Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis depressioon tegelikult on?
  • Miks depressioon tekib?
  • Kuidas ennast ise aidata?
Depressioon
Mis depressioon tegelikult on?
  • Depressioon on meeleoluhäire. See haarab inimest tervikuna , võttes kogu elujõu, energia, huvid, ja lootuse .
  • Depressioon on palju enam kui tavaline kurbus, halb tuju või pettumus, mis võivad mööduda juba järgmisel päeval.
  • Depressioon võib tekkida igaühel sõltumata vanusest , soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest.
Miks depressioon tekib?
  • Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused (pikaajaline stress, psühhotrauma)
  • Minevikus toimunud kurvad sündmused ja õnnetused (lähedaste kaotus, füüsiline ja seksuaalne vägivald )
  • Muutused aju keemilises tasakaalus (ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest, päevavalguse puudumisest)
  • Isiklik kaotus (pikalt kestev lein )
  • Keskkond (talvemasendus, üksindus )
  • Haigus ja ravimid (kroonilised haigused)
  • Pärilikkus
  • Hormonaalsed muutused naistel ( rasedus , sünnitus, menopaus )
  • Isiksus (liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine, liigne perfektsionism)
Depressiooni sümptomid:
  • Piinav ja pidev kurvameelsus, meeleheide, tühjustunne
  • Lootusetus ja abitustunne tuleviku suhtes
  • Keskendumisraskused
  • Võimetus tunda rõõmu
  • Pinge ja ärrituvus
  • Madal enesehinnang ning süü- ja väärtusetustunne
  • Suhtlemisprobleemid
  • Negatiivne mõtlemine
  • Unehäired
  • Häired seksuaalelus
  • Söögiisu muutus
  • Kehalised kaebused
  • Enesetapumõtted
Pilt
Depressiooni ravi
Depressiooni raviks kasutatakse nii psühhoteraapiat kui ka medikamentoosset ravi.
Psühhoteraapia  on depressiooni ravis tihti väga mõjus.  Rääkimine annab võimaluse näha asju erinevate nurkade alt ning leida sel viisil lahendusi.
Peamiselt kasutatakse depressiooni ravis kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, suhete teraapiat ja psühhodünaamilist teraapiat. Sageli kombineerivad psühhoterapeudid erinevaid meetodeid .
Üldiselt soovitatakse depressiooni raviks kasutada ravimeid, kui depressioon on mõõdukas või raske. Medikamentoosne ravi on alati tõhusam, kui seda kombineerida psühhoteraapiaga.
Depressiooni ainult leevendavad antidepressandid .
Antidepressandid mõjutavad tasakaalu nendes aju osades, mis reguleerivad meeleolu, reaktsiooni stressile ja füüsilisi tunge nagu uni, söögiisu ja seksuaalsus.
Kuidas toetada depressioonis olevat teist inimest?
Ole mõistev!  Suhtlemisel võib depressioonis inimene käituda nii, et tunneb end ise halvasti, eemale tõrjutud ja väsinud. Oluline on meeles pidada, et depressioonis inimene ei käitu niimoodi kiusu pärast. Depressioonis inimesele on väga oluline, et keegi teda kuulab, väärtustab ja toetab.
Soodusta regulaarset sportimist! Liikumine on depressioonist paranemisel väga oluline. Füüsiline aktiivsus peaks olema regulaarne ja igapäevane, kuid ei pea olema kurnav. Piisab jalutuskäigust, rattaga sõitmisest või mingist muust taolisest sobivast tegevusest.
Toeta suhtlemist! Üksindus ja isoleerumine ainult halvendavad depressiooni vaevuseid. Seepärast julgusta kohtumisi sõprade ja koolikaaslastega, võib-olla saad näiteks aidata organiseerida ühiseid ajaveetmisvõimalusi.
Ole teadlik määratud ravist ! Püüa teada saada, kas teismeline tarvitab määratud ravimeid, käib psühholoogiga kokku saamas ja teeb teisi paranemiseks ettenähtud toiminguid .
Loe depressiooni-alast kirjandust ja õpi seda haigust tundma! Mida rohkem sa tead, seda kergem on sul toime tulla ja toetada depressiooni all kannatavat noort.
Ole kannatlik ! Paranemine kulgeb sageli läbi tagasilöökide: rõõmusta väikeste edusammude üle ning ole valmis tagasilangusteks.
Kuidas ennast ise aidata?
  • Sport ja füüsiline aktiivsus- piisab isegi 30 minutist päevas.
  • Toitumine -Soovitatav on süüa regulaarsete vahedega, mitmekülgselt ja hoida söödud toidukogus mõõdukas.
  • Uni- Peaaegu kõik inimesed vajavad igal öösel umbes 8 tundi und.
  • Suhte ümbritsevate inimestega- Otsi tuge usaldusväärsetelt inimestelt oma ümber, hoia nendega suhteid. Suhtle regulaarselt sõprade ja perega , võimalusel liitu mõne huvialaringi või -grupiga.
  • Stressi vähendamine-   Püüa teha vajalikke muutusi ja lahenda pingeid, et elu muutuks mõnusamaks. Liigne stress võimendab depressiooni sümptomeid ning soodustab depressiooni arengut.



Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gertrud8 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Depressiooni sümptomid ja põhjused
11
doc

Depressiooni sümptomid ja põhjused

Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depres

Psühholoogia
Toimetulek depressiooniga
20
doc

Toimetulek depressiooniga

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 DEPRESSIOONI RAVI...................

Psühhiaatria
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se

Arengupsühholoogia
Depressioon
17
odt

Depressioon

Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................. Depressioon eakatel...................

Psühholoogia
Oska ja julge otsida abi
32
docx

Oska ja julge otsida abi

Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................

Bioloogia
Psühhopatoloogia
83
docx

Psühhopatoloogia

Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajute

Psühhomeetria
Kliiniline psühholoogia konspekt
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm ­ lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine ­ normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine ­ normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine ­ vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -

Kliiniline psühholoogia
Psühhopatoloogia kordamisküsimused
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised ­ psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised ­ psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündm

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun