Põhjavesi Mis on põhjavesi? · Põhjavesi on kivimite ja setete poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel järjest sügavamale. 1. Pinnase veemahutavus Pinnase poorsus · Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind (osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus. Erinevate kivimite ja setete poorsus · liivakivid ja lubjakivid 10-20% · kruus 24-36% · liiv 31-46% · moreen 25-40%
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt
Sooja-erimahtuvus c [J/(kgK), kWh/(kgK)]; Õhutihedus (praktilistes arvutustes kasutatakse õhu eriläbilaskvust m3/(msPa) ehk m2/(sPa)) Veeaurutihedus (difusioontakistus, mida standardi järgi iseloomustatakse ekvivalentse õhukihi paksusega m või difusioonitakistusteguriga  suhtarvuga . Praktilistes arvutustes kasutatakse materjali auru-eriläbilaskvust kg/(msPa) ja materjalikihi aurupidavust m2sPa/kg); Niiskusesisaldus (kaalulise suhtarvuna: materjalis sisalduva aurustuva vee mass jagatud materjali kuivmassiga, kg/kg, või mahulise suhtarvuna: m3/m3); Niiskuseimavus (maksimaalne niiskusesisaldus); Mahu muutlikkus (soojuse ja niiskuse muutuste mõjul). Omaduste arvväärtused sõltuvad konkreetsest materjalist, keskkonnatingimustest (eeskätt niiskusest) ning ka ehituskvaliteedist. Iga konkreetse materjali puhul tuleks kasutada tootja
Allesjäänud 400 ootab kohe-kohe oma järge. Suurimad tapjariigid. Väljasurnud liikide arvult on ületamatu USA. Ja seda kõikides kategooriates -- nii juba väljasurnud, kohe-kohe kaduvate kui ka tõsises ohus olevate maade arvestuses. Ükski teine riik ei suuda maailmavalitsejaga rinda pista. Ameerika Ühendriikide kõrval torkavad mõrtsukriikide esikümnes silma paljud saareriigid. Arvestades nende väiksust ja seal elutsevate olevuste unikaalsust, pole imestada midagi. Tõsi, ohvrite suhtarvuna, olgu siis ruutkilomeetrite või elanike arvu kohta, oleksid saareriigid kindlasti Ühendriikidest eespool. Arvatakse et 70% kõikidest Maal olemas olevatest liikidest elab vaid 12 «megariigis» - Kolumbias, Brasiilias, Mehhikos, Kongos, Madagaskaril, Indoneesias ja Austraalias, Peruus, Ecuadoris, Malaisias, Indias ja Hiinas. Enam kui pooled neist on aga koondunud vaid seitsmesse riiki: Kolumbiasse, Brasiiliasse, Mehhikosse, Kongosse, Madagaskarile, Indoneesiasse ja Austraaliasse
Tavaliselt tähendab joonte vahe orienteerumiskaardil 5 või 2,5 meetrist kõrgust. Kõrgusjoonte vahe kirjutatakse kaardi mõõtkava kõrvale, nt. h=2,5 m. 1.6 Mõõtkava Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil: 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. 1. Suhtarvuna 1:50 000 2. Murdarvuna 1/50 000 3.Selgitava tekstina 1cm kaardil vastab 500 m maastikul Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava, seda
Ka selles protsessis kasutatakse aruandeid. Samuti võib osutuda vajalikuks intervjueerida seotud osapooli. Väljundid Uuritakse projekti tegevuste tulemusi ja nende vastavust saavutamise indikaatoritele. Väljundite indikaatorid võivad olla kvalitatiivsed, näiteks teatud aine õppekava väljaarendamine. Tulemus võib olla ka loendatav, näiteks koolitatud koolitajate arv. Projekti väljundite efektiivsuse hindamiseks kasutatakse suhtarve. Sisendeid võrreldakse väljunditega suhtarvuna teineteisesse, näiteks keskmine koolituse kulu ühe koolitatu kohta. Kui koolitus on projekti jätkuv osa, on võimalik võrrelda eri koolitustegevuste keskmisi kulusid ning näha, kas kulud kipuvad kasvama või kahanema. Sarnaselt võib keskmisi kulusid võrrelda eri projektide juures ning riiklike või rahvusvaheliste keskmistega. Väljundite hindamisel kasutatakse samuti aruandlust ning vajadusel intervjuusid asjaosalistega. Otsesed eesmärgid
Turul on väike arv firmasid, kes sõltuvad üksteisest vastastikku. 15. Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad? Ressursid majanduses on: maa, töö ja kapital. Nende ressursside hinnad määravad ressursside omanikud ja ostjad. 16. Mis on vaesus? Vaesus on olukord, kus isiku või majapidamise sissetulek pole piisavalt suur vajalike kaupade ostmiseks. Mõnikord väljendatakse vaesust ka suhtarvuna, näiteks kui teenid vähem kui see arv siis peaksid vaene olema. 17. Joonista Lorenzi kõver ja too selgitused. Joonisel toodud diagonaaljoon kajastab sissetulekute täielikult võrdset jaotust perekondade sissetulekute järgi, sest ta näitab proportsionaalselt ühesugust sissetuleku osa iga kvintiili kohta. Kahe kõvera vahe näitabki jaotuste ebavõrdsust. 18. Joonista tulude ja kulude ringkäik (suletud süsteemi korral). 19. Mis on sisemajanduse koguprodukt+valem?
