Hüperaktiivne laps (2)

Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab?
Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret.
AJALUGU
Esimest korda kirjeldati 1902 .a ( Still )- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas.
Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots .
PÕHJUSED

Närvisüsteemiga seotud

Pärilikud põhjused

Ümbritseva keskkonna mõjutused
ESINEMINE
Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid.
PROBLEEMID

Spetsiifilised õpiraskused

Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem , st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt väljendada v puudub kõne täiesti. Räägitakse nn `pudikeeles` v väljendab end täiesti arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused.

Psüühilised protsessid

Motoorika : liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu.

Uni: unehäired esineb h.akt lastest pooltel- raskused uinuda, pinnapealne uni ja paljukordsed öised ärkamised.

Meeleolu ja emotsioonid - meeleolude kiire vaheldumine ning madal enesehinnang . Tihti avaldub sisemine pinge kehaliste kaebustena. Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid samas võib esineda ka suurem pärilik soodumus .

Suhtlemine : probleemid on iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult h.akt-sele omastest iseärasustest.
HÃœPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE
Eakaaslastest eristab h.aktiivset last 3põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel, vähene tähelepanuhäire ja impulsiivne käitumine.
Ülemäärane aktiivsus

• Ei suuda rahulikult paigal püsida
  
• Pidev liikumine: jookseb , ronib, hüppab
  
• Paigalpüsimatu, ei suuda paigal seista, istuda- niheleb
  

Impulsiivne käitumine

• Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud
  
• Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele
  
• Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult
  
• Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös
  

Tähelepanu puudulikkus

• Suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25min
  
• Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele
  
• Ei pane tähele pisidetaile, teeb nn hooletusvigu
  
• Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega
  
• Kaotab sageli oma asju, ei pane tähele kuhu ta need unustas
  
• Igapäevases tegevuses halva mäluga
  

NB: erinevad tunnusjooned ei avaldu alati ühesuguse tugevusega .
Iseloomulik on see et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet.
Hüperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel ja erinevates keskkondades
IMIKUIGA
Laps sageli erutatud ning närviline. Meeldib kui ema on läheduses. Kehalised oskused arenevad mõnikord kiiremini kui eakaaslastel. Pidevalt peab valvama.
VÄIKELAPSEIGA
Ärkab hommikul vara, õhtune uinumine venib pikale. Huvi tunneb asjade vastu, mida lapsel tavaliselt võtta ei lubata. Keelud ja korraldused ei mõju tihtipeale üldse- laps ei pane neid tähelegi. asjad ununevad alatihti kuhugile, tegevuses vähe sihikindlust ja püsivust
KOOLIIGA
Tuleb sageli koju märkustega päevikus. Tuba on alailma sassis, koristamisharjumus ei kujune ka pideval tagantsundimisel.
Koduste koolitööde tegemine on viimane mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub- enne vaja välja minna, trenni minna, Tv-d vaadata jne. õpetajale jääb silma sellega, et unistab tunnis, kaotab järje, unustab alalõpmata kooliasju koju. Palju hooletusvigu.
NOORUKIIGA
Noorukieas h.aktiivsusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. 1/3 – ½ hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid v käitumishäired. Ei pea lugu autoriteetidest, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele, satuvad sageli kaklustesse ning konfliktidesse eakaaslastega. Sageli kampade liikmed, suitsetavad/tarbivad alkoholi v ka narkootilisi aineid. Toetava keskkonna mõjul tuleb laps enamvähem eakohasel viisil toime. Energilise oleku tõttu on tihti eakaaslaste hulgas populaarsed. Tunduvad riskivalmivad , aktiivsemad, julgemad, täiskasvanulikumad.
TÄISKASVANUIGA
Suuremal osal on probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega. Enamasti ei saavuta nad töökohal siiski kuigi soodsat kohta, sest ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja tööd korralikult planeerida .
Raskusi lähisuhete hoidmisega. Selline suhe ammendub kiiresti. Otsitakse üha uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslasi, satutakse sõltuvusaineid tarvitama.
Välja võib olla kujunenud isiksusehäire e psühhopaatia. Lisanduda võivad masendus ja suurenenud ärevus. Haridustee jäänud tihtipeale lühemaks häiretest tingitud probleemide tõttu, v ka loobumise tõttu vaimset pingutust nõudvast tegevusest.
MÕJU VANEMATELE JA ÕPETAJATELE
Lapse ema tunneb end sageli ebaõnnestunud lapsevanemana, kes ei ole lapse kasvatamisega toiime tulnud. Sellist arvamust kinnitab ka ümbritsevate inimeste suhtumine. Uuringutes leitud, et h.aktiivsete laste vanemad lahutavad oma abielu sagedamini. Õpetajad võivad sama pere vennale -õele pidevalt teada anda h.aktiivse lapse käitumisest, lootes sel viisil panna vastutust ka neile. H.aktiivse lapse olemasolu klassis segab õpetajal tunni läbiviimist. Õpetaja häiritud ja vihastub, kui korduvaid märkusi tähele ei panda. Tihti panevad õpetajad ise kusagilt kuuldu v loetu põhjal diagnoosi ning käituvad temaga vastavalt sellele.
RAVIMID
Raviks on kasutatud ajutegevust ergutavaid aineid e simulante. Eestis võimalik kasutada ravimit nimega ritaliin. Seda saab välja kirjutada ainult lastepsühhiaater v ka neuroloog , kui lapse diagnoos on kindel ja pole vastunäidustusi. Selle toimel ergutatakse aju pidurdust, mistõttu h.aktiivsusele omased tunnusjooned vähenevad. Kõrvaltoimed sagedamini: söögiisu langus, unehäired, võib suureneda ärritatavus.