Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mäng arengupsühholoogia vaatenurgast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Mäng
  • Kindel definitsioon puudub
    • Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada
    • Mäng on lihtsalt käitumisviis
  • Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise.
  • Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut
  • Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida.
  • Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse.
  • Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada.
  • Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski)
  • Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale
  • Mäng muutub suhtlusvahendiks – psühhomotoorsed mängud
  • Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline
  • Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks
  • Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kätte võtta, suhu panna, erineva tekstuuriga
  • Meeldivad liikuvad asjad ning ka hääle peale leidmine
  • Umbes kolmandal eluaastal areneb võime mängida oma eakaaslastega. Hakkab sümbolitega manipuleerima. Talle meeldib matkida.
  • Sümbolmängud - > keele ja mõtlemise areng / 2ea. Kujutlev reaalsus. Uus teave kombineeritakse. Laps hakkab rohkem teisi jälgima.
  • Surmamäng – laps lahendab oma tundeid läbi selle.
  • Viide lapse probleemidele – laps ei suuda mängida, mänge välja mõelda jne.
  • Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a – sisuga , tegevuste jadad . Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed mängud. Kokkulepped. Mina arendamine.
  • Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist.
  • Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased.
  • Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge
  • Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia . (Ettekujutus mereröövlist).
  • 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud – roll. Rollimängud
  • 3-4a – liikumismängud. Süžee, roll, suhe. - Mina-küpsus – suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus.
  • Eelkooliiga – rollimängud. Täiskasvanute rollide mängimine, tahteline käitumine (loomingulised rollid). Reeglid.
  • Kooliiga – mängukaaslasteks need, kes on sama arvamusega. Seaduste ja reeglite järgimine. Reeglite ületähtsustamine. u.10 aatast saavad aru, et reegelid saab muuta. Mängude sisu tuleb rohkem filmidest ja raamatutest. Palju liikumismänge, võistlus ja domineerimine. Mänguasjadele aina vähem tähelepanu. Mängu hakkab vähemaks jääma, tuleb õppimine, huviringid .
  • Murdeiga – lauamängud. Suhtlemisprobleemid, füüsiline aktiivsus langeb, arvutimängud,

Mäng arengupsühholoogia vaatenurgast #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2triin270 Õppematerjali autor
- Kindel definitsioon puudub
o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada
o Mäng on lihtsalt käitumisviis
- Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise.
- Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut
- Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida.
- Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse.
.....

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Mängu mõiste

reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes.

Arengupsühholoogia
thumbnail
22
doc

Arenguspsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia ­ mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia

Arengupsühholoogia
thumbnail
102
doc

Mängud

............................................................................... 93 Ketikull............................................................................................................................... 93 Kivikuju.............................................................................................................................. 94 Vanaema lõngakera .......................................................................................................... 94 Toolide mäng..................................................................................................................... 94 Telefon.............................................................................................................................. 94 Peegel............................................................................................................................... 94 Mul on üks tore tädi.................................................................................

Mäng
thumbnail
70
docx

Arengupsühholoogia

teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine

Psühholoogia
thumbnail
29
docx

Arengupsühholoogia

staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka psühholoogiline ja vaimne pool. A. Gesell ei nõustu Halli seisukohaga ning leiab, et areng on juhitud geneetilistest protsessidest, rõhutas küpsemisteooriat, kus väidab, et organism areneb läbi bioloogiliste mehhanismide kompleksi ja inimese arenevad võimed on seotud teatud ajaliste piirangutega. Teda huvitas motoorika ehk aju areng ja

Arengupsühholoogia
thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises

Üldaine arengupsühholoogia
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga

Arengupsühholoogia
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia

1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 ­ väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte .

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun