Aktiivsus- ja tähelepanuhäired (3)

Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Eripedagoogika  
 
 
 
 
 
Helena Lai, Liina Peterson
AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED.
Referaat 
 
 
 
                                                                                                Juhendaja : Ene Varik  
 
 
Tallinn 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 2
Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3
Hüpperaktiivsuse põhjused 4
Hüpperaktiivsuse avaldumine 5
Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7
Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10
Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14
SISSEJUHATUS
Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks.
Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper ` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.2
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida hüpperaktiivsust ja sellega kaasnevat, sest hüpperaktiivsus on tänapäeval väga levinud.
AKTIIVSUS JA TÄHELEPANU HÄIRED
Aktiivsus- ja tähelepanuhäireid on meditsiinitermin. Tavakeeles kasutatakse hüperaktiivsust.
Aktiivsus ja tähelepanuhäire ( ADHD ) on kõige sagedasem esinev häire, milles suurema riskirühma moodustavad enamusjaolt 6-9 aastased poisslapsed. Poiste ja tüdrukute suhe on kolm ühele, mistõttu suurem osa uuringuid on läbi viidud poistega. Häire avaldub välispidiselt, see tähendab käitumuslikult. Tüdrukutel avalduv tähelepanuhäire on sisemine, mis ei paista alati silma, kuid kes vastavad diagnoositud kriteeriumidele oma sisemiste pingetega, sotsiaalsete probleemidega. Häire tekkerisk on kolm korda suurem kui poistel. Tüdrukutel avalduvad sotsiaalsed probleemid koos käitumisprobleemidega, mis võivad olla põhjuseks halba keskkonda sattumisel, narkootikumide kasutamisel . See häire on erinevates rühmades, kultuurides erinev. Eriti annab see tunda erinevates kultuurides, maades läbiviidavates uuringutes- näiteks Hiinas on hüperaktiivsuse ilmsed sümptomid, Inglismaa kriteeriumide järgi ei ole aga veel tegemist hüperaktiivse ilminguga. Sageli ei ole ka arstid üksmeelel, esineb erinevaid psühholoogilisi seletusi haiguspildi kohta.3
Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma. Orgaanilised kahjustused ( nt kaasnevad vaimupuudega ) ja/või sotsiaalsed tegurid ( ebaadekvaatne kasvatus ). Tavaelus on sagedasemad juhud , kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Emotsionaalseid ja käitumisraskusi võib esineda lasteaia tava-, sobitus- ja ka erirühmades nii eraldi kui ka kombineeritult muude erivajadustega.4
Aktiivsus- ja tähelepanuhäired jagunevad kolmeks :

domineerivalt tähelepanematus

domineerivalt hüperaktiivsus

kombineeritud tüüp
Domineerivalt tähelepanematuse korral suudab laps keskenduda ühele tegevusele korraga ning sedagi lühiajaliselt. Suudab jälgida vestlust lühiajaliselt, unustab ja kaotab oma asju ja pidevalt raskustes oma aja planeerimisega.
HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED
Peale hüperaktiivsuse on häirel ka teisi nimetusi - hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH).5
Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid.
Lapsi võib võrrelda lumehelvestega- nad kõik on tehtud ühest materjalist, olles samas täiesti erinevad.
Hüperaktiivsus võib olla geneetilist päritolu. Kõne alla tulevad eriti meesliini pidi päritud omadused, mille baasil võivad välja kujuneda hüperaktiivsus, tähelepanu-ja käitumisprobleemid.
Üheks tekkepõhjuseks võivad olla ka psühhosotsiaalsed tegurid, mis on põhjustatud varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast.
Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus.
Meie elus on väga tähtis toitumine. Kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust .
Peamiseks hüperaktiivsuse tekkepõhjuseks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, afüksiat (hapnikuvaegust sündimisel), infektsiooni teket lapse esimesel eluaastal.
Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad. 
 
 
 
 
HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE

Eakaaslastest eristab hüperaktiivset last 3 põhilist joont:

ülemäärane aktiivsus tegutsemisel

vähene tähelepanuhäire

impulsiivne käitumine

Ülemäärane aktiivsus:

Ei suuda rahulikult paigal püsida

Pidev liikumine: jookseb , ronib, hüppab

Impulsiivne käitumine:

Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud

Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele

Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult

Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös

Tähelepanu puudulikkus:

Suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25min

Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele

Ei pane tähele pisidetaile, teeb nn hooletusvigu

Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega

Kaotab sageli oma asju, ei pane tähele kuhu ta need unustas

Igapäevases tegevuses halva mäluga
NB: Erinevad tunnusjooned ei avaldu alati ühesuguse tugevusega . 
Iseloomulik on see, et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades , kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet. 
 
 
KUIDAS ÜLIAKTIIVSE LAPSEGA TOIME TULLA?

Soovitusi vanematele:

1. Olulisim on: ole järjekindel. Kui sa lapsele midagi ei luba siis tee seda lõpuni. Ära lase lapsel ennast ringi rääkida. Ole kindel.
2. Sea sisse rutiinid, kindel päevakava. Need lapsed saavad paremini hakkama, kui nende aeg on enam organiseeritud. Kindlate reeglite puhul on ka vähem põhjust trotsida ja protestida. Lapsed harjuvad nendega kiiresti, alguses pead vaeva nägema aga pärast läheb kõik iseenesest.
3. Ära muuda tegevusi äkki. On parem, kui lapsele eelnevalt öelda, et hakatakse tegema midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks võtta. Tegutse ettevaatlikult ja ilma liigse kiirustamiseta.  
4. Muusika võib soodustada lapse uinumist. Uinumise eelselt lase lapsele rahulikku ja rahustavat muusikat, aga mitte kõvasti. Nt. Linnu laul, mere kohin jne.
5. Julgusta last üksi mängima. Vali lapse arengutasemele vastavad mänguasjad. Liiga keeruline tekitab frustratsiooni ehk agresiivsust6, liiga lihtne ei säilita huvi. Omaette mängimine soodustab süvenemisvõime arengut.
6. Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. Samas ei tohiks vanem kõhelda last distsiplineerimast kui see on vajalik. Väga oluline on pereliikmete ühesugune arusaamine.
7. Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas ja tekitab agressiivsust. Soodusta lapse tegevusi, kus ta võistleb iseendaga . Muuda lapse elukorraldust, et frustratsioonid oleksid minimaalsed.

Soovitusi pedagoogidele:

1. Oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega.
2. Võimalda lühemad õppimisajad. Tee rohkelt pause, aga mitte liiga pikki , et laps saaks puhata.
3. Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske.
4. Anna võimalusi liikumiseks. Vajadusel pea tuned õues värskes õhus. Seda aga mitte väga sageli, sest see hajutab ka tähelepanu.
5. Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus. Tee tund huvitavaks. Põimi õppimist mängudega. Läbi mängimiste ja iseseisvate ülesannetega õpib laps kiiremini ja paremini.
6. Vajadusel kasuta eripedagoogide abi. Nemad on spetsialistid ja abistavad sind sellel alal.
Tähtis on veel teada, et kuigi üliaktiivsed lapsed on püsimatud ja rahutud, ei tohi neile anda rahustava toimega ravimeid. Häire sel puhul võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda lasteneuroloogi, psühhiaatri või psühholoogi poole.
HÜPERAKTIIVNE LAPS ERINEVATEL EAPERIOODIDEL

Imikuiga.
Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega , on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe.7
Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele. Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul tulemusi, Vanematel tuleks imiku nutu peale alati reageerida, see on valu, igavuse, üksioleku väljendus. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda.8
2. Väikelapse iga.
Väikelapse psühooloogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on niinimetatud mina-periood. Aeg, mis paneb proovile lapse ja ta vanemad. Hüperaktiivne laps on loomult hea, ta ei taha kellegile kurja, kuid ta ei oska end teisiti väljendada. Ta uni on häiritud, vähkreb. Naeratab harva, kuid on sõbralik. Kergesti ärritatav, tähelepanu on pidevalt hajuv .
Hüperaktiivsuses tõttu ärkab ta hommikul varem, kui teised perekonnaliikmed. Kuigi õhtune uinumine võis venida hilisele õhtutunnile. Ärgades, on kohe tegutsemis valmis. Tavapärased mänguasjad ei huvita. Huvipakkuvamad asjad on need, mida ei lubata võtta või asuvad kuskil kõrgemal, näiteks kapi otsas.
Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära.
Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust:
1. Liider
2. Kaasamineja
3. Tõrjutu
4. Isoleeritu
Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks , 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks.9
3. Kooliiga.
Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja kaasõpilasi, unustab tihti kooliasju koju ning saab sageli märkusi. Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on need kodus ka tegemata. Vanemates klassides oskab laps olukordi ära kasutada, jättes päevikusse märkimata ebameeldivad koduülesanded, et vanematel poleks võimalus kodus tema õppetööd kontrollida.
Tunnis on hüperaktiivne laps vähese tähelepanuvõimega, unistab pidevalt, kaotab järje, unustab vajalikke kooliasju koju, vihikutes on palju hooletusvigu.
Hüperaktiivsel lapsel on raske eristada sõnu või rime, meeles pidada kõnet hääle järgi või aru saada lause mõttest. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel mingisugust segavat faktorit, olgu selleks kasvõi kärbse sumin või paberi sahin , siis suur osa jutust läheb kõrvust mööda. Keeleraskustest tulevad esile probleemid korrata lauset nii, et ta seda ise mõistaks, raske on kontrollida oma häält. Sõnavara on suhteliselt piiratud. Keskendumisvõime on on madal. Laps esitab pidevalt palju küsimusi aga ei suuda ära oodata vastuseid. Ta väsib enne. Keskendumisraskused takistavad last ümbritseva maailmaga suhtlemisel . Üksluisus ja igavus halvendavad lapse seisundit .
Õppetöös jääb laps hätta, kuna tal läheb kauem aega et õige koht üles leida ja see nõuab temalt energiat ja keskendumist. Õpetaja saab teda aidata nii, et ei aseta asju tema selja taha vaid tema ette. Häiritud kujutlusvõimega lastele sobivad pigem suure kirjaga tekstid, laia reavahega vihikud.
Lisaks on visuaalne probleem – numbrid ja tähed on sarnased kirjutamisel – g,b, d, p, q, 6, 9.
4. Noorukiiga
Noorukieaks on väikesel osal varem hüperaktiivseks diagnoositud lastel hüperaktiivusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Siiski kolmandikul kuni pooltel hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks , suitsetavad, tarbivad alkoholi või narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes tegudes.
5. Täiskasvanuiga
Täiskasvanuna on suurel osal endistest hüperaktiivsetes lastest probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida.
Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Täiskasvanu eas võib olla välja kujunenud isiksusehäire ehk psühhopaatia. Lisaks võivad tulla ka teised psüühikahäired, millest sagedasemad on masendus ja suurenenud ärevus.
KUIDAS RAVIDA HÜPERAKTIIVSUST ?
Kindlat ravi pole olemas. Kuid pakutakse mitmeid variante kuidas hüperaktiivsusega toime tulla.

DIEET
Võimalikuks vormiks oleks dieet. Kuna arvatakse, et hüperaktiivsust võib vallandada teatud toidulisandid.
S. Bernau avaldab 1995 praeguste teraapiavõimaluste kirjelduse, mida soovitatakse Saksamaal toitumise ja alternatiivsete ravivõimaluste osas, muuhulgas töörühma „ Üliaktiivne laps“ kaudu. 1995 annab J. Krause oma nõustamisjuhises kriitilise hinnangu praegusele dieediolukorrale. Ta kirjeldab hüperaktiivsetel lastel sageli esinevat suhkrusõltuvust ja võimalikku mõju serotoniinipeeglile ( serotoniinil on neurotransmitterina tähtis funktsioon ), juhib aga tähelepanu nende mõjutuste puudulikule uurimisele. Samuti kirjutab ta, et ühel uurimusel mainekas Mannheimi kliinikus esines ainult 10 protsendil lastest oligoantigeense dieediga sümptomite paranemist ( selle dieedi puhul ei saa esineda allergianähtusid; aga see on puudulik toitumine). Sellest dieedist loodeti palju abi, eriti vanemate algatusrühmas „ Üliaktiivne laps“ .10

RAVIMID
Ravimite kasutamisele tuleks mõelda siis kui laps on diagnoosipanekul halvas seisus. Osaliselt soorituspiirangutega, vaimse arengu mahajäämus, laps on rahutu või ilmneb tema käitumises vägivaldsust või negativismi . Ravimimeetodi kasutatakse peamiselt amfetamiinirühma psühhostimulaatoreid, näiteks ritaliini, captagon või dl-amfetamiinsulfaati, millel on mõju närvierutuste ülekandeainetele.
Psühhostimulaatorid põhjustavad ajuvahetuse aktivatsiooni ja normaliseerumise. Need teevad lapse ärksamaks. Tõestatud on, et suudetakse ennast paremini suunata ja paraneb pidudus ja reaktsioonivõime. Ravimite mõjul muutuvad hüperaktiivsed lapsed vähem impulsiivseks, rahulikuks, seetõttu suudavad ka kiiremini töötada.
Kõige enam kasutatakse ritaliini. Mõjuma hakkab 20-30 minutit peale manustamist. Toime tipp on 1-3 tunni pärast manustamist. Toime lakkab 4-6 tunni pärast. Tavaliselt manustatakse 2 korda päevas ning doosi suurus sõltub kehakaalust.
3. TERAAPIAD
Lisaks dieetidele ja ravimitele on olemas teraapiad, mida rakendadakse.
3. 1. MÄNGUTERAAPIA
Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam.
3. 2. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA
Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid.
3. 3. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA
Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis -
emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud,
mälestused, motoorika ) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele
igat inimest.
3. 4. ERGOTERAAPIA
Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut . Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse.
3. 5. KÕNERAVI
Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt. Kui räägivad siis räägivad palju. Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima.
Mõned neist õpivad rääkima aga grammatiliselt räägivad valesti. Raskusi on pikemate sõnade väljaütlemisel või spontaanselt väljaütlemisega. Tihti peale võivad nad unustada ka oma mängukaaslaste nimed.
3. 6. RAVIPEDAGOOGILINE HARJUTUSTERAAPIA
3. 7. PSÜHHOMOTOORIKA
KOKKUVÕTE
Referaadis uurisime aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, kuid peamiselt peatusime hüperaktiivsuse juures. Selle referaadi koostamine kujunes väga huvitavaks kuna saime teada palju uut ja huvitavat peamiselt hüperaktiivsuse kohta.
Hüperaktiivsusega kaasnevad inimeste omavahelised probleemid, raskuseid lähedaste suhete hoidmisel, raskused õppimisel, madal enesehinnang , probleemid tähelepanuvõimega.
Enamus haigusi saab ravida ravimitega nii, et sümptomid kaovad pikaajalisel kasutamisel. Hüperaktiivus on haigus, mida saab ravida aga see ei kao igaveseks . Kõige tõhusam ravi saavutatakse teraapiadega.
Loodame, et sellest tööst on abi ka teistele ja harib peale meie ka paljusid teisi. Töö tegemine oli väga huvitav ja õpetas meid hakkama saama hüpperaktiivse lapsega.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Hüpi lasteaias, Ave Nõmme Tartu 2005
2. Hüperaktiivne laps, Cordula Neuhaus kirjastus „ Kunst “ 2001
3. Interneti otsingusüsteem http://www.elf.ee/463
4. Interneti otsingusüsteem http://www.hot.ee/aveno/hyplaps.ht m
5. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, Eve Kikas
6. Wikipeedia andmebaas http://et.wikipedia.org/wiki/Frustratsioon
1 „Hüpi lasteaias“ Ave Nõmme lk. 6 Tartu 2005
2 Interneti otsingusüsteem, http://www.elf.ee/463 20. 02. 2010
3 Interneti otsingusüsteem, http://www.hot.ee/aveno/hyplaps.ht m 18. 01. 2010
4 “Õppimine ja õpetamine koolieelses eas” Toimetanud Eve Kikas lk 215
5 Interneti otsingusüsteem, http://www.elf.ee/463 20. 02. 2010
6 Wikipeedia andmebaas, http://et.wikipedia.org/wiki/Frustratsioon 25. 02. 2010
7 „ Hüperaktiivne laps“ Cordula Neuhaus kirjastus „ Kunst “ 2001
8 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 13
9 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 6
10 „ Hüperaktiivne laps“ Cordula Neuhaus kirjastus „ Kunst“ 2001
14