Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Topograafia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks te eksisite?
  • Kus te tegite vea?
Linnakaart
Maanteede kaardid
Topograafilised kaardid
Orienteerumiskaart
Identifitseerimisandmed
1. KAARDILEHT O-35-67-CD
2. SEERIA N757
3. TRÜKK 1
Eesti baaskaart 1:50 000
Mõõtkava väljendub:
1. SUHTARVUNA
1:50 000
2. MURDARVUNA
1/50 000
3. SELGITAVA TEKSTINA
1 cm kaardil vastab 500 m maastikul
4. SKAALANA
Mõõtkava kasutamine
Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm
1:50 000 kaardil?
Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil
vastab 6 km maastikul?
N757 skaala
Mõõtesirkliga mõõtmine
Skaala kasutamine
Paberiribaga mõõtmine
Mõõteskaala kasutamine
1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et
punkt B jääks põhijaotusele ja punkt
A jääks kümnendik jaotusele
2. Loe vahemaa punktist B punkti A
3 km + 0,5 km = 3,5 km
Kõverjoone mõõtmine
paberiribaga
Kõverjoone mõõtmine
paberiribaga
Kauguste hindamine kaardil
ÜLESANDED
Kauguste mõõtmine
Aerofoto Räpinast
Sama maastikuala kaardil
Topograafilised leppemärgid
1. Joonleppemärgid
2. Pindleppemärgid
3. Mõõtkavatud leppemärgid
Teed ja rajad
Elektriliinid ja raudteed
Piirid ja piirjooned
Nimetage näidatud leppemärk
Värvid
Mõõtkavatud leppemärgid
Selgitavad kirjed
Reljeefi kujutamine
horisontaalidega
Reljeefi kujutamine
horisontaalidega
Horisontaalid jagunevad:
1. Põhihorisontaal
2. Poolhorisontaal
3. Veerandhorisontaal
Ümar ja koonuseline tipp
Lame ja korrapäratu tipp
Seljandik
Orvand
Sadul
Nõlva alus ja lõikevahe
Ühtlane nõlv
Nõgus nõlv
Kumer nõlv
Laineline nõlv
Nimetage pinnavormid
Kõrguste määramine
Ülesanded
1
2
4
3
Tõeline põhjasuund
Kilomeetervõrgu põhjasuund
Kraadisüsteem
Tuhandiksüsteem
Asimuudid
Suunaparand
Suunaparand kaardil
Idapoolne suunaparand
MAGNETASIMUUT ­ DIREKTSIOONINURGAKS
LIIDAME SUUNAPARANDI
DIREKTSIOONINURK ­ MAGNETASIMUUDIKS
LAHUTAME SUUNAPARANDI
Kompassi osad
Orienteeritud kompass
Magnetasimuudi määramine
Magnetasimuudi kandmine kaardile
Musta metalli mõju kompassile
Direktsiooninurga leidmine
Orienteeritud kompass
Objekti leidmine
Orienteeritud kaart
Kaardi orienteerimine kompassiga
Matemaatilised koordinaadid
Kilomeetervõrk
Kilomeetervõrgu numeratsioon
Koordinaatide määramine
Neljakohalised koordinaadid
Uksest sisse ja trepist üles
Kuuekohalised koordinaadid
Kivihunnik 241 323 või kivihunnik 241 325
24 25
33 33
9
8
7
6
5
4
3
2
1
32 32
24 25
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Joonlaua kasutamine
Koordinaadimõõtja
Koordinaadimõõtja kasutamine
Kaheksakohalised koordinaadid
ÜLESANDED
Maastikupilt
4 3
5
7 6
2 1
Kaart
Võrdlusalused
1. Suund
2. Kaugus
3. Leppemärgid
4. Pinnavormid
5. Joondamine
6. Lähedus
7. Kuju
Asukoha leidmine kaardilt
1. Uurige maastikku
2. Orienteerige kaart
3. Kasutage võrdlusaluseid
4. Määrake oma asukoht
Marsruudi valik
?
Marsruut künklikul alal
Mets ja künkad aeglustavad meie liikumist,
seega on mõistlik minna ringiga.
Varjatud marsruut
Marsruudi lihtsus
Orientiir
öösel
Orientiir
päeval
Vältige ohtlikke kohti
Marsruudi etapid
ETAPP PIKKUS
(meetrites)
1 2500
2 400
3 550
4 1200
5 1750
6 1250
KOKKU 7650
Direktsiooninurgad ja magnetasimuudid
ETAPP PIKKUS Am
(meetrites)
1 2500 49-90 48-65
2 400 57-50 56-25
3 550 52-20 50-95
4 1200 01-30 00-05
5 1750 57-40 56-15
6 1250 05-00 03-75
KOKKU 7650
Suunaparand 01-25 itta
- direktsiooninurk
Am- magnetasimuut
Aja planeerimine
Marsruudikaart
ETAPP PIKKUS Am AEG
(meetrites) (minutites)
1 2500 49-90 48-65 37,5
2 400 57-50 56-25 6
3 550 52-20 50-95 8
4 1200 01-30 00-05 18
5 1750 57-40 56-15 26
6 1250 05-00 03-75 19
KOKKU 7650 200
Suunaparand 01-25 itta
- direktsiooninurk
Am- magnetasimuut
Aeg: 4 km/h. Kuna tegemist on tasase maastikuga,
siis horisontaale pole tarvis arvestada, kuid
arvestama peab marsruudile jääva metsaga ja selle
läbitavusega. Umbes 2/3 marsruudist kulgeb läbi
metsa, seetõttu tuleb ajale lisada 2/3 üldajast.
Üldaeg antud marsruudil on 114 minutit.
Rännaku algus
1. UURIGE MAASTIKKU
2. ORIENTEERIGE KAART
3. VEENDUGE , ET OLETE ALGUSPUNKTIS
4. LEIDKE ORIENTIIRID
5. KIRJUTAGE ÜLES ALGUSAEG
Liikumine rännakul
1. TEADKE OMA ASUKOHTA KAARDIL
2. LEIDKE ORIENTIIRID
3. MUUTKE LIIKUMISSUUNDA ETTEVAATLIKULT
4. KONTROLLIGE LÄBITUD ETAPPI
Marsruudi valik
Sammupaarid
Silmapaistev orientiir
Üksik puu
Pöördasimuut
Tõketest ümberminek
Tõketest ümberminek
Kui olete eksinud
PEATUGE ­ ÄRGE PAANITSEGE ­ MÕELGE:
1. Miks te eksisite?
2. Uurige ümbritsevat maastikku!
3. Kus te tegite vea?
KUI SELLEST POLE ABI,
minge tuldud teed pidi tagasi
VÕI
liikuge kergesti äratuntava orientiiri juurde.
Suuna määramine Päikese järgi
Suuna määramine Kuu järgi
Suuna määramine Põhjanaela järgi
Looduslikud märgid
Looduslikud märgid
Tuhandiksüsteem
Soomuki magnetasimuut
Joonlõikumine
Kopteri magnetasimuudid
Lõikumine e liitvaatlus
Lõikumisnurk
Orientiiri magnetasimuut
Oma asukoha määramine
Orientiirid
Oma asukoha määramine
Vasakule Paremale
Topograafia #1 Topograafia #2 Topograafia #3 Topograafia #4 Topograafia #5 Topograafia #6 Topograafia #7 Topograafia #8 Topograafia #9 Topograafia #10 Topograafia #11 Topograafia #12 Topograafia #13 Topograafia #14 Topograafia #15 Topograafia #16 Topograafia #17 Topograafia #18 Topograafia #19 Topograafia #20 Topograafia #21 Topograafia #22 Topograafia #23 Topograafia #24 Topograafia #25 Topograafia #26 Topograafia #27 Topograafia #28 Topograafia #29 Topograafia #30 Topograafia #31 Topograafia #32 Topograafia #33 Topograafia #34 Topograafia #35 Topograafia #36 Topograafia #37 Topograafia #38 Topograafia #39 Topograafia #40 Topograafia #41 Topograafia #42 Topograafia #43 Topograafia #44 Topograafia #45 Topograafia #46 Topograafia #47 Topograafia #48 Topograafia #49 Topograafia #50 Topograafia #51 Topograafia #52 Topograafia #53 Topograafia #54 Topograafia #55 Topograafia #56 Topograafia #57 Topograafia #58 Topograafia #59 Topograafia #60 Topograafia #61 Topograafia #62 Topograafia #63 Topograafia #64 Topograafia #65 Topograafia #66 Topograafia #67 Topograafia #68 Topograafia #69 Topograafia #70 Topograafia #71 Topograafia #72 Topograafia #73 Topograafia #74 Topograafia #75 Topograafia #76 Topograafia #77 Topograafia #78 Topograafia #79 Topograafia #80 Topograafia #81 Topograafia #82 Topograafia #83 Topograafia #84 Topograafia #85 Topograafia #86 Topograafia #87 Topograafia #88 Topograafia #89 Topograafia #90 Topograafia #91 Topograafia #92 Topograafia #93 Topograafia #94 Topograafia #95 Topograafia #96 Topograafia #97 Topograafia #98 Topograafia #99 Topograafia #100 Topograafia #101 Topograafia #102 Topograafia #103 Topograafia #104 Topograafia #105 Topograafia #106 Topograafia #107 Topograafia #108 Topograafia #109 Topograafia #110
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 110 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ooLIONoo Õppematerjali autor
powerpoint

Sarnased õppematerjalid

Orienteerumine-PowerPoint
80
pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia
SÕJATOPOGRAAFIA
5
doc

SÕJATOPOGRAAFIA

Nimi: ........................................ SÕJATOPOGRAAFIA Topograafia on teadus kaartidest. Et edukalt sõdida, peame oskama liikuda vajalikku maastikupunkti või mööda vajalikku marssruuti. Samuti peame oskama määrata ja edastada nii iseenda, kui vaenlase asukohti ning hinnata kaardi abil maastiku põhiiseärasusi, ise kohapeal viibimata. Topograafilised teadmised ja oskused on seega väga olulised kõigile väeliikidele ja sõjaväelastele. Kaart Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud mõõtkavaline ja tasapinnaline kujutis. Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart praktiliselt asendamatu abivahend. Valmistatakse erinevaid kaarte. Tsiviilstruktuurid vajavad näiteks maa katastrikaarte, geodeetilisi kaarte, turismikaarte. Meresõiduks ja ka mereväes kasutatakse merekaarte, õhusõidukites lennukaarte. Kaitsevägi

Sõjandus
Sõduriõpik
187
pdf

Sõduriõpik

KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,

Riigikaitse
Laevajuhid- navigatsioon
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W).

Merendus
Väikelaevajuhid - navigatsioon
133
ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maa

Laevandus
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA
17
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloomusta geoidi, pöördelli

Geodeesia
KARTOGRAAFIA
12
doc

KARTOGRAAFIA

KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaart 3. Pilt annab

Kartograafia
Kartograafia
24
doc

Kartograafia

e. Geodeesia f. Matemaatika 16. Kartograafia ajalooline jaotus? a. Primitiivkaardid (VI-IV saj, eKr) b. Teadusliku kartograafia sünd (1. saj pKr) [Vana-Kreeka->Geomeetria konseptsioon (maa kuju, geograafiline pikkus, objektide vahelised kaugused), Ptolemaios] c. Mungakaardid (2-12 saj) d. Globaliseerumine (13-16 saj) e. Triangulatsioon (17 saj) (trükipress) f. Topograafia (18 saj) g. Aeromõõdistamine (20 saj) h. GPS ja lasermõõdistamine (21 saj) 17. Milline oli Ptolemaiose tähtsus? a. 90-168 pKr b. Teejuht maateadusesse 8 raamatut (24-64 kaarti) c. Kooniline kaardiprojektsioon d. 4000 kohanime 18. Kirjeldage tehnoloogia arengut kartograafias? a. Manuaalne (käsitsi) b. Magnetiline (kompass) c. Mehaaniline (trükimasinad) d

Kartograafia




Meedia

Kommentaarid (2)

Pagz1979 profiilipilt
Pagz1979: Väga hea materjal
10:43 17-03-2014
Kristyna69 profiilipilt
Kristyna69: Väga asjalik
21:42 16-08-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun