Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid (0)

Q: Millest on need tingitud?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Q: Kuid millised on need tüübid kes omavahel suhtlevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Q: Milliseid raskusi võib ette tulla ja millised tegurid tingivad teatud situatsioone?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Q: Mis ei lase end avada?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Q: Millised võiksid olla mitte kuulamise peamised põhjused?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Q: Mis on siin probleemi põhjuseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Q: Kuid mis kipub alateadvusesse pidama jää ?

Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Estonian Business School - Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest on need tingitud?
Kuid millised on need tüübid kes omavahel suhtlevad?
Milliseid raskusi võib ette tulla ja millised tegurid tingivad teatud situatsioone?
Mis ei lase end avada?
Millised võiksid olla mitte kuulamise peamised põhjused?
Mis on siin probleemi põhjuseks?
Kuid mis kipub alateadvusesse pidama jää ?

Estonian Business School
Diplomiõpe
SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID
Kursusetöö
Getri Järvsoo ÕDB-11
Juhendaja : prof. J.Ennulo
Tallinn 2002
1 SISSEJUHATUS 4
2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS 5
2.1 Esmamulje töövestlusel 5
2.2 Esmamulje seltskonnas 7
3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU 9
4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS 10
5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS 12
5.1 Kuulamine tööl 12
5.2 Kuulamine kodus 13
6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS 15
7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE 17
8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA 18
9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE 19
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22

SISSEJUHATUS

Suhtlusoskus on vajalikumaid ja olulisemaid oskusi, sellest sõltub inimese elus peaaegu kõik – eksisteerib ta ju miljonite teiste keskel, kellega kokku puutudes on vaja suhelda olenemata isikute endi tahtest või tüübist. Igal inimesel on oma minevik ja omadused, sellest ka erinevad vaated elule, erinevad sümpaatiad, antipaatiad, ootused ja väärtushinnangud.
Inimesele iseloomuliku maailmavaate moodustavad ka rahvus, rass , keel sugu, usk, kogu kultuur. Ei ole olemas kahte täiesti identset inimest, küll võib aga erinevate tüüpide juures leida palju sarnasusi . Suhtlusstiilid on erinevad, aga paljus ka sarnased. Millised on need erinevused ja millest on need tingitud? Viimasele küsimusele on lihtne vastata – erinevatest tüüpidest. Kuid millised on need tüübid, kes omavahel suhtlevad? Kuidas nad suhtlevad, milliseid raskusi võib ette tulla ja millised tegurid tingivad teatud situatsioone?
Probleeme tuleb tihti ette, mõnikord suuri, mõnikord väikesi, ent ikka on tegemist ka suhtlemisega. Nii näiteks on inimesi, kes oskavad seltskonda tulles alati tähelepanu äratada ning kogu melu ja tähelepanu keskel olla, sünnitades sellega mitte ainult imetlust vaid ka kadedust ja võib-olla vihkamist. Samas on mitmeid teisi, kes pingutavad kõigest väest, kuid ei saavuta edu teiste seas ega meeldi ka enesele.
Käesolevas kirjutises on vaatluse alla võetud suhtlemise komponendid, stiilide erinevused, erinevuste põhjused ning suhtlemises tekkivad probleemid.

ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS

Öeldakse, et kõige tähtsam on esmamulje. Nii see kipubki olema, sest see, mismoodi inimest hinnatakse, sõltub väga vähe sellest, kes ta tegelikult on. Just esmamulje on see, mille järgi esmakordsel kohtumisel otsus langetatakse. Esmamulje tekib automaatselt ja seda, millist infot märgatakse ning kuidas seda tõlgendatakse, mõjutavad paljuski vaatleja varasemad kogemused ja ootused.
Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab kohatud võõraid kategoriseerida. Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli hoopis illusoorsem, kui osatakse ettegi kujutada. Petlikud esmased muljed jäävad sageli püsima. (McKay.M, Davis .M, Fanning.P, 1995,
lk. 167)
Seega peaks eelarvamuste, ootuste, ettekujutuste ja siltide kleepimisega ettevaatlik olema, kuna tihtipeale võivad avastused, et inimene polegi selline, nagu esmalt arvatud, üsnagi ebameeldivaiks osutuda. Ennatlikke järeldusi tehakse peamiselt varasematele kogemustele tuginedes, levinud on üldistamine , inimese pidamine kellekski, keda ta meenutab ja sellega kaasneb tihti eeldus, et inimene käitub nii, nagu oodatakse . Kes aga hakkab võõrast esmakordselt kohates mõtlema sellele, milline on tema hingeelu või minevik, kes vaevub uurima tema eelistusi ja kuulama ta arvamusi ? Väga vähesed, ülipõhjalikud inimesed. Ometi on just see tihti olulisim, mis kaaskodanikest õige pildi annab ja väldib vastasseise ning vääritimõistmisi.

Esmamulje töövestlusel

Enamik kohataotlejaist teab, et tööintervjuul tuleb endast hea mulje jätta, kuid tihti ei osata seda teadmist rakendada. Mitte ainult korralikud riided, kena soeng ja läbimõeldud jutt ei ole otsustavad, vaid hoopis see, et osataks õigesti käituda ja rääkida ning positiivselt mõjuda just esimestel minutitel, sest tööintervjuul on esmamulje otsustav, sellest sõltub kohataotleja saatus. Kuna inimestele on sisse juurdunud hinnangumehhanism ja see toimib suurema võimaliku täpsusega, siis peab tööotsija arvestama intuitiivse inimliku eelarvamusega. (Topf.C, 2000, lk.32)
Paraku on väga vähe inimesi, kes säärases situatsioonis, nagu töövestlus, rahulikuks jäävad ja väga läbimõeldult käituvad. Tihti tekitab selline olukord hoopis suuremal või vähemal määral närvipinget, olenevalt inimesest. Üldlevinult võibki töötaotlejad jagada kolme gruppi:

tagasihoidlikud ja kinnised – need on inimesed, kes vastavad vaid neile esitatud küsimustele, ise rääkima ei kipu ja vastu küsimusi ei esita. Tihtipeale tuleb neilt vastuseid lausa välja pressida. Asi polegi selles, et nad midagi varjata tahaksid, lihtsalt nende loomus on selline, mis ei lase suud lahti teha.

Avatud ja lobisejad – see tüüp on vastandiks eelmisele. Lobisejate puhul võib kuulda mitte ainult vastuseid küsimustele vaid ka külluses kõike muud, peamiselt nende endi kohta. Tihti arvatakse, et mida sõnakam oled, seda parema mulje jätad, kuid see arusaam võib rängalt alt vedada – tööandja võib ju eelistada hoopis vähemjutukat töötajat ja teda ei pruugi üldse huvitada, mis värvi kass kohataotlejal kodus on või millist toitu ta eelistab.

Loomulikud ja arukad – just sellesse kategooriasse paigutatud inimesed löövad kõige sagedamini läbi. Nad oskavad küsimustele vastata, vaadates küsijale silma ja jäädes tasakaalukaks ka kuitahes intrigeeriva küsimuse peale. Nad ei räägi küsitlejat surnuks vaid jagab vajalikke fakte. Nad on ise huvitatud ettevõttest ning taotletavast tööst, ning tahavad selle kohta rohkem teada. Kogu olek on loomulik ja huvitatud.
Niisiis tuleks töövestlusele minnes ohjeldada oma jutukust ning jagu saada vaikimissoovist. Parim oleks jälgida kuldreegleid, mis kehtivad eelkõige kehakeele kohta ning on esimesel neljal sekundil äärmiselt olulised:

Hoida silmsidet
Naeratada
Kasutada normaalset käesurvet (mitte lodev, mitte pigistav)
Sirge kehahoiak
Kasutada rahulikku , tasakaalukat häält
Olla meeldivalt ja korralikult riides, hoolitsetud

Kõigi eelduste kohaselt peaks see looma meeldiva esmamulje, vältima negatiivse õhkkonna tekkimist ja ennetama suhtlemisprobleeme, pealegi loeb ju tegu rohkem kui sõna. (Topf.C, 2000, lk. 33) Hea algus peaks tooma ka soovitud töökoha. Nüüd sõltub juba edasisest kätumisest ja iseloomust, kuidas karjäär kulgema hakkab ja kuidas hakkab sujuma koostöö ja suhtlemine kaastöötajatega.

Esmamulje seltskonnas

Mistahes võõrasse seltskonda sattudes jätab inimene endast kõigile kohalviibijaile esimese mulje, mis võib olla nii antipaatne kui sümpaatne, sõltuvalt vaatleja maitsest, tüübist ja isegi tujust. Kuigi esmase informatsiooni edastamine sõltub ikka inimesest endast, võib paljudele siiski jällegi vale mulje jääda. Näiteks väga atraktiivselt välja nägev naine tõmbab endale paljude pilgud ja kutsub endaga tuttavaks saama. Ikka leidub seltskonnas neid, kes atraktiivsust eelistavad, ent on ka neid, kelles see põlgust esile kutsub ja pigem põgenema ajab. Nimetatud naine paistab elav ning huvitav tüüp, kuid pikemalt vesteldes võib ta osutuda ülimalt igavaks, minakeskseks ja tüütavaks. Samas võib juhtuda seltskonda kena, viisakas ja korralik, ent omaette hoidev naine, kes võib jätta mulje kui rumalast, seltsimatust, ehk ka saamatust müürilillest, kes on aga lihtsalt tagasihoidlik või liialt heade kommetega, et teistele kohe tutvusega “peale lennata”. Kui siis keegi juhtub temaga suhtlema sattuma, võib selguda taas vastupidine esialgsele arvamusele, sedakorda positiivsed mõttes..
Esimesel kohtumisel teevad inimesed teiste kohta tihti ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Tegelikult on tähtis kontrollida tähelepanekute all peituvaid oletusi, sest tehes uute inimeste ja olukordade kohta kinnitamata oletusi, on risk sattuda suhete lühiühendusse ning edaspidisest normaalsest suhtlemisest ei saa tulevikus enam asja. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 168-169)
Enamasti kleebivad inimesed võõrast nähes talle kohe mitmed sildid külge, hakatakse tegema üldistusi, oodatakse teatud käitumist. Tihti saadakse neist ootustest aimu ning inimene käitubki vastavalt teise tahtele. Tavaliselt soovitakse kellegagi tutvudes end ikka kõige paremast küljest näidata, lisades endale nii mõnedki voorused ja vaikides maha puudused. Oma tegelikku mina ei näidata ju igaühele ja hoopiski mitte esmakordsel kohtumisel. See aga tekitab hilisemaid probleeme, kuna varem või hiljem tulevad välja puudused ja lähemate suhete tekkides avastavad paljud end rääkimas hoopis teise inimesega kui tutvumisel paistis .
Palju lihtsam kõigile on asendada illusioonid tegelikkusega, kontrollides esimest muljet niipea kui võimalik ja ka siis, kui tegemist ei ole võimaliku armu - või sõprussuhtega. Tahtes inimesega pärast esimest kohtumist edasi suhelda, ei tohiks lasta tekkida eksiarvamusi, neid tuleks enneteda, olles aus, avaldada oma ootused ja arvamused ja mitte eeldades end teadvat, mida teine mõtleb või tunneb. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 176-177)

HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU

Inimese hingeelu on äärmiselt suur ja keeruline asi, mida lõpuni mõista on praktiliselt võimatu. Ometi on see väga vajalik, sest just sellest, milline on inimese sisemus, tema hingeelu, sõltub see, kes ta on, kuidas ümbritsevat tajub ja muidugi, kuidas ta suhtleb ning teisi inimesi mõistab.
Inimese hingeelu mõistmiseks oleks tarvis vaatluse alla võtta tema suhtumine kaaskodanikesse. Inimestevahelised suhted on osalt määratud looduse poolt ja sellistena muutustele alluvad . Hingeelu ei või toimida vabalt, vaid seisab alati esiletõusnud ülesannete ees, mis on lahutamatult seotud inimkooselu loogikaga, mis mõjutavad üksikindiviidi pidevalt, kuid teatud määrani alluvad talle. Inimene pole üksikeluks loodud, ta pole selleks küllalt tugev ja võib osutada loodusele vaid vähest vastupanu ning vajab seega enese säilitamiseks ühiskonda. ( Adler .A, 1995, lk.19 – 20) Ühiskond tähendab aga suhtlemist.
Iga inimese hingeelu on omaette müsteerium, ning mida rohkem keegi oma sisemust paljastab, seda kergem on teistel teda mõista. Mida aga teha, kui hingeelus on olemas selline osa, mis ei lase end avada? Just hing on ju see, mis alati haiget saab, kui ollakse solvunud, vihane , petetud. Enamasti tingivad varasemad hingehaavad ka hilisema endassesulgumise, kinnisuse ning umbusu, mis on aga omakorda ladusa suhtluse mõrvar.

ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS

Eneseavamine võib olla mõnele inimesele sama hirmus kui ohte täis sügavikku sukeldumine. Reeglina hoiab inimene end tagasi, kartes tõrjumist või halvakspanu, kuigi tavaliselt on asi just vastupidi – eneseavamine loob lähedust.
Eneseavamine tähendab informatsiooni edastamist teisele inimesele, mis hõlmab lisaks faktidele ka mitteverbaalset keelt, nagu žestid, kehahoiak, hääletoon. Eneseavamine tähendab inimese tõelise mina paljastamist, see ei saa olla valede ja moonutuste kuhi. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 29)
Kahtlemata on eneseavamine osadele inimestele lihtsam, teistele raskem. Kes on avatud meelelaadiga, sellele pole mingi mure endast, oma tunnetest ja mõtetest teistele rääkida, kes on aga juba loomu poolest kinnine või kinniseks õppinud, sellele valmistab enda hinge ja tundeelu paljastamine ränka vaeva. Ometi ei saa tahta, et teised oleksid mõtetelugejad ja lennult haarajad, ikka tuleb midagi selgitada ning vajalikku informatsiooni jagada, end avamata jättes ei saa keegi teda tundma peale tema enda.
Just kinnistel inimestel ongi enam probleeme suhtlemisel, sest nende pidev endasse peitumine tekitab väärarusaamu, valesid oletusi ning valesti mõistmist. Ei tasu pidevalt karta , et teisi endale ligi lastes jäädakse põlatu või eemaletõugatu rolli, sest eneseavamisel on mitmeid positiivseid elemente.

End avades õpib inimene ka ise end paremini tundma, sest sageli saavad mõtted, tunded ja vajadused arusaadavaks alles siis, kui need on sõnadesse pandud ning teistele välja öeldud .
Enda ja teiste inimeste tundmine on lähisuhete alus ning oma tegelikke tundeid avaldades muutub suhe tugevamaks.
Eneseavamine on tihti vastastikune. End avades saab inimene ka teistest rohkem teada ning see tingib omakorda suhtlusringkonna avardumise.
Eneseavamine võib olla esmaabi süütunde vastu, sest teistele pihtides saab inimene lahti pidevast varjamise vaevast ning suudab oma tegusid ja mõtteid ka erapooletumalt vaadelda
Eneseavamine annab juurde uut energiat, sest mahasurutud tundeid endasse peites ning mõtteid vaid endale hoides , käib inimene maha ja see suretab pikapeale välja ka suhted. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 31 - 32)

Kummalisel kombel ei mõju eelnimetatud positiivsed tegurid paljudele inimestele siiski end avama panevalt ja takistusi ning tõrkeid leidub inimeses siiski piisavalt palju, et enda avamist vältida ning seega ka suhtlemist raskendada.
Kõige suuremaks takistuseks on sageli hirm. Peamiselt varem kogetu põhjal kardetakse teiste poolt väljanaermist, ärakasutamist, tõrjumist, tagarääkimist, teiste pahameelt. Kardetakse endast halva või vale mulje jätmist, mõnikord ka karmi tõe endale teadvustamist. Nendest tõketest ülesaamine on inimesele äärmiselt raske, vahel täiesti võimatu. Olulisim siin on usaldamine. Kui ei proovi usaldada, siis ei saagi ju teada, kas teine on usaldusväärne või hoopis vaenulik. Aga tihti on kartus nii suur, et proovimisenigi jõudmine on raske. Enamasti loobutakse ja surutakse eneseavamissoov juba eos maha.
Selge on see, et erinevate inimestega kokku puutudes avavad inimesed end erinevalt. Kallimale räägitakse rohkem ja täpsemalt kui töökaaslasele, ühele kolleegile enam kui teisele jne. Ometi võib juhtuda, et ka kõige lähem inimene ei tunne oma kaaslast üldse või on temast endale lihtsalt teatud pildi joonistanud, kellega suhtlebki. Ent pole võimalik ainult illusiooni või kujutluspildiga koos olla, ükskord lõhkeb mull niikuinii ja siis võivad probleemid juba nii suured olla, et midagi enam parandada ei anna.
Kui juhtub, et suhtlemisprobleemid näivad juba üle pea kasvavat, on ainsaks võimalikuks lahenduseks endale teadvustamine , et kui eelnimetatud takistustest jagu ei saa, siis pole loota ka suhete paranemist ja ikkagi tuleb julgus kokku võtta ning alustada. Kasvõi vähimast, et siis pikkamisi ja järele kompides edasi minna.

KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS

Kui inimene on juba jõudnud sinnamaani, et otsustab end teisele avada, peab ta leidma kuulaja. Lihtsalt kuuljast ei piisa, vaja on süvendatud kuulamist, et inimene end hästi tunneks. Paraku oskavad kuulata liiga vähesed, kuigi see on eduka suhtlemise ja sügavate suhete puhul väga tähtis.
Millised võiksid olla mitte kuulamise peamised põhjused? Enamasti aja, tahtmise, viitsimise puudus või mitte oskamine.
Saja protsendiliselt võib nõus olla raamatu “ Suhtlemisoskused ” autoritega (vt. Kasutatud kirjanduse loetelu ), kelle arvates on kuulamisoskus inimsuhete loomisel ja ja ülalhoidmisel hädavajalik, sest seda oskust hinnatakse tavaliselt kõrgelt. Sõprussuhete puhul on kuulamisoskus asendamatu tarve ning igal pool mujalgi elus võib see ainult kasu tuua. Osates kuulata on võimalik teisi märgatavalt paremini mõista, aru saada nende tunnetest, vajadustest ja ootustest. Kuulamisoskuse puudumine toob kaasa olulisest informatsioonist ilma jäämise ning lähenevate probleemide mitte märkamise.
Kuulamisoskusest jääb tavaliselt vajaka egoistlikel inimestel, kelle mina tähtsus ei lase teistel end avada. Tihti on sellised inimesed tüütud ja väsitavad, neid ei huvita kaaslased vaid nemad ise. Nad sammuvad kindlalt läbi elu, teadmata vahel isegi, et nende suhtlemine teistega on rajatud väga nõrgale jääle. Sellekohaseid etteheiteid kuuldes ei võta nad tavaliselt süüd omaks, rääkimata oma kuulamisoskuse parandamisest.

Kuulamine tööl

Ka tööalaselt ja karjääri tehes on kuulamisoskus oluline. Pole ju võimalik oma kaastöötajatega lävida teadmata nende arvamust või ideid. Inimene, kes on tähelepanelik, peab seda ka näitama. (Topf.C, 2000, lk.40) Huviga kuulates ning ülemuse või kolleegi jutule kaasa elades kindlustatakse sümpaatne vahekord ning ladus tööõhkkond.
Hea kuulamisoskus on vajalik ka teatud ametites. Enamik müüjaid teeb selle vea, et ei lase kliendil rääkida, vaid vastupidi – räägivad ise võimalikult palju. See toob tihtilugu kaasa hoopis selle, et klient tunneb end ahistatuna, solvatuna ning tähelepanuta ning läheb minema, kuid müüja saab kahekordset kahju: kaupa müüa ei saanud ning oluline teave, mida klient oleks võinud toote kohta anda, jäi ka kuulmata. Just see müügiinimene, kes oskab kuulata, jätab endast kompetentse, ausa ja usaldusväärse mulje ning müüb seetõttu ka palju paremini, on edukas. (Topf.C, 2000, lk. 127-128)

Kuulamine kodus

Tihti on just koduseinad need, mille vahel kuulamisoskuse puudumise üle enam kurdetakse, kuigi “Suhtlemisoskused” autorite meelest tuleb kuulamisoskus kõige rohkem kasuks just partneriga suheldes. Paljude lahkuläinud abielude põhjuseks tuuakse just seda, et üks pool ei kuulanud teist. Ei saa elada aastaid koos, suheldes ainult söögitegemise või lastekasvatusega seotud asju möödaminnes rääkides, ikka vajab mees või naine, et tema lähim, elukaaslane , tema muredele ja rõõmudele kaasa elaks, teda süvenenult kuulaks. Mis on siin probleemi põhjuseks? Ikka jälle sama – viitsimatus, tahtmatus, aja puudus, tüdimus.
Olenemata inimese tüübist kasutab igaüks kuulamistõkkeid (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 16). Reeglina on inimene pärast tööd väsinud, tülpinud ja soovib rahu saada, niisiis on loomulik, et peamiselt kasutatakse neid tõkkeid just õhtul kodus olles. Mees ei viitsi kuulata naise muret selle üle, et talle liiga vähe tähelepanu pööratakse ja juba mitu kuud pole lilli toodud; mees on solvunud, et naine vaatab tuima näoga televiisorit, kui tema oma tööpäevast jutustab; laps lööb pauguga ukse kinni, kui ema ta kooliprobleemide või sõbrannaga tüllimineku üle kurtmise peale vaid noogutab ja sibulat edasi hakib.
Just perekond ja lähedased on need, kes omavahel väga hästi ning aktiivselt kuulata peaksid oskama. Probleemide tekkides ei ole kunagi süüdi vaid üks pool ja sellisel juhul lihtsalt tuleb maha istuda ja omavahel rääkida ning teineteist kuulata, et asi krahhiga ei lõpeks.

ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS

Teiste inimestega suheldes väljendatakse oma tähelepanekuid, mõtteid, soove ja tundeid. Iga situatsioon ja inimene nõuab aga erinevaid väljendusstiile ja sõnavara. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 39)
Eneseväljendus on sama oluline kui kuulamisoskus, sest pole ju midagi kuulata, kui keegi ei räägi. Rääkimine on juba eneseväljendus.
Eneseväljendust läheb vaja absoluutselt iga kord, kui inimene suu millegi ütlemiseks lahti teeb, olgu see siis soovi, tahtmise, tähelepaneku või mõtte avaldamine. Mitte igaühele ei ole eneseväljendus lihtne protsess, ning see raskendab kahtlemata suhtlemist. Siingi tuleb arvestada, et inimesed ei ole mõtete lugejad ning üksteise mõistmine on raskendatud ning konfliktne, kui eneseväljendus on puudulik.
Eneseväljendus võib saada ohustatud ja tekitada suhtlemisprobleeme, kui inimene satub ärevusse. Kui näiteks ähvardab inimest oht jääda ilma oma töökohast, viib see ta paanikasse ning pöördudes meeleheites oma ülemuse poole, võib suur ärevus viia tasakaalust välja kogu eneseväljenduse ning paljastada muretseja paanikaseisundi. See omakorda viib tormakate ja läbi mõtlemata tegudeni, suhtlemisprobleem on käes. ( Ellis .A, 2000, lk. 25)
Suuri probleeme tekitab ka nn risustatud sõnumite kasutamine täissõnumite asemel. Tihtilugu jätavad inimesed tunnete või mõtete varjamiseks midagi olulist ütlemata, selle asemel proovivad hoopis vihjata ja varjatult sõnumit edasi anda, mis aga tekitab üldjuhul segadust , solvumist, viha. Just nimelt mõtte või soovi varjatud olek sõnumis tekitab suuri suhtlemisprobleeme enamike inimeste vahel. (McKay, Davis, Fanning, lk. 43)
McKay, Davis ja Fanning on välja toonud tõhusa eneseväljenduse reeglid, mis ütlevad:

Sõnum peab olema otsekohene
Sõnumi peab esitama kohe
Sõnum peab olema selge
Sõnum peab olema sirgjooneline
Sõnum peab kuulajat toetama

Seega, neid reegleid järgides ja neid praktiseerides peaks olema võimalik end teistele hästi arusaadavaks teha ning vältida valestimõistmist.

KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE

Isegi vaikides on võimalik suhelda. Psühholoogiaprofessor Albert Mehrabiani andmetel on kehakeele mõju sõnumi edasiandmisel ülimalt olulise tähtsusega – see moodustab 55% sõnumist. Sageli on kehakeel palju usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 57) Selge on see, et kui inimese sõnad ütlevad üht, kuid näoilme ja žestid räägivad hoopis teist keelt, ei mõju tema öeldud sõnad usutavana. Et vältida suhtlusprobleemi, mis võib eeltoodust tuleneda, peab inimene olema aus või oskama väga hästi valetada, sest tõhusa suhtlemise aluseks on siin mõlema keele ühildumine. Kehakeel paljastab tihti enam, kui inimene ise sooviks. Et seda märgata, tuleb ennast hoolikalt silmas pidada ning kontrollida või viia hoopis hääl ja sõnad kokku kehakeelega st rääkida alati tõtt, et mitte end liigutustega reeta ja uusi probleeme tekitada.

LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA

Läbirääkimisoskus on sama suur kunst kui kuulamine või eneseväljendus. Läbirääkimisi ei peeta ainult äripartnerite vahel vaid seda tehakse ka sõprade ja perekonna seas, samuti kollegide hulgas olles. Läbirääkimiste tulemusel võivad kokkuleppele jõuda eriarvamusel olevad pooled ning leida mõlemaid rahuldava tulemuse.
Just läbirääkimiste tekkides on lähenemas või juba käes konflikt, mida inimestel lahendama tuleb asuda . TÜ psühholoogiamagistrant Kaili Paltsi arvates on igapäevases suhtlemises konfliktid täiesti paratamatud, seega peaksid kõik rahulikku keskkonda armastavad inimesed õppima nendega toime tulema , ning esitab selleks mitmeid võimalusi. Et alati pole probleemi vältimine , tasandamine või selle vastu võitlemine võimalik, siis probleemilahendus, kus kasutada läbirääkimisi ja kompromisse, on tavaliselt parim võimalus harmooniat ja kokkulepet saavutada. Ka läbirääkimiste puhul ei saa kuidagi üle ega ümber kuulamis- ning eneseväljendusoskuse vajalikkusest , et võimalikult head tulemust saavutada.

ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE

Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid, seisukohti, mõtteid, tundeid ja küllap ka suhtlusstiile. Inimesi võib liigitada kuidas tahes: optimistid, pessimistid, melanhoolikud, flegmaatikud, armukadedad, agressiivsed, allaheitlikud jne. Tüüpe on palju ning nende kõigi suhtlemispõhimõtetest aru saamine ja neisse süvenemine ei ole lihtne. Kõiki tüüpe ühendab ühes ühiskonnas koos eksisteerimine ja omavaheline suhtlemine. (Adler.A, 1995, al. lk. 95)
Suhtlemises on tähtis roll inimesetundmisel. Teades, kuidas üks või teine tüüp tavaliselt käitub, on võimalik end tema “lainele häälestada” ning võimalikke probleeme vältida. Siinjuures õpib teisi uurija ka enda kohta nii mõndagi ja tavaliselt lihtsustab see suhtlemist veelgi.
Palju pööratakse seejuures tähelepanu näiteks horoskoopidele ja kõikvõimalikele testidele. Ikka leitakse neist nii palju tuttavat, mis tekitab äratundmisrõõmu, ent ka võõrast, mida küll püütakse eitada, kuid mis kipub alateadvusesse pidama jääma .
Käesolevat tööd kirjutades viis selle autor läbi väikese eksperimendi, mis pidi näitama kui hästi inimesed iseendid tunnevad ning kui suur mõju võib psühholoogilistel testidel olla. Eriti huvitas eksperimendi läbiviijat suhtlemist puudutava vastuse õigsus.
Nimetatud testi autoriks on keegi D.Keirsey ja selle on oma kodulehele üles pannud keegi Tartu Ülikoolis psühholoogiat õppinud Boris. Test koosneb 70 küsimusest, millest igal on kaks valikvastuse varianti ning annab lõpuks neljatähelise vastusekombinatsiooni, mis on moodustatud erinevate tüüpide algustähtedest. Testi lõpus võib igaüks siis oma tüübiga tutvuda. Test asub internetis aadressil http://www.hot.ee/types .
Testi paluti teha 30 inimesel, kellest 20 olid eksperimenteerija isiklikud tuttavad ja 10 täiesti võõrad. Tulemused olid hämmastavad. Ainult kaks testitegijat, (kes mõlemad on testi tulemuste järgi täpselt sama tüüpi) väitsid, et praktiliselt ükski lause ei käi nende pihta ning kogu tulemus on mõttetu. 28 testitegijat olid hämmingus – nii täpset vastust polevat ükski neist varem üheski testis kohanud, vähem kui 80% täppiminekut ei esinenud kellelgi ja enamuse arvates oli isegi 100% täpsust. Tuttavate puhul oli võimalik autoril nende arvamust oma hinnanguga kontrollida ja see ühtib täielikult ja üllatuslikult testitegijate arvamusega.
Sellest võib järeldada, et nii mõnedki psühholoogilised testid on kasulikud eeskätt sellepärast, et nende kaudu õpib inimene end paremini tundma ning see omakorda paneb teda ka teiste vastu huvi tundma. Enda tundmine parandab ja arendab aga suhtlemist.

KOKKUVÕTE

Suhtlemine on lai mõiste ja selle kunsti valdamiseks tuleb end pidevalt arendada. Et inimesed ja kultuurid on erinevad, siis tuleb tihtipeale kasutada kogemusi ja teadmisi, et teisi mõista ning iseennast teistele arusaadavaks teha.
Loomulikult on kasulik omandada raamatutarkust, ent ainult selle najal hästi suhtlejaks ei saa ning ka probleemide vältimine ning lahendamine on komplitseeritud. Kuna inimene eksisteerib teiste inimeste keskel, siis saab ta suhtlemispraktikat külluses iga päev. Igaühe oma asi on, kui palju ta juurde õpib, teiste ja enda käitumist jälgib ning kuidas igapäeva elus toime tuleb. Kuid et olla edukas ja rahuldavalt toime tulla, on vaja suhelda, on vaja vallata suhtlemiskunsti, millest sõltub elus peaaegu kõik.

KASUTATUD KIRJANDUS

Adler, A. (1995) Inimesetundmine. Tallinn: Kupar. 156 lk.

Ellis, A (2000) Kuidas saada jagu oma ärevusest. Varrak. 271 lk.

McKay, M. Davis,M. Fanning,P. (1995) Suhtlemisoskused. Väike Vanker . 294 lk.

Topf, C. (2000) Kehakeel ja edukas karjäär. Odamees. 138 lk.

Palts , K. Kaili Paltsi artikkel “Konfliktist ja selle lahendamise viisidest ” http://www.tnk.tartu.ee/0konfliktist.html (19. märts 2002)
21

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 20 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

GetriJ Õppematerjali autor

Kursusetöö psühholoogias

Psühholoogia suhtlemine suhtlemisprobleemid hingeelu kehakeel suhtlemine

Kasutatud allikad

https://www.tnk.tartu.ee/0konfliktist.html

Sarnased õppematerjalid

docx

SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE

ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat

Sotsioloogia

docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

lahendusi kaaluda ja järele proovida võib tekitada sõltuvust või vastupanu 5. LOOGIKA KASUTAMINE/ ARGUMENTEERIMINE Sa eksid, sest.... Jah, aga mõtle loogiliselt... kutsub esile oma seisukohtade katismist ja vastuargumente teine in. ei kuula sind enam võib tekitada alaväärsuse tunnet 6. HINNANGUTE ANDMINE/ KRITISEERIMINE, SÜÜDISTAMINE See on lapsik mõtlemine Sa oled lihtsalt laisk .... Ise oled süüdi .... vihjab teise ebakompetentsusele, rumalusele, otsustusvõimetusele suhtlemine katkeb kuna kardetakse negatiivset hinnangut hinnanguid võetakse sageli tõe pähe 7. KIITMINE, NÕUSTUMINE Sa oled nii tubli ju, küll sa saad hakkama Asi ei ole sugugi nii hull oht näidata üleolekutunnet, mis tekitab teises alaväärsust võib tunduda manipulatsioonina, et esile kutsuda soovitavat käitumist ka tulevikus võib põhjustada ärevust, juhul kui teise in. arusaam iseendast ei lähe kiitusega kokku 8. SILDISTAMINE/ NAERUVÄÄRISTAMINE Sa oled tõesti saamatu

Suhtlemis psühholoogia

pdf

Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning "Suhtlemisoskused&qu ot;

3) Konflikti tuleb iga hinna eest vältida. Juhtnöörid edukaks suhtlemiseks: 1) Valmistuge. 2) Kontrollige, kas partneril on praegu tahtmist teiega sellel teemal rääkida. 3) Olge positiivselt meelestatud. 4) Kasutage «mina»-sõnumeid. 5) Hoiduge «sina»-sõnumeid. 6) Olge konkreetne. 7) Aktiivne kuulamine. 8) Ärge muutke teemat. 9) Leppige kokku katseajas. 10) Tänage partnerit, et ta teiega intiimeluprobleemidest rääkis. Lapsega suhtlemine Mõjukas lapsevanem mõistab asjad: 1) Ta on inimene, kellel on omad probleemid. 2) Tema lapsed on ka inimesed, kellel on omad probleemid. Kuna küsimused nõuavad vastuseid, on küsija see, kes vestlust juhib. Rusikareeglit selleks, et end lapsele arusaadavaks teha: 1) Konkreetsus. 2) Momentaansus. 3) Hoiduge hukkamõistust. 4) Järelkindlus. Süüdistusi ja silte kleepimist saab vältida: 1) Olukorda või probleemi kirjeldades ärge kasutage sõna «sina». 2) Jagage infot.

Psühholoogia

docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

Sissejuhatus teemasse. 1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek. Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteeriumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma rollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda situatsiooni muutudes. 4

Suhtlemispsühholoogia

doc

Suhtlemisõpetus ja klienditeenindamine

Risustatud sõnumid varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast minatasandit ja ka tähelepanna ümbritsevate minatasandit. Klienditeenindus. Kontakt kliendiga on omaette asi

Klienditeenindus

doc

SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID

SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1

Psühholoogia

doc

Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimuste vastused

Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine

Psühholoogia

docx

Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused.

kuna kui siseklient on hästi teenindatud, teenindab ta ka välisklienti hästi. Kui siseklient on pandud ennast hästi tundma, siis tunneb ta ennast ka selles organisatsioonis vajaliku ja tähtsana. Kui need punktid on täidetud ka sisekliendi teenindamisel, siis võib sisekliendi enda teenindamise kvaliteet tunduvalt paraneda. Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka siseklientide hästi teenindamisel, kuna sellest oleneb kui hästi ettevõtte töötaja ise teisi teenindab.

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

Rohkem sarnaseid