Olulisemateks tervishoiu rahastamise allikateks on ravikindlustuse eelarve (ca 70% kogukuludest) ja inimeste omaosalus ( ca 21% kogukuludest). Ravikindlustuse vahendid kogutakse läbi 13% sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mida peamiselt tasuvad tööandjad töötajate palgafondilt. Tervishoiu rahastamine sihtotstarbelise 1 tööjõu maksustamise kaudu on levinud paljudes riikides, kuid suhtarvuna on vastav näitaja Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Minevikus tagas tööjõu maksustamisele tuginemine suhteliselt stabiilse rahastamise, kuid tööealise elanikkonna (15-64) suhteline vähenemine toob kaasa kasvava surve tervishoiu finantseerimisele. Kõigest eelnevast tulenevalt on teravalt päevakorda kerkimas tervisekindlustuse jätkusuutliku rahastamise teema. Peamiselt arutletakse kahe valdkonna üle  esiteks riikliku finantseerimise
lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga ning saadut tulem korrutada sajaga. c) Kolmandaks alternatiiviks on hinnatõusu kirjeldamine suhtarvuna ehk hinnataseme protsendimuuduna jooksva perioodi ja baasperioodi vahel. Tegelikult võrreldakse tarbijahinnaindeksi protsendimuutu e. Jooksvakuu inflatsiooni leidmiseks tuleb jooksvakuu THI lahutada baaskuu THI ning saadud vahe jagada baaskuu THI mida korrutada sajaga. 2.3 Inflatsiooni liigid, tagajärjed ja ohjeldamine Hinnataseme tõus võib oma olemuselt olla ühekordne või pikaajaline, kui majandusele on omased pikaajalised tegurid. Inflatsioon jaguneb:
ventiili abil. 4. Ülekanded Peamised toiduainetööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Igal neist on omad eelised ja puudused. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 1 N = R/r, kus N on ülekandetegur, R  vedava ratta raadius ja r  veetava ratta raadius Lamerihm-ülekannete vedava ja veetava ratta pöia pind on sile ja kaarja ristlõikega. Kaarjas pöid suunab tsentrifugaaljõu abil rihma rattapöia keskossa ning aitab sellega vältida rihma mahajooksmist töötamise ajal.
väärtus, mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtestatud seadusele. Maksuobjekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatvt objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada, siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peera otseselt maksusuhte elemendiks, kuna mõnes seaduses pole vaja objekti täpsustada. · maksumäär- aritmeetiline näitaja , mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine, maksumäära võib väljendada suhtarvuna ehk protsendina (tulumaks, käibemaks jne), aga võime väljendada ka absoluutnäitajana mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (maamaks ruutmeetri kohta, tubakaaktsiis sigarettide arvu kohta), võib olla proportsionaalne või progresseeruv, kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga, võib olla ka regresseeruv · maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja.
väändemoment ja võimsus. 4. Ülekanded Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a  koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b  tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu
maksuvabast objektist välja. Maksuobjekti võib väljendada rahaliselt (käive, tulu) või mitte rahaliselt (mängulaudade arv, alkoholi kogus, sigaretid jne.) 4. maksumäär  on aritmeetiline näitaja, mille abil arvutatakse välja maksuarvestuses konkreetne maksusumma. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna (%) või on väljendatud absoluutnäitajana (summa mingi mõõtühiku kohta)(kütuse aktsiis, üldse aktsiis). Maksumäär võib olla proportsionaalne, progresseeruv või ratsionaalne. 5. maksustamise kord ja tähtpäev  tegemist on formaal-juriidiliste nõuetega, mis täpsustavad maksumenetlust. Tasumise kord võib seisneda maksu tasumises või ülekandmises või kinnipidamises. Tähtpäeva kõrval kasutatakse ka tähtaega või tasumise perioodi.
