulikku öist und, kuna aju peab päeva jooksul saadud infot aktiivselt läbi töötama. 3.7 Suhtlemine Sutlemisprobleemid on hüperaktiivsele lastele iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult hüperaktiivsusele omastest iseärasustest. Mõnikord lisanduvad suhtlemisprobleemid omaette häirena. Lapsel pole soovi eriti teistega suhelda, ta hoidub pigem "oma maailma", kuigi hüperaktiivsuse tõttu jätkub last kõikjale. 4. Hüperaktiivsuse avaldumine Hüperaktiivset last eristab eakaaslastest 3 põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel, vähene tähelepanuvõime ja impulsiivne käitumine. Hüpearktiivsuse tunnused ei avaldu alati ühesuguse tugevusega. Mõni laps võib olla üliaktiivne, kuid vähemal määral impulsiivne.
Põhjus võib olla mängumaailma võimalustes. Tavainimene ei saa juhtida armeed, planeerida linna või võita diplomaatilist duelli. Arvuti taga saab iga madalapalgaline teenida õhtuga miljoneid, kahjuks küll virtuaalseid.Arvutimäng võimaldab ennast kujutleda sellena, kes sa ei ole. Pärast tüliderohket tööpäeva on päris hea tümitada virtuaalkolle, alateadlikult mõeldes, et peksad neid, kes sulle meelehärmi põhjustasid.Tuleb tunnistada, et paljudel inimestel on suhtlemisprobleemid, mille eest virtuaalmaailma põgenetakse. Kuid see ei too lahendust, vaid ainult raiskab aega. Aega tuleks hoolikamalt kasutada, sest inimene on ikkagi surelik, hoolimata sellest, et arvutimängus sa võid lõpmatult joosta ronida, tapelda ja tapetud saada. ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUSE TUMEDAM POOL Muidugi on arvutimängud lõbusad ja toredad ajaviitmiseks, kuid liigne mängimine võib tuua mitmeid tervise probleemi või isegi ekstreemseid psühholooigilisi juhtumeid. Arvutisõltlane
Postoperatiivse valuravi barjäärid Postoperatiivse valuravi ebaõnnestumise põhjusteks võivad olla järgmised asjaolud: q Patsiendi ootused on tavaliselt madalad. q Personali ootused ja teadmatus sageli pidurdavad head valuravi. q Valuravi organiseerimine ja vahendite määramine on postoperatiivses osakonnas tavaliselt vähemtähtsad. q Farmakokineetiline ja farmakodünaamiline aspekt. q Suhtumine personali ja patsientide seas; q Suhtlemisprobleemid personali ja patsientide vahel ning erinevused õe ja patsiendi arusaamadest valust; q Peale ravimite manustamist valu hindamise puudumine. Valu tugevuse hindamine Valu hindamine koosneb kahest osast: § enne operatsiooni valutustamise plaani koostamisest ja § pärastpoole vaatlemises, kas see plaan töötab. Valu hindamine ja uuesti hindamine peab toimuma regulaarselt ja olema kasutatud ravi valikul. Preoperatiivses hindamises on oluline arvestada selliste
KOOMAS OLEVA PATSIENDIGA SUHTEMINE · koputa enne ruumi sisenemist · tutvusta end ütle oma nimi, aeg ja koht · selgita, mida hakkad tegema ja selgita iga tegevust · kasuta puudutust, et edasi anda oma hoolivust, muret, toetust · ütle, kui lahkud ruumist HULGISKLEROOS · füüsiline ja vaimne väsimus · lihasnõrkus või spastilisus · koordinatsioonihäired · suhtlemisprobleemid · tähelepanu alanemine · kõne voolavuse muutused · probleemid mäluga · väljaheite inkontinents · uurinipidamatus · asendiravi · nahahooldus, hügieen PARKINSONI TÕBI · väsimus mõjutab elukvaliteeti · Vajadusel taga asendiravi voodis või · mälumis- ja neelamishäired ratastoolis
Mõõdukas kuulmislangus Raske kuulmislangus Sügav kuulmislangus Ühepoolne Kahepoolne Põhjused Geneetilised põhjused Keskkonnast tulenevad põhjused Kuulmisabivahendid Kuuldeaparaat Sisekõrva implantaat FM-süsteem Eksiarvamused Suhtlemisraskused on vaid kuulmislangusega õpilase probleemiks. Kuulmisabivahend taastab tavakuulmise ja kõrvaldab kuulmislangusega seotud suhtlemisprobleemid. Kuulmislangusega laps on hea suultlugeja. Raskem kuulmislanguse aste toob kaasa ebasoodsama olukorra. Aeglane kõne, pingutavalt väljendusrikas miimika või artikulatsioon aitavad kuulmislangusega isikul kõnet paremini mõista. Toetamine Koostöö Õpilase eripäraga arvestamine Suultlugemise lihtsustamine Taustamüra ja selle vähendamine Klassisisene taustamüra Klassiväline taustamüra Kaja
Õpetaja saab teda aidata nii, et ei aseta asju tema selja taha vaid tema ette. Häiritud kujutlusvõimega lastele sobivad pigem suure kirjaga tekstid, laia reavahega vihikud. Lisaks on visuaalne probleem numbrid ja tähed on sarnased kirjutamisel g,b, d, p, q, 6, 9. 4. Noorukiiga Noorukieaks on väikesel osal varem hüperaktiivseks diagnoositud lastel hüperaktiivusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Siiski kolmandikul kuni pooltel hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks, 9 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 6 10 suitsetavad, tarbivad alkoholi või narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes tegudes. 5. Täiskasvanuiga Täiskasvanuna on suurel osal endistest hüperaktiivsetes lastest probleeme tähelepanuvõimega,
2. OLUKORRA HINDAMINE Kommunikatsiooni probleemid Puudub otsekontakt kontori juhataja ja töötajate vahel (Anni konfliktne iseloom). Organisatsioon on killustatud, st eri osakonnad on on teineteisest liiga eraldatud. Kommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, millest võisid tekkida infokaod, mis omakorda põhjustasid pingeid kolleegide vahel. Liiga suur eraldatus erinevate tööülesannetega inimeste vahel. Lisaks suhtlemisprobleemid ja pinged, mis olid tingitud palkade erinevustest ja tulemuspalgasüsteemi rakendamisest. Ei korraldata üritusi, milles võtaksid osa kõik panga kontori töötajad. See ei aita kaasa üksteise parema tundma õppimisele. Lisaks ei korraldata regulaarseid koosolekuid, kus oleks kogu organisatsioon kaasatud ning seal oleks võimalik arutada suuremaid probleeme ning küsimusi, mis hõlmaksid rohkem kui ühte osakonda. Liiga kõrgelt spetsialiseeritud töö
neutraalseks. Tagasisides annab selgitusi miks töötaja just nii toimib. Suhtlemisstiil peab olema kliendile vastuvõetav. Klient aktsepteerib kommunikatsiooni paremini, kui see langeb kokku tema ootustega. Sotsiaaltöötaja peab tähele panema ebaselgeid või ebakindlaid vastuseid kliendi poolt, see võib tähendada arusaamatust. Kogu koos töötamise aja jooksul peaks sotsiaaltöötaja jälgima suhte toimimisreegleid, aitama kliendil intervjuul edasi areneda. Suhtlemisprobleemid võivad tekkida siis, kui töötaja annab infot, mida klient ei ole veel valmis vastu võtma, või sellist infot, mis ei ole abistav. Näiteks mõnikord töötaja poolt pakutud info ei aita klienti, sest ta vajab selle töötlemiseks abi. Siin peab leidma kompromissi, aktsepteerides kliendi negatiivset vastust ja võimalusel ümber sõnastada antud info, ümber kujundada ettepanekut. Kommunikatsiooniteooria on kasulik mitte ainult kliendiga töötades, vaid ka eriprofessionaalide koostöös
Peccadellol. Ehk seetõttu, et Cafe Peccadello on ruumilt väiksem ning klienditeenindajal on rohkem aega iga kliendi personaalseks teenindamiseks ja tänu sellele on ka teeninduskvaliteet tunduvalt kõrgem. C.F.Hahni Pubil teeninduskvaliteedil on rohkem arengumaad kui Cafe Peccadellol. Kuigi C.F.Hahni Pubi on suurem ja toidu ning joogivaliku suhtes laialdasem, tekitavad mõningate teenidajate käitumis- või suhtlemisprobleemid negatiivset meelestatust. Arenev teeninduskultuur toob kindlasti nendegi juurde rohkem kliente ning suurendab kliendikeskset mõtteviisi. Selle uurimustöö käigus veendusime, et Cafe Peccadello on küllaltki kliendikeskne mõtteviis. Saime aru, et nendele on iga klient tähtis. Suurepärane klienditeenindus ja kliendikeskne mõtteviis ongi selle toitlustusasutuse edu ning suure klientuuri saladus.
Adekvaatne patsiendikeskne informeerimine Balansseeritud analgeesia kasutamine, epiduraalne ja muu regionaalne ja lokaalne valutustamine, PCA Kirjalike protokollide kasutamine Regulaarne valutugevuse hindamine MIKS VALURAVI ON EBAPIISAV Valuravi kirurgilises osakonnas on vähem oluline, kui opereerimine Valu tugevust ei hinnata regulaarselt Valu tugevust ei dokumenteerita Valuvaigistite määramine on ebaregulaarne Puudub kasutatud ravimi toime hindamine Suhtlemisprobleemid (patsient - personal) Patsiendil puudub eelnev info valust ja valuravist Patsient arvab, et valu on loomulik nähtus Personali puudulikud oskused ja teadmised Personali ülekoormus, vahendite puudus "Legendid ja müüdid" MILLEST LÄHTUME Adekvaatne perioperatiivse valu ravi kiirendab haigete paranemist ja vähendab tüsistuste tekkimise riski (1) Mitteadekvaatne valuravi perioperatiivses perioodis toob endaga kaasa
Õpetaja saab teda aidata nii, et ei aseta asju tema selja taha vaid tema ette. Häiritud kujutlusvõimega lastele sobivad pigem suure kirjaga tekstid, laia reavahega vihikud. Lisaks on visuaalne probleem numbrid ja tähed on sarnased kirjutamisel g,b, d, p, q, 6, 9. 4.Noorukiiga Noorukieaks on väikesel osal varem hüperaktiivseks diagnoositud lastel hüperaktiivusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Siiski kolmandikul kuni pooltel hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks,suitsetavad, tarbivad alkoholi või narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes tegudes. 5. Täiskasvanuiga Täiskasvanuna on suurel osal endistest hüperaktiivsetes lastest probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama
tundeelu ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivne kõne häire · Kahjustus aktiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) · Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll · Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine Retseptiivne kõne häire · Kahjustus passiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · Välistatud pervasiivne arenguhäire · Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead),
valikut? Vastuse kohandamine. Millisel juhul võiks eeldada, et vastaja nimetab end näost-näkku intervjuu käigus õnnelikumaks kui anonüümses küsitluses? Millisel juhul võiks oletada vastupidist? Isetekkeline valiidsus. Kuidas võib küsimustikule vastamine mõjutada vastaja hilisemat käitumist? Märksõnad loengust: Kuidas inimesed vastavad isiksusetesti küsimustele Küsimustik on “võõrastevaheline struktureeritud vestlus”, mida mõjutavad tavalistes vestlustes ette tulevad suhtlemisprobleemid Küsimusele vastamise etapid (Tourangeau, Rips & Rasinski, 2000) – - Arusaamine (comprehension): küsimusele ja instruktsioonidele tähelepanu pööramine, küsimuse "fookuse" tabmine, küsija eesmärgi oletamine – - Mälust ammutamine (retrieval): sealhulgas mälust puuduoleva või raskesti kättesaadava info rekonstrueerimine – - Hinnang (judgment): mälust ammutatud info põhjal esialgse vastuse "koostamine" –
kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel; sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse). 6. Nõustamise rakendus ja sihtrühmad. Toimetulekut häirivad olmeprobleemid: nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt Nõustamiskeskustes lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari- või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks)
25 unustada, et iga indiviid erineb üksteisest ning ülesandeid tuleb seletada kõigile lihtsalt ja arusaadavalt. Autor teeb ettepaneku, et gümnaasiumiõpilastele võiks tulla rääkima keegi oma ala ekspert, kes räägib tõde koolistressi avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. 26 KASUTATUD KIRJANDUS Aruka lapsevanema ABC. Käitumisprobleemid. Suhtlemisprobleemid. Kohanemisprobleemid. (10.03.2017) Kättesaadav: http://www.ppk.edu.ee/wp- content/uploads/2010/11/Lapsevanema-ABC.pdf Ayalon, O. (2014) Aita! –lk 13. Dale, C. (2010) Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest. –lk 9, lk 17, lk 53, lk 99. Elenurm, T. Kool tekitab stressi. (10.03.2017) Kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/8903/kool-tekitab-stressi Ida-Tallinna Keskhaigla. Õpi oma stressi kontrollima. (06.01.2017) Kättesaadav: http://www.itk
- viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja abivahendite ning toetava sotsiaal- ja haridussüsteemiga on võimalik muuta paremaks paljude ajutraumaohvrite elu. Ajukasvajad. Ajukasvaja on moodustis, mis tekib erinevat päritolu ajurakkude haiglasliku vohamise tagajärjel
tuleb tähelepanu pöörata kui töötatakse probleemsete lastega, kui kõne areng on hilinenud võib olla see hoiatav märk, et lapse arenguga on midagi lahti (kas nt kuulmisprobleemid, autism, õppimisprobleemid jne). Kõne arengu kiirus on tavaliselt väga oluline, ennustab hästi edaspidist kõnearengut. 2- aastased on sageli uurijate lemmikprojektid, üsna hea ennustada, mis edaspidi saab, kui siis on probleeme on üsna tõenäoline, et probleeme on ka edaspidi (nt halvem mälu, suhtlemisprobleemid jne). Sageli on sellistel lastel probleeme teiste lastega suhtlemisel, 6 võivad olla eiratud, tõrjutud ja kiusamise ohvrid. Varajane rehabilatsioon on alati edukam kui hiline. Mida uuritakse? Teaduslikus uurimistöös Kliinilises praktikas (keele omandamise hilinemise märk arenguprobleemist: kas kuulmis-, üldised õppimis- või autismiga seotud probleemid)
Vähene enesekindlus 9 Madal pingetaluvus Individuaalsed tegurid: Teadmiste ja kogemuste puudus tulla toime keerukate olukordadega Probleemid isiklikus elus Majanduslikud probleemid Terviseprobleemid TAGAJÄRJED: Füsioloogilised sümptomid: Liiga suur isu/ isutus Peavalud ja väsimus uneprobleemid Psühholoogilised sümptomid: Ärevus, arrituvus, äng Keskendumishäired Suhtlemisprobleemid Alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine Depressioon, meeleheide Pereprobleemid Käitumuslikud sümptomid: Kesisemad tulemused Töölt puudumised Tähtaegade ületamine Eksimuste suurenemine Töökoha vahetus Kuidas stressiga toime tulla? Kõigepealt tuleb õppida märkama stressi tunnuseid. Siis peab kindlaks tegema, mis stressi põhjustab. Kui on teada, mis stressi põhjustab, siis peaks hindama oma käitumist ning hoiakuid. Endale peab seadma
kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel; sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks; kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse). Nõustamise rakendus: Toimetulekut häirivad olmeprobleemid. Nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; organisatsioonis konflikt ülemuse ja alluvate vahel;... Toetav roll psüühikaprobleemide korral. Sihtgrupp: üldjuhul on terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt: Nõustamiskeskustes (sh erapraksised) lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari-või
◦ tüdrukutel rohkem: söömishäired, depressioon, enese vigastamine ◦ ravimata häire on püsiv, ravides on kerge jagu saada ja lapseea probleem ei pruugi jätkuda Eestis kasutatakse klassifikatsiooniks RHK-10 süsteemi ◦ psüühilise arengu spetsifilised häired- sageli geenidest tulenevad, poistel rohkem kõne-keele sptesiifilised arenguhäired – raske aru saada, millal on tegu tõsise häirega, sellega kaasnevad tihti suhtlemisprobleemid ◦ ekspressiivse kõne häire – väike sõnavara, kehv lause struktuur, ei suuda end väljendada ◦ retseptiivse kõne häire- raskusi teiste kõnest aru saada, laps suudab kergelt varjata õpivilumuse probleemid – raskusi riikliku õppekava omandamisega, enam poiste seas, 6-10% lastest; sageli muude häiretega koos
ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire Kaasuvaks o ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), o suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) o kohanemisprobleemid (isolatsioon) o emotsionaalsed häired (tundlikkus) o käitumisprobleemid o tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Pervasiivsed arenguhäired Autism, Aspergeri sündroom Omane o sotsiaalse retsiprooksuse häire o kommunikatsiooni häire o käitumise ja huvide piiratus o kaasuvad häired Algus 30-36 elukuul
o õppida analüüsima vääritimõistmisi ja neist õppida o õppida vääritimõistmisi lahendama Tänapäeval interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. Kuidas läheneda kultuuridevahelisele suhtlemisele? - Enamasti lähenetakse läbi psühholoogia, keskendudes erinevustele kultuurilistes väärtustes - Oht, et teeme rutakaid järeldusi väärtuste kohta - Kultuuridevahelise suhtlemise probleemid on ka keelelised/suhtlemisprobleemid - Tähelepanu peaks pöörama (ka) situatsioonipõhisele keelelisele analüüsile - Interkulturaalne pädevus = paljuski keeleline pädevus, keeleline pädevus = paljuski kultuuriline pädevus - Keeleline/interkulturaalne pädevus passiivne (retseptiivne) ja aktiivne (produktiivne) (nt. eestlastel äärmiselt raske öelda esimesena "How are you?", isegi kui vastavat rituaali teatakse; venelastel pöördumisel raske hoiduda nime kasutamisest jne) Nt
ebasoodsa mikrokliima tõttu kannatajatena, aga ka laiem ringkond inimesi nagu naabruskond ja - kaotades naisi diskrimineerivad seadused ja tavad. kogukond. Vv seletamisel on raske leida ühtset põhjust, on vaid omavahel kombineeruvad erinevad 3 Konventsiooni sätete, eriti ohvri õiguste kaitse meetmete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tegurid, sh suhtlemisprobleemid, personaalsed ja kultuuris levinud hoiakud, ebavõrdsed võimusuhted, tagatakse ilma mis tahes alusel diskrimineerimiseta, olgu selleks biol sugu, sots sugu, rass, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid jms. Vv mõjutab pereliikmete toimimist erinevates elusfäärides nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised vm veendumused, rahvuslik või sots päritolu, ning tal on omadus põlvkondade vahel edasi kanduda
konsentreerumisvõimet, halvendab õpitulemusi, tekitab raskusi klassikaaslastega suhtlemisel. Hirmule lisandub veel koolistress, mis väljendub T. Elenurme ja kaasautorite arvates laste ärrituvuses, kurnatuses, usu nõrgenemises oma võimetesse (1997, 42). Sageli võivad kogetud vägivalla tagajärgedeks olla agressiivne ja vaenulik käitumine, narkootikumide kasutamine, suitsiidsed kahjustused, enesevigastused, emotsinaalsed- ja suhtlemisprobleemid, akadeemilised ja kõneprobleemid, mis viitavad varasemale käitumisele lapse suhtes (Hagell, 1998, 24) Seksuaalne vägivald kui trauma võib põhjustada lapsel unehäireid, tujukust ja käitumishäireid, agressiivsust, söömisharjumuste muutumist, mahajäämust õppetöös, valu ja erinevaid haigussümptomeid suguelundite piirkonnas, sugulisel teel edasikantavaid haigusi, raskusi tulevastes seksuaalsuhetes ja emotsionaaltasandil (Heidberg 2001, 21). Vaginaalse vägivalla korral tundsid
Vastuse kohandamine. Millisel juhul võiks eeldada, et vastaja nimetab end näost-näkku intervjuu käigus õnnelikumaks kui anonüümses küsitluses? Millisel juhul võiks oletada vastupidist? Isetekkeline valiidsus. Kuidas võib küsimustikule vastamine mõjutada vastaja hilisemat käitumist? Märksõnad loengust: Kuidas inimesed vastavad isiksusetesti küsimustele Küsimustik on "võõrastevaheline struktureeritud vestlus", mida mõjutavad tavalistes vestlustes ette tulevad suhtlemisprobleemid Küsimusele vastamise etapid (Tourangeau, Rips & Rasinski, 2000) Arusaamine (comprehension): küsimusele ja instruktsioonidele tähelepanu pööramine, küsimuse "fookuse" tabmine, küsija eesmärgi oletamine Mälust ammutamine (retrieval): sealhulgas mälust puuduoleva või raskesti kättesaadava info rekonstrueerimine Hinnang (judgment): mälust ammutatud info põhjal esialgse vastuse "koostamine"
depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja abivahendite ning toetava sotsiaal- ja haridussüsteemiga on võimalik muuta paremaks paljude ajutraumaohvrite elu. Glasgow koomaskaala. Vt. loengu materjale. Ajukasvajad, nende diagnoosimine ja ravipõhimõtted
Keskmises koolieas: vähene õpimotivatsioon + madal õppeedukus + emotsionaalsed probleemid + käitumisprobleemid Tekivad keerulised ained, 5-6. kl jne, siis paistab silma eelkõige see vähene õpimotivatsioon. Endiselt on madal õppeedukus. Lapsed keelduvad õppimast, hakkavad vastu, ei taha, püüavad leida kõiki muid tegevusi selle asemel, et õppida. Õigustavad seda, et ei taha õppida, õpetaja on halb, tekivad õpetajaga suhtlemisprobleemid, ka klassikaaslastega. Laps võib sattuda ebasoodsasse sotsiaalsesse keskkonda, kus ei väärtustatagi õppimist. Õpetaja jaoks väga selgelt paistab silma see, et laps ei taha õppida. Nüüd on see motivatsiooniprobleem päris oluline. Endiselt on madal õppeedukus ehk õppimine ei õnnestu. Lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid, lapse emotsionaalne sfäär muutub labiilseks, lapsed ärrituvad väga kergesti ega saa oma emotsioonidega hakkama
Mehed peavad ennast seksuaalselt enam aktiivsemaks (reeglina mehed teatavad suuremast partnerite hulgast, küsimus on numbrite ümardamises, mehed ümardavad ülespoole, võtavad ka suudlust arvesse, naised pigem proovivad täpselt arvestada, ühekordseid suhteid ei arvesta). Mehed näevad kõiki kontakte vastassugupoolega läbi seksuaalsuse prisma ja tõlgendavad vihjeid seksuaalse käitumisena. Suhete purunemisel on kõige suurema mõjuga omavahelised suhtlemisprobleemid. Ka siin esinevad sugudevahelised erinevused. Naised on enam pretensioonikad. Mehed Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 tõmbuvad eemale. Konfliktide vältimiseks soovitatakse pakkuda teisele tasusid ja mõista asju läbi teise silmade. Suur mõju on ka kultuuril. Meie kultuur on individualistlik, väärtustab tundeid enam kui kohustusi ja sel põhjusel individuaalsed kahjud muutuvad inimestele oluliseks ja võivad viia suhte purunemisele. Mõju omab ka see kui vanalt on abiellutud
Peenmotoorika probleemid (kannatavad liigutuste täpsus, sihipärasus, silma- käe koostöö). Meeleolu ja emotsioonid Ülemäärast ärevust, kurbust, meeleolude kiiret vaheldumist ning madalat enesehinnangut esineb eakaaslastest sagedamini. Suhtlemine Suhtlemisprobleemid, sest laps on teistest erinev ja seetõttu, et sotsiaalseid oskusi on vähem. Ei taheta mängida, kuna ei vii mängu lõpuni, ei ole püsivust. Uni Pooltel lastel esineb unehäireid. ATH-ga lapse areng - Imikuiga o Laps on sageli erutunud ja närviline, väga liikuv. - Koolieelne iga o Suur impulsiivsus ja kohmakus, püsimatus eakohastes tegevustest. Täiskasvanu
motivatsiooni. Keskmises koolieas - vähene õpimotivatsioon + madal õppeedukus + emotsionaalsed probleemid + käitumisprobleemid Keskmine kooliiga. Tekivad keerulised ained, 5-6. kl jne, siis paistab silma eelkõige see vähene õpimotivatsioon. Endiselt on madal õppeedukus. Lapsed keelduvad õppimast, hakkavad vastu, ei taha, püüavad leida kõiki muid tegevusi selle asemel et õppida, õigustavad seda, et ei taha õppida, õpetaja on halb, tekivad õpetajaga suhtlemisprobleemid. Võivad olla klassikaaslased halvad. Laps võib sattuda ebasoodsasse sotsiaalsesse keskkonda, kus ei väärtustatagi õppimist. Õpetaja jaoks väga selgelt paistab silma see, et laps ei taha õppida. Nüüd on see motivatsiooniprobleem päris oluline. Endiselt on madal õppeedukus ehk õppimine ei õnnestu. Lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid, lapse emotsionaalne sfäär muutub labiilseks, lapsed ärrituvad väga kergesti. Ja ei saa oma emotsioonidega hakkama
annaabi.ee 