perioodil lühiajalise võlgnevuse tasumine Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive/lühiajaline võlgnevus Kõrge tase näitab nõete kõrget konverteeritavust rahalisteks vahenditeks, samas võib see iseloomustada, et ettevõte kasutab ranget järelmaksu poliitikat. 2. Raha laekumise periood päevades - Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibe kordaja (eelmises valemis saadud näitaja) Kas suhtarvuna või protsentnäitajana. Kui laekumisaeg ületab ostjatele antavat tasumise tähtaega, siis võib see viidata kas lohakatele ostjatele või nende likviidsusprobleemidele. Probleem võib tuleneda ettevõtte oma töötajate halvast tööst, kes peavad arvete laekumiste arvestust pidama. 3. Varude käibe kordaja - mis iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamist ja müügi efektiivsust. Varude käibe kordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskne jääk
Samas on majandusaasta aruande juhtimise lõigus toodud ära auditite tulemused. Olulisemad auditid 2012. aastal olid teostatud töötukassa enda siseauditi, Riigikontrolli ja Rahandusministeerimui poolt. Kuluefektiivne juhtimine organisatsioonis nõuab tööprotsesside ja tulemuste: aeg, raha (kulutused kasutatud ressurssidele), kvaliteet ja tulu ning efektiivsus näitajate kirjeldamist. Efektiivsust mõõdetakse konkreetse toote või teenuse pakkumiseks tekitatud kulu ja saadud tulu rahalise suhtarvuna. Tuludest kulu maha arvutades saame 3 kasumi. Kuluefektiivse organisatsiooni juhtimise eesmärk on kasumi suurendamine. (Künnapas 2010) Lähtudes puhtalt kasumi olemasolust- 2012 aasta kasum on märgitud aastaaruandes 122, 7 miljonit saab konstateerida töötukassa kulu efektiivsuse. Eesti Töötukassa kliendiks on vastavalt nende eesmärkidele ühelt poolt läbi
efektiivsust. •sisemine tasuvus – IRR - on projekti tegelik kasuminorm ehk projekti sisemine tulumäär ja see näitab, millise rentaabluse projekt tegelikult annab. Sisemine tulumäär näitab, mitme protsendi võrra aastas kasvab keskmiselt projekti paigutatud kapital. Sisemine tulumäär peab olema alati suurem kui nõutav tulumäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind). •kasumiindeks – PI - kajastab projekti kasumlikkust suhtarvuna. Kasumiindeks leitakse tulevaste diskonteeritud rahavoogude summa jagamisel esialgsete investeeringu kuludega. 16 Selgita mõistet finantsturg; Finantsturg (inglise financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. 17 Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad?
näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi Aeroobne lävi tähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l
Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame- veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju V O2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi Aeroobne lävitähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l
Macro-võtteid saab ka tavalise objektiiviga teha kui juurde ostes nn. vaherõngad (close up) või spetsiaalsed macroklaasid aga spetsiaalse macro-objektiiviga saab reeglina kvaliteedilt parema pildi kui nö. odava lahenduse puhul (lisaläätsede või/ja macro rõngastega) Osadel tavaobjektiividel on olemas lisaks ka nn. macrofunktsioon. Sellega saab lisaks tavalisele piltidele ka macrovõtteid teha. Sellisel juhul on mõteks uurida ,et kui suure suhtarvuna on see macrofuntsioon. 1:1 tähendab et pidistatav ese on sama suur kui ta tegelikkuses ehk objekt kujutatakse filmil täies elusuuruses. (7 lk 14) Joonis 5. Erinevad objektiivid. 1.2.3 Statiiv Inglise keeles tripod ning tuleneb kreeka keelsest sõnast tripous, mis tähendab kolme jalga. Statiivi kasutatakse, et tagada stabiilsus pildistamisel. Tema miinuseks on kogukus ning raske kaasas kanda. Saab kasutada nii kompakt- kui ka peegelkaameratega. (vt Joon.6) Joonis 6
Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
puitvahelagedest läbimineku kohtades Vahelae katiku ehitamisel tuleb tagada ahjude ja korstnate vaba vajumine, seepärast ei tohi katikut toetuda vahelae konstruktsioonile Soojapaisumine Soenemisel kõik kehad, gaasid ja vedelikud paisuvad jahtumisel aga kahanevad. Tahke keha joonmõõtmete suurenemist soojenemisel nimetatakse keha termiliseks joonpaisumiseks, mis tavaliselt tavaliselt väljendatakse suhtarvuna või millimeetrites ühe meetri pikkuse kohta. Soojenemisel 100 kraadi võrra pikeneb vask 1,7 mm, teras 1,1 mm, malm 1 mm ja tellismüüritis 0,95 mm. Nii on 2,5 m ahi pärast kütmist kui tema keskmine temperatuur on 100 kraadi siis on ahi 2,5 mm kõrgem Koldesse paigutatud 50 cm lattraudmis kuumeneb 500 kraadi võrra pikeneb 2,5 mm Soojuspaisumist peab ahju konstrueerimisel silmas pidama. Gaaside ja vedelike puhul saab mõõta ainult ruumpaisumist
Nii juba aastaid. Veel tõesema pildi saame, kui võrdleme tööõnnetusi tegevusalati suhtarvus ehk 100 000 töötaja kohta. 2007. aastal oli see 142, mullu juba 163 ning tänavu ootuspäraselt 101. Ka tööõnnetuste nominaalarvud näitavad kõikumist  vastavalt 933, 1072 ja 600. Jääb küsimus, kas selle taga on parem (ohutum) töökorraldus, tööandjate usinam ennetustegevus või on vähenenud tööhõive ja tööde maht. Suhtarvuna oli tänavu suvel tööõnnetusi kõige rohkem haldus- ja abitegevuses (221), töötlevas tööstuses (171), avalikus halduses ja riigikaitses (162), mäetööstuses (147). Ehituses vähenes suhtarv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaks korda! Üllatavalt kõrge (151) oli suhtarv majutuses ja toitlustuses, ületades märgatavalt riigi keskmise. Järgnevalt esitan lühinäiteid juhtunud õnnetustest.
Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 16. 17. Töökindluse tagamiseks ei tohi lamerihmülekande joonkiirus olla üle 25 m/s. Seepärast kasutatakse seda
Tulumaksuobjektiks on kogu saadav tulu. Vähendades tekib maksubaas, mis on maksustatav tulu. Maksuobjekti võib väljendada rahaliselt (käive, tulu) või mitte rahaliselt (maamaks, mängulaudade arv, alkoholi kogus, sigaretid jne.), kus maksusumma määratakse mingi ühiku või muu näitaja alusel 4. maksumäär  on aritmeetiline näitaja, mille alusel arvutatakse välja maksuarvestuses täpne maksusumma. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna (%) või on väljendatud absoluutnäitajana (summa mingi mõõtühiku või tingimuse kohta) (maamaks, kütuse aktsiis, üldse aktsiis). Maksumäär võib olla proportsionaalne (nt tulumaks), progresseeruv (astmeline tulumaks) või ratsionaalne ehk regressiivne. 5. maksustamise kord ja tähtpäev  tegemist on formaal-juriidiliste nõuetega, mis (otseselt maksusisusse ei puutu) täpsustavad maksumenetlust. Tasumise kord võib
· Kehaosa kaalu leidmiseks korrutatakse keha kogukaal (kehakaal) vastava kehaosa suhtelise kaaluga Kehaosa raskuskese · Raskuskese on punkt kehas, mida läbib keha kõikidele osadele mõjuvate raskusjõudude resultant · Kehaosa raskuskese iseloomustab massi jagunemist antud kehaosa piirided · Kehaosa raskuskeskme määramiseks korrutatakse kehaosa pikkus antud kehaosa raskuskeskme raadiusega · Raskuskeskme raadius väljendatakse kehaosa pikkuse suhtarvuna ja iseloomustab raskuskeskme paiknemist antud kehaosa proksimaalse otsa (liigese) suhtes · Kehaosa raskuskese paikneb üldjuhul naaberliigese frontaaltelgi ühendaval sirgel Inimese keha raskuskese (KRK) · KRK on punkt kehas, mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate raskusjõudude resultant · KRK on kõige üldisemaks massi jagunemist iseloomustavaks näitajaks kehas · Algasendis asub inimese KRK umbes II sakraallüli (S²) kõrgusel lülisambakanalis
Eestis 72,3 (esimene Andorra 84, viimane Svaasimaa (Lõuna-Aafrika)32 Life expectancy kui on üle 0,8  kõrge indeks kui on 0,8  0,5 - keskmine indeks kui on alla o,5 - madal indeks Eestis 0,8 (surim Norras, väiksem Niger (Aafrika) Human Development Index  HDI 5 2) loomulik iive  sündide ja surmade vahe. Riikide võrdlemisel arvestatakse suhtarvuna 1000 elaniku kohta (promillides ) või 100 elaniku kohta (protsentides %). natural increase Sündimuskordaja  elussündide arv 1000 inimese kohta aastas (). Oleneb eelkõige majandus- ja sotsiaaloludest ning isiklikest eelistustest. Eestis 9,6 (2002) ja 10,2 (2007 parem olukord) fertility rate või birth rate Suremuskordaja  surmajuhtumite arv 1000 inimese kohta aastas () Oleneb eelkõige rahvastiku vanuselisest struktuurist.
Omaette kategooria hinnapakkumises moodustavad lisatasud (surcharges), mida kehtestavad laevaliinid kaitsmaks end erinevate, vedude kulukust mõjutavate lühiajaliste mõjude eest. Kuigi laevaliin võib mitte muuta mereveo hinda pika perioodi jooksul, võib klientidelt küsitav veoraha muutuda (tavaliselt siiski mitte tihedamini kui kord kvartalis). Sellised lisatasud võivad olla fikseeritud summana konteineri kohta, summana TEU kohta või suhtarvuna mereveo hinnast. Vahendusteenuste pakkujad Laevaoperaator on isik või grupp töötajaid, kelle tööks on laeva ekspluatatsiooni korraldamine. Lähtuvalt prahilepingust korraldab laevaoperaator laevareisi ja laeva tööd. Laeva erinevate töökorraldusvormide ja tšarterite puhul on laevaoperaatori kohustused jagunenud kas pigem korraldavateks või pigem planeerivateks. Kui lähtuda üksikreisidest, siis on laevaoperaatori kohustuseks saata alusele laadimis- ja lossimiskorraldused ning
Koos laboratoorsete andmetega püstitab hüpoteese haiguse põhjuste kohta. Kavandab, viib läbi ja analüüsib saadud tulemusi haigestumise põhjuste kohta püstitatud hüpoteesi(de) suhtes. Levimus (prevalence)  haigusdiagnoosiga isikute hulk rahvastikus kindlal ajahetkel. Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus Mõõdetakse: 1) absoluutarvuga  uute haigusjuhtude arv mingis ajavahemikus. 2) Suhtarvuna - haigestumuskordaja (IR)  väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu suhtes mingis ajavahemikus. Suremus (mortality)  haigusest põhjustatud surmad. Kumulatiivne haigestumus on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude kuhjumist rahvastikus. Kumulatiivne haigestumusmäär (CI)  mingil ajavahemikul uuritavasse haigusesse haigestunud inimeste proportsioon algselt terves rahvastikus.
Võlg vaja töö lõppedes likvideerida => intensiivsem hingamine. Jaguneb: 1) Alaktaatne – väike võlg, likvideeritakse kiiresti; hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks 2) Laktaatne – seotud piimhappe kuhjumisega verre, likvideerimine võtab aega; hapnik läheb piimhappe põletamiseks Max võlg 20L. 14.Maksimaalne hapniku tarbimine (VO2max) – näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada kehalisel tööl. Aeroobse töövõime integraalne näitaja. Väljendatakse suhtarvuna 1kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). Päritav. Treenitav – võimalik suurendada kuni 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks,
2. Kerged  500  1800 kg/m3 3. Rasked  1800 2500 kg/m3 4. Ülirasked  üle 2500 kg/m3 Tugevuse järgi jaotatakse markidesse (vt. Tsementi). Mark saadakse 28 päeva möödudes proovikeha purustamisel. Survetugevus kg/cm2. Tugevusklass survetugevus N/mm2 (võetakse minimaalne survetugevus) Külmakindlus margid: F ...(nr) Tähistab külmatsüklite arvu (50  500). Veepidavus margid W ... 220. Betooni koostis antakse suhtarvuna 1(sideaine):0,8(vesi):2,4(peentäitemat.):5,2(jämetm.). Kaaluline suhe  tehases, mahuliine suhe  ehitusplatsidel. FRAKTSIOON: kõige jämedam 70 mm, kõige peenem 510 mm. Killustik on parem kui kruus. BETOONISEGU OMADUSED: Värske  plastsus, paigaldatavus (plastsus mmtes)  kui palju vajub madalamaks. Paigaldatavus sekides (siledaks vibreerimisele kuluv aeg). JÄIK SEGU
Stenotoopne  elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism). Vastand: eurütoopne. Suktsessioon e. koosluste vahetus  ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Suremus  ajaühikus hukkunus isendite arv. Sõltub liigist, isendite vanusest, populatsiooni seisundist, keskkonnategureist jms. Võib väljendada absoluutarvudes või suhtarvuna ühe isendi kohta. Vastand: ellujäämus. Suures geoloogilises aineringes- satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Sümbioos  kahe eri liiki organismi (sümbiondi) mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Sündimus  ajaühikus sündinud isendite arv
H-sed veekogud on üleküllastunud pms. sissekanduvate toitainetega. Põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku, jääkatte ajal kaob hapnik veest täiesti. H-sed veekogud on harilikult madalad, nende veevahetus on aeglane. Iive  populatsiooni kasvu või kahanemise kiirus, arvukuse muutumine ajaühikus. Eristatakse loomulikku i-t (sündimuse ja suremuse vahet) ja mehhaanilist iivet (immigratsiooni ja emigratsiooni vahet). Kokku moodustavad üldiibe, seda võib esitada suhtarvuna ühe isendi kohta. Tasakaalustunud, keskkonnamahutavusele vastava populatsiooni iive võrdub nulliga. Ilmastik  ilmareziim suhteliselt pika ajavahemiku vältel. Ilmastikku iseloomustavad ilmaelementide keskmised väärtused ja nende muutumine vaadeldavas ajavahemikus. Immigratsioon  sisseränne. Indikatsioon  keskkonna raskesti hinnatavate omaduste või seisundite määramine mingi abivahendi või organismi (indikaatori) hõlpsasti tuvastatavate omaduste (näittunnuste kaudu)
aksepteerima. Kui keegi teda osta ei tahtnud pidid nad oma iisanda juurde tagasi minema AGA teoreetilisel tasandil ei tohiks neid karistada selle eest. Teistes regioonides omaette olukord, Spartas orjad heloodid, Tessalias penestid ning Kreetas voikeerid. Siiski erinevates piirkondades oli neid veel. Küsimus kas heloodid olid siiski orjad pikka aega üleval . Ateena oli oma rahvaarvult kõige suurem linnriik, sparta aga suhtarvuna kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes
pandud) veel näiteks ühik paat. Tasumisele kuuluv maksusumma saadakse maksubaasi korrutamisel maksumääraga. Maksubaas võib olla väljendatud rahaliselt (tulu saades) või mitterahaliselt (maamaks). Maksubaasi ei peeta maksuseaduste kohustuslikuks elemendiks, vaid selleks on maksu objekt. 4) Maksumäär  aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub täpse maksusumma väljaarvestamine. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna ehk % -na (tulumaks, sotsiaalmaks) või absoluutse näitajana ehk summana mingi mõõtühiku kohta (maamaks, mootorsõiduk jne). Maksumäärad võib jagada (astmelised ja lineaarsed maksud): o Proportsionaalne  summa kasvades kasvab ka maksu summa (tulumaks) o Progressiivne  maksu summa kasvab kiiremini võrreldes tulu baasiga (tulumaks) o Regresiivve  maksusumma vähenemine tulubaasi kasvamisega. Sel juhul võetkase
* kui katuse kattetarind paigaldatakse otse viimase korruse laetarindile, siis on tegemist katuslaega. Katuse kalde määrab tihti ära vastava ehitusrajooni generaalplaan ja planeerimise eest vastutava ametiisiku soovitused Katuse projekteerimisel peab arvestama maastiku reljeefiga, haljastuse (puude) olemasolu ja kõrgusega ja ümbritsevate ehitiste stiili ning katuse kalletega. nKatuse konstruktsioon, nagu sarikad ja katusekate, mõjutavad ka kalde valikut. nKatuse kalle antakse suhtarvuna. Suhtarv on katuse külje kõrguse ja katuse horisontaalprojektsiooni suhe. 90 58. Sarikate liigitus, sarikate toetamine ja ankurdamine hoone kandetarindidtele puitsarikad, mis jagunevad: = pennsarikad= lamavsarikad Pennsarikaidkasutatakse 6 kuni 8 m laiuste vähekorruseliste hoonete puhul. Kandetarind koosneb harjal omavahel ühendatud ja pennidega seotud
tingimustes, st siis, kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. 2) ökoloogiline e realiseerunud sündimus  uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Immigratsioon  isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Suremus  ajaühikus hukkunud isendite arv. Sõltub liigist, isendite vanusest, populatsiooni seisundist, keskkonnategureist jms. Võib väljendada absoluutarvudes või suhtarvuna ühe isendi kohta. 1) ökoloogiline suremus  isendite suremus konkreetsetes keskkonnatingimustes. 2) teoreetiline minimaalne suremus  hukkunud isendite arv ideaalsetes tingimustes, kus populatsiooni ei mõjuta mingid limiteerivad faktorid. Emigratsioon  väljaränne Vanusepüramiid  populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust.
jaotuvus - mõõdame olukordades, kus üheaegselt on tarvis sooritada kaks või rohkem tegevust eeldusel, et neid ei saa sooritada eri ülesannete kiiresti vahelduva täitmise teel ( näiteks auto juhtimine ja samaaegne vestlus kaassõitjaga). ümberlülitavatuse (-tutvus) - uurimisel on mitmesuguseid signaale või kanaleid rohkem kui üks ning isik peab lülituma üh(ted)elt teis(t)ele. Tulemusi fikseeritakse vastusajana või õigete vastuste suhtarvuna sõltuvalt signaalide rohkusest, eripärast, inimese seisundist, tähelepanu suunatusest, nõutavate signaalitüüpide või -kanalite arvust. kõikuvus - ehk fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises-nõrgenemises ( kuulake näiteks eemalt ruumist pikema aja jooksul kostvaid metronoomiplõksatusi - selgus kord kasvab, kord kahaneb). Selle nähtuse puhul on siiski väga raske
Riskirahvastik: rahvastiku osa, kellel võib haigus välja kujuneda Levimus, haigestumus, suremus Levimus (prevalence)  haigusdiagnoosiga isikute hulk rahvastikus kindlal ajahetkel Haigestumus  uued haigusjuhud aastas Suremus (mortality)  haigusest põhjustatud surmad Haigestumus (incidence) - on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Mõõdetakse 1) absoluutarvuga- uute haigusjuhtude arv mingis ajavahemikus 2) Suhtarvuna- haigestumuskordaja (IR) ( väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu suhtes mingis ajavahemikus) Määr (rate) Väljendab juhte 100 000 elaniku või riskirühma kohta Võimaldab võrrelda erineva suurusega rahvastiku rühmasid Nõuab vanusega standardimist, et eri populatsioone võrrelda Standard Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest. Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi
Impulside küljed venitatakse elektriahelate toimel välja ja külgede moonutuste määra iseloomustatakse külje ehk frondi kestvustega millised on määratud tasemel 0,1 kuni 0,9. Külje moonutused on seotud elektriahelate amplituudi sageduskarakteristi ülemise piiriga ja seepärast nim. neid ka kõrgsagedusmoonutusteks. Impulsi kestel esineb impulsi horisontaalse osa langus, mis avaldub amplituudi vähenemises impulsi kestel. Antakse kas suhtarvuna või protsentides. Horisontaalse osa langus on seotud elektriahelate sageduskarakteristiga, alumise sageduspiiriga ja horisondi moonutusi nim. seepärast ka madalsageduste moonutusteks. Impulsilised signaalid on mittesiinuselised signaalid. On tõestatud et miitesiinuselisi signaale saab vaadelda lõpmatu rea harmooniliste summana st. impulsilised signaalid (ka teised mittesiinuselised signaalid) koosnevad tervest reast erineva sagedusega siinuselistest signaalidest.
veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, majandusobjekte, administratiivpiire ja orientiire. Topograafiline kaart on maastiku graafiline dokument, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid objektide ja reljeefide kohta. (Pilt 6.2) 165 Pilt 6.1 Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Mõõtkava esitatakse: · Arvmõõtkava · suhtarvuna (1:50 000); · murdarvuna (1/50 000); · selgitava tekstina (1cm kaardil vastab 500m maastikul). Joonmõõtkava ( pilt 6.3) Kaitseväes kasutatavad kaardid on mõõtkavas 1:50 000 see tähendab: 1 cm-le kaardil vastab 50 000 cm ehk 500 m maastikul. Pilt 6.3 166 KAARDI IDENTIFITSEERIMINE Selleks, et leida vajalikke kaardilehti nõutavas mõõtkavas teatud alade kohta, kasutatakse identifitseerimisandmeid.
Näitaja peab olema: - asjakohane: kajastab otseselt tulemust, sobib mõõtmiseks, statistiliselt korrektne; - lihtne: töötajad mõistavad selle tähendust; - üheselt mõistetav: töötajad teavad, millisel juhul näitaja suurenemine on hea või halb. Näiteks kliendirahulolu mõõtes kaebuste arvu suurenemine on halb, vähenemine aga hea; - võltsimiskindel: näitu või mõõtmistulemust pole võimalik teisiti mõista või võltsida - pakub võrdlemise võimalust (suhtarvuna näitab nihet arengus) - mõistlik maksumus (kulutused näitajate arvutamisele pole liiga suured) jne. Organisatsiooni arendusjuhi ülesanne on luua kõik vajalikud tingimused mõõtmiseks vajalike näitajate aruteluks ja nende tähendustes kokkuleppimiseks. 15 2. etapp: tulemuste saavutamise jälgimine, monitooring.
võeti pikaajaline investeerimislaen), näitaja püsib sama ka 2005. aastal (Tabel 1). Tegevusharu keskmine võlakordaja oli 2003.aastal 0,28 ja 2004.aastal 0,22. Seega kasutab vaadeldav ettevõtte võrreldes konkurentidega keskmisest rohkem kreeditoride raha. Kui ettevõte laenab raha, on miinimumnõue, et ettevõte suudaks maksta laenatud summalt intresse. Intresside kattekordaja näitab ettevõtte võimet toota piisavalt kasumit, millest jätkub ka intressikulude katteks. Suhtarvuna arvutame, mitu korda teenib firma tagasi intressideks makstava summa. Seega kasutatakse intressikulude kattekordajat tavaliselt firma laenuseisu hindamisel (Peterson 2000, lk 129). ASi Even intresside kattekordaja on liikunud igal aastal tõusvas trendis, olles 2003. aastal 2,71, 2004. aastal 3,15 ja 2005. aastal 5,04 (Tabel 1). Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata kindlasti intressikulude kattekordajat, see näitaja ei tohi olla alla ühe
Veesisalduse (mõnikord nimetatakse vene keele terminoloogia mõjul ka niiskuseks) mõistet kasutatakse paljudel erialadel, kuid selle tähendus võib olla erinev. Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. Joonisel 2.13 toodud tähistuste kaudu on veesisaldus järelikult w = mw (2.9) mt Veesisaldus väljendatakse suhtarvuna või protsendina. Veesisalduse määramiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temperatuuril 105° C. Sellisel temperatuuril eraldub pinnasest kogu vaba vesi ja suurem osa seotud vett. Teatud osa seotud vett jääb siiski pinnasesse. Kõrgema temperatuuri kasutamine võimaldaks ka sellest vabaneda, kuid siis võivad hakata lagunema ka teatud mineraalid. Seepärast on valitud temperatuur tinglik ja
kombinatsioonide sagedused e. koosesinemissagedused. Kooslustabeleid kasutatakse eelkõige selliste muutujate vaheliste seoste uurimiseks, mida mõõdetakse nominaalskaalal; iga indiviidi tulemus on ainult ühes pesas (tabeliruudus). Seega: me peame teadma iga uuritava kohta vähemalt kahte asja; iga uuritav on oma andmetega tabelis ainult üks kord. Andmed võib tabelis esitada absoluutsete sagedustena või absoluutse sageduse suhtarvuna indiviidide koguarvusse ehk suhteliste sagedustena (nimetatakse tavaliselt jaotustabeliks). Kooslustabelina esitatud andmete puhul statistilise seose näitajaks on hii-ruut ( ). Näide õpikust (tabel 4-2). Uuritakse, kas on seos kahe muutuja vahel: loomakaitsealane tegevus (kaks taset: on aktivist, ei ole aktivist) ja suhtumine loomkatsetesse (kolm taset: psühholoogilised katsed on halvad; meditsiinilised katsed on halvad; mõlemad on halvad); kokku saame 2X3 tabeli.
(tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus. Veesisaldus on vee ja pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temp-l 105 C. Poorsus on mineraaliosakeste vahelised tühemikud. Üldist poorsust arvutatakse, kui pooride üld-maht Vp jagatakse kogu pinnaseproovi mahule V ja korrutatakse 100-ga, saame poorsuse n %-des. Poorsuse moodul on kui pooride maht n jagada kivimiosakeste mahule. E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja
maandatud läbi hüpoteekide kindlustuste, hüpoteegiga tagatud väärtpaberite ning efektiivse portfelli haldamise (Case et al. 2000: 144). Hüpoteeklaenude arengut peetakse globaalse finantskriisi kontekstis heaks indikaatoriks majanduse seisundi kirjeldamisel (Mazure 2012: 205). Kinnisvaraturu hindamiseks enimlevinud meetodid on kasumlikkuse ja taskukohasuse taseme määratlemine. Kasumlikkust mõõdetakse kinnisvara omamiseks kuluva raha hulga ja üürimisel kulutatava rahasumma suhtarvuna. Kui kinnisvara omamine kujuneb odavamaks kui üürimine, siis on eluaseme ostmine põhjendatud otsus ja suurendab kasulikkust. Kui kinnisvara rendid on madalad ning ostmine kujuneb kulukaks, siis on kasulikum eluaset üürida. Taskukohasust mõõdetakse kinnisvara hinna suhtena sissetulekusse. Kui eluaseme ostja sissetuleku tase ei võimalda kinnisvara omanikuks saada kasutatakse enamasti pankade abi laenukapitali kaasamiseks. Levinud
Vee mahu paisumisel ja tõmbetugevus on väga väike või koguni puudub. Kandevõime määrab otseselt pinnase mehaanilised omadused. Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse paksus suureneb 3-4 cm). Pinnasevesi sisaldab ioone ja kui sellest eraldada on seotud poorsuse muutumisega. Pinnase omadusi mõjutab poorides olev leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni puhas vesi, siis lahuse kontsentratsioon tõuseb külmumise piirkonnas ja tekib vesi. temp-l 105 C
Toimingute kvaliteedi tegevusnäitajad või- vad olla nii absoluutse väärtusega kui ka suhtarvulised. Juhul kui kasutatakse absoluutsuuruses tegevusnäitajat, peab olema ära toodud ka kogu sündmuste arv. Kui märgitakse ära, et kuu jooksul tehti lao väljastustega üheksa viga, ei anna see eriti palju informatsiooni. Kui lisatakse, et kokku oli laosaadetisi vaadeldaval perioodil 1800, on võimalik anda hinnang vigade arvu määrale. Sama suhtarvuna esitades võib öelda, et vigadega saadetised moodustasid 0,5% kõikidest laoväljastustest. Suhtarvulised tegevusnäitajad on eelista- tavamad, sest nendega on võimalik esitada olulist informatsiooni lühidalt ja suhtarvusid on hea eri perioodide aegreas omavahel võrrelda ning teha järeldusi. 11 Kauba käitlemine 295 Absoluutarvulised laotöö kvaliteedinäitajad võivad olla järgmised:
o ühes rakus kaks tuuma, tööjaotusega (nt kingloom) suur tuum vastutab elutegevuse juhtimise eest väike tuum paljunemise eest o ühes rakus palju tuumi (vööt- ja südamelihaskoerakud) Tuuma kuju o Enamasti ümar või ovaalne, aga erandid: piklikes rakkudes piklikud tuumad; väga erilaadse kujuga tuumad on leukotsüütides; omalaadse ehitusega tuumad on ka kasvajarakkudes Tuuma mõõtmed antakse tavaliselt suhtarvuna tsütoplasmasse tavaliselt 1/5...1/10. Kaks erandit: sugurakud. Spermides suhe 1/1 munarakkudes 1/500...1/1000. Muutused tulevad tsütoplasma hulga muutusest, mitte tuuma suuruse muutumisest. 31 Tuuma ehitus: o Tuuma katab tuumaümbris (tuumakate) o Tuumaümbrises on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tsütoplasma ja karüoplasma vahel
2009. aastal tehti Euroopa Liidu liikmesriikides 10% kõikidest kaubavedudest raud- teetranspordiga (veosekäibe põhjal). Veosekäive peaks kümne aastaga suurenema 3200 miljardilt tonnkilomeetrilt 5500 miljardile tonnkilomeetrile ehk suhtarvuna 69%. Suurimad tegijad on Hiina ja India, kes annavad peamise osa vedude kasvust Aasias. Kasvu kiirendab nendes riikides majan- duse ja infrastruktuuri võimas areng. Hiinas on peamised raudteel veetavad kaubagrupid kivisüsi, maagid, teras ja põllumajandussaadused.
annaabi.ee 